Koridoris.

Oli päevane aeg ning paljudel õpilastel olid just tunnid lõppenud. Ka Aurore oli hetk tagasi muundamise tunnist tulnud ning vahepeal oli ta jõudnud ka juba köögist läbi käia. Igatahes kuna õues oli veel valge, oli ta koha sisse võtnud esimese korruse koridoris aknalaual. Aknalaud oli piisavalt suur, et mahutada Aurore, tema kott ja kolm õuna, millest ühte neiu seal istudes sõi. Tema põlvedel oli muundamise õpik, mida neiu uuris. Sest koduseks ülesandeks oli lugeda õpikust mõned leheküljed teatud loitsu kohta. Ei tea, miks Aurore aknalauda oma puhketoa tugitoolile eelistas, aga igatahes hetkel polnud tal plaani sealt lahkuda.

OT: Kesha.

Lakeesha oli viimasel ajal tundidest suht puudunud kuna jah ta oli vahepeal siin veidikene haigeks meil jäänud. Ta veetis enamuse oma ajast ka oma voodis või siis lihtsalt puhketoas. Ta oli ikka vahepeal ka söömas käinud aga seda siis köögis enamasti kuna ta ei soovinud, eriti teisi nakkatama minna. Kesha ohkas vaikselt kui ta kõndis siis köögi poole ilmselt aga jh ta märkas eemal kedagi aknalaua peal istumas. Ta oli vist isegi seda tüdrukut paar korda näinud aga nimi küll praegu ei meenunud. Ta jäi korraks ja mõtles, kas oleks mõtet temaga rääkima minna või siis kohe edasi minna sinna kuhu oli plaanis minna. Tüdruk siis kõndis veidikene lähemale ja lausus: "Hey!"

Aurore ei pannud eriti mööda kõndivaid õpilasi tähele, vaid oli süvenenud on õpikusse ning luges üsna tähelepanelikult seda teksti. Ja sõi vahepeal õuna, mis ta köögist oli toonud. Samas ei olnud kohas, kus pidevalt rahvas käis, just lihtne keskenduda ning seepärast oli neidis viimase minuti jooksul ainult ühte lauset umbes 8 korda lugenud, et lõpuks selle mõttest aru saada. Kui ta lõpuks üsna lähedalt kellegi häält kuulis, tõstis Aure oma pilgu ning naeratas, kui üht tüdrukut märkas. Aurore oli üsna hea mäluga ning ta teadis, et oli tüdrukut varem lossi peal näinud ja et too oli temast aasta vanem. "Hei," lausus ta rõõmsalt. Aure'l oli alati hea meel inimestega suhelda.

Lakeesha tegelt ei teadnud, miks ta oli hetkel selle tüdrukuga rääkima läinud. "Mida sa siin loed?" küsis Kesha kui ta märkas raamatut tüdruku käes. Ta ei teadnud väga mida muud küsida ja samas ta ei olnud väga teadlik asjadest, mis siin vahepeal toimunud on tegelt. See pole aga oluline hetkel. Ta ka siis naeratas seal tüdrukule vastu.

Ega Aurore ka kõige paremini kõigi asjadega kursis polnud. ta oli selline tore inimene, kes võis kõigile olemas olla, kui vaja. Aga üldiselt hoidis ta igasugustest draamadest ja värkidest eemale. "Muundamise õpikut. Meile jäeti koduseks tööks lugeda," lisas ta. "Aga kahjuks ei saa ma sellest mitte midagi aru," lausus neidis mõtlikult. "Sa oled Keisha, eks?" küsis Aure hetke pärast naeratades, kuid raputas järgmisel hetkel pead. "Ei.. Kesha, hoopis..?" võibolla polnud tal nimede peale siiski kõige parem mälu.

Kesha vaid noogutas sellepeale kui tüdruk, ütles mida ta loeb. "Ei tea mina, mis sealt jäi üldse õppida. Ma ei ole ühtegi tundi veel jõudnud seega ma ei oska sind kuidagi aidata ka. Ma olin siin haige mõnda aega," lausus Lakeesha siis naeratades talle. "Jah ma olen Kesha, see on tegelt mu hüüdnimi, mida kõik kasutavad, mu päris nime kuuleb harva tegelt," lausus ta siis. Ta proovis ka siis tüdruku nime meenutada aga ta ei ole nimede peale hea mälu. "Sa olidki kes?" küsis ta siis kuna talle tõesti ei meenunud tüdruku nimi hetkel.

Aurore esimene mõte oli, et Kesha polnud tundidesse jõudnud sellepärast, et armastas poppi teha. Aga kui kuulis, et neiu haige oli olnud, ta noogutas. See oli arusaadav, et haigena tundides ei pidanud käima. "Sa oled siis vist palju maha jäänud?" arvas neiu. "Oli sul mingi raske haigus?" neiu pani ise ka tähele, et ta oli ehk veidi liiga uudishimulik, aga ega Kesha ei pidanud vastama, kui ta ei tahtnud. "Aurore," lausus Aure oma nime, kui Kesha seda küsis. "Või Aure. See on mu hüüdnimi," lisas neidis. "Mis su päris nimi on?" uuris tüdruk ning hammustas tüki oma õunast, mis tal käes oli.

"No ega ma olen jah suht palju maha jäänud, eks tuleb see nüüd siin tasa tegema hakkata," lausus Kesha siis sellepeale. "No mingi sugune viirus haigus oli. Olin lausa mitu päeva palavikus ja nii edasi. Nohust pole siiani veel lahti saanud tegelt veel korralikult," ütles ta siiski, mis tal viga oli olnud. See ei olnud nii hirmus haigus juu tegelt. Ta noogutas sellepeale kui tüdruk oma nime ütles. "Mu tegelik nimi on Lakeesha aga jh seda näeb enamasti vaid dokumentides," lausus ta siis.

Aurore noogutas neiu esimeste sõnade peale. "Haiglatiivas pole käinud? Nad raviks su päris kiiresti terveks," arvas Aure ise. Sellel haiglatiiva tädil olid igasugused rohud, mis inimesi ka hullematest asjadest silmapilkselt terveks tegid. "Lakeesha? See on ilus nimi," lausus neidis naeratades. "Ma pole seda varem kuulnudki," lisas ta hetke pärast. Tõesti polnud. Ta hammustas veel ühe ampsu õunast ning tema pilk liikus kahele õunale, mis tema kõrval aknalaual olid. "Tahad ka?" pakkus ta neid Kesha'le, nende poole osutades.

"Korra vist isegi käisin aga jh enamasti enamus rohtusid ei mõju mulle või siis läheb hullemaks asi," ja see oli tõsi tema puhul. Mul on päris elus sama moodi olnud. "Tänan, ega see eriti tuntud nimi ei ole jah. Ma ei tea kust mu vanemad selle nime peale üldse tulid," lausus ta siis naeratades. Kui Aurore osutas õunte poole ja küsis kas ta tahaks ka ühte siis ta noogutas aga lisas ka siis juurde: "Miks ka mitte," ning võttis siis sealt ühe õuna omale.

Aurore oli veidi üllatunud selle esimese vastuse peale. "see võib päris hull olla, kui ükski rohi ei mõju," lausus ta. Siis on parem mitte haigeks jääda. Nagu seda saaks ise vältida. "See nimi on igatahes äge," lisas Aure naeratades. Huvitavam kui tema nimi. "Ma käisin köögis ja majahaldjad ei lasknud mind ära ilma, et ma midagi kaasa ei võtaks," lausus neidis. Majahaldjad juba olid kord sellised lahked olendid. Aure'l oli hea meel, et Kesha õuna võttis, sest üksi oleks olnud imelik tema ees süüa.

"Ega see on jaa päris hull, kuid jah kindlasti on mõni roht mis mõjub aga seda on raske leida," lausus ta sellepeale. "Tänan, veel kord," lausus ta siis naeratades. Talle mingil määral meeldis oma nime aga mingil määral ka mitte. "Sul on ka siiski äge nimi," lausus ta siis tüdrukule naeratades. Talle meeldis tegelt nimi Aurore isegi rohkem kui Lakeesha. "Ega sellised nad on jaa juba kord," lausus ta muigega sellepeale ja võttis ühe ampsu õunast.

"Mhm.. See on täitsa võimalik. Ega koolis ka kõiki rohtusid olemas pole," mainis Aurore mõtlikult noogutades. Aure naeratas samuti, kui Kesha teda tänas. Miks Kesha'le oma nimi ei meeldinud? "Minul? Mu nimi on päris tavaline," arvas Aurore, "aga siiski tänan." Oli viisakas. Ega tal just midagi oma nime vastu polnud ning see vist sobis talle ka. Aga midagi eksootilist oleks huvitavam olnud ehk. Aurore noogutas ka Kesha viimase lause peale. "Ma pidin päris palju vaeva nägema, et mitte lasta neil rohkem asju mulle kaasa anda," lisas ta.

"Seda ka jaa," lausus Kesha siis sellepeale. Raske öelda tegelt, miks talle see ei meeldi. Mul oli kunagi põhjus aga ma olen selle ära suutnud unustada. Ma ei viitsi uut ka mõelda hetkel praegu. "Ma ei ole vähemalt sellist nime varem kohanud veel," ütles ta siis tüdrukule ja võttis ühe ampsu õunast. Kui oli ära mälunud siis ütles ta: "Ega nii see on jaa nende maja haldjatega, ega mulle sokutatakse ka alati midagi kaasa kui seal käin."

Ega seda põhjust juhuslikult Kesha tutvustuses kirjas pole? KUi tal üldse on tutvustus? "Ei ole? Päriselt? M aarvasin, et see on päris levinud nimi," lausus Aurore. "Mina pole varem ühtegi Lakeesha-nimelist inimest kohanud," lisas neiu hoopiski. "Nad on nii lahked," lausus Aure, kui Kesha majahaldjatele teema viis. "See on veidi tüütu. Aga nad on alati nii õnnelikud, kui sa sinna lähed ja kui nad sulle midagi teha saavad," lausus neidis naeratades. Ta pani oma raamatu kinni ning pistis selle kotti. "Sa istuda ei taha?" küsis ta Kesha'lt. "Siin on ruumi," lisas Aurore ning tõmbas oma kotti rohkem enda poole.

Seda ei ole seal kirjas. Ma just lugesin oma tegelaste tutvustused läbi. Ma isegi ei mäletanud enam nende iseloome peast. xD Mis ka see põhjus, eks kunagi ikka tuleb meelde. "Vähemalt minu tutvus ringis oled sa esimene Aurore nimeline tüdruk. Kui olen kuulnud siis pole vajalikuks pidanud seda meeles pidada. Mul ei ole nimede peale hea mälu miski pärast, kõik muu püsib aga hästi meeles tavaliselt," lausus Kesha siis sellepeale. "Seda ka jaa loomulikult," nõustus ta nüüd selle lausega 100%. "Miks ka mitte," lausus ta jälle ja istus ka siis aknalaual olevale vabale kohale.

Või siis mõtled uue põhjuse välja, kui meelde ei tule. Aurore noogutas Lakeesha järgmiste sõnadega. Ega ta ka kõiki inimesi, kellega kohtus, meeles ei pidanud. Noh, näod jäid võibolla meelde, aga nimed üsna suure tõenäosusega mitte. Aurore sättis oma kotti veidi, nii et see aknalaual vähem ruumi võttis. Polnud vaja laiutada. Ka kolmanda, järelejäänud õuna pani ta lihtsalt kotti. Siis sõi ta järgmise ampsu enda poolikust õunast. "Sa olid muidu kuhugi minemas?" uuris neidis Kesha'lt, jutujätkuks. "Või tulid kuskilt?" oli ka võimalus.

Ma praegu küll pole häid ideid peas. Aga jh Kesha sättis end mugavalt aknalauale istuma ning võttis ühe ampsu oma õunast siis. No seda küll ega alati ei jää nimed meelde, kuid näod tavaliselt küll jah. "Ma mõtlesin muidu sinna kööki minna, lihtsalt kõht oli veidikene tühi aga jah sinna saab hiljem ka minna," lausus ta sellepeale siis naeratades. "Muidu tulin just ravenclawi puhketoast," lisas ta siis juurde.

No äkki aja jooksul tuleb midagi head mõttesse. "Mulle jäävad ka näod paremini meelde," lisas Aurore, Kesha'ga nõustudes. Näiteks Kesha'gi oli ta ära tundnud, kuna oli teda varem kohanud, aga päris õige nimi tal alguses meeles polnud. "Suures saalis peaks ka natukese aja pärast süüa saama," lausus Aure. Sest õhtusöögini oli veel veidi aega. "Kui sa just kindlalt kööki ei tahtnud minna," lisas ta mõtlikult, sest äkki pidas Kesha köögis söömist mugavamaks, võinii. Sai tellida endale ükskõik mida meelepärast janii, kuigi ka Suures saalis oli mitmekesine toiduvalik. "Õigus jaa, sa oled Ravenclaw'ist," noogutas Aure tüdruku viimase lause peale ning hammustas taas tüki oma õunast.

Lakeesha vaid naeratas korraks. Selle näode meelde jätmise teema peale ta vaid noogutas korraks. "Ma tean, et saab aga jh ma olen viimasel ajal vältinud seal söömist kuna jh ma ei tahtnud teis nakatada. Nüüd on vist harjamus käia söömas köögis mitte söögisaalis," lausus Kesha sellepeale muigega ja võttis ka siis ühe ampsu oma õunast.

See oli päris arusaadav, et Kesha ei tahtnud teisi oma haigusega nakatada ning selle pärast köögis söömas käis. Tore, et neiu teiste peale mõtles. "Aga nüüd võid sa ju saalis ka käia," lausus Aure. Sest neiu haigus oli vist enamvähem möödas nüüdseks? "Kuigi köögis on vist tegelikult mugavam," lisas ta mõtlikult. Kuigi tegelikult ei tea kui mugav seal majahaldjatega oli, kui nad pidevalt muret tundsid, kas sa midagi juurde ei vajanud ning sulle sööke kaasa tahtsid panna.

See on jah kindlasti hea ja tore, et Kesha teiste peale ka mõtleb ikka vahest. "Nüüd jah võib ka sinna minna nagu ma ütlesin on mul harjumus minna kööki kuigi seal on üsnagi tüütud majahaldjad," lausus tüdruk sellepeale. Ta ei teadnud veel kuhu minna, eks näis kuhu ta läheb hiljem sööma. Praegu ta ei viitsinud kumbagi minna kuigi kõht oli tühi. Ta võttis ühe ampsu õunast.

Kindlasti on ja. "Majahaldjad võivad jah tüütud olla," noogutas Aure. Nagu nad enne juba järeldusele olid jõudnud. Samas olid nad toredad ja lahked. Lihtsalt veidi liiga pealetükkivad ehk. "Ma lähen õhtusöögi ajal saali sööma," lausus Aurore. Ta käis seal põhimõtteliselt igal õhtul, kui kõht tühi oli. "Ma pakuks, et me võiks koos minna, aga me oleme erinevatest majadest," lausus neiu. "Ma ei tea, miks, aga õpilastele on vist keelatud teise maja laua äärde sööma minna?" arvas Aure mõtlikult. Sest ta polnud Gryffindor'i laua taga kunagi ühegi teise maja õpilast näinud. Vist.

Kesha kuulas mida Aurore rääkis ning noogutas seal siis vaikselt. "Mhm," seda nad olid jaa ehk liiga pealetükkivad aga muidu lahked ja toredad. "Ega ma lähen ka ilmselt täna ikka sinna söögisaali," lausus tüdruk. "Ega ma ka ei tea, kas see on keelatud või ega pole ka seda kunagi tähele pannud. Me võime siiski koos söögisaali poole minna aga siis eri laudadesse istuda, või ma ei tea tegelt," seletas Kesha nüüd seal midagi.

Aure noogutas samuti Kesha sõnade peale. "Aga lähme siis?" pakkus Aurore, kui Kesha ütles, et nad võivad koos saali poole minna. Kell oligi vist juba seal maal, et õhtusöök pidi iga kell algama. Neiu korjas oma asjad aknalaualt kokku ning pani need endale kotti. Seejärel libistas ta end aknalaualt maha, oletades et Kesha oli nõus minema.