Koridoris ...

Wanda hüples nagu ikka rõõmsalt koridori, ta elu oli lill kõik oli täiuslik ta välimus peegeldas täielikult seda mida ta tundis. Tüdruk juuksed oli vikerkaare värvides pikkad ning erksad, tüdruku nahk oli kahvatu nagu ikka, kuid Wa silmad oli sammuti vikerkaare toonides ja ta oli suutnud ka juuste ning silmadega kokku sobiva huulepulga välja otsida. Isegi kooli rüü oli ta värvikirevamaks nõidunud ning hüples nüüd rõõmsalt kolmandale korrusele kus aknalauale kargas ning läbima portreega tõtt vaatama hakkas.

OT: Jessie.

Jessie jalutas mööda kooli koridori, kui talle keegi eriti kirju silma hakkas. Hetkeks pidas ta aru, kellega võiks tegu olla. Oli ju metamorfmaage kooli peal üpriski palju ja pidevalt olid nad kõik eri värvi. Jõudnud pisut lähemale, sai ta aru, et tegemist ei ole kellegi muu kui Wandaga. Ta läks tasa tüdruku selja taha ning pani enda käed tema silmadele. "Arva ära, kes on," sosistas ta neidisele kõrva, kerge muie näol.

Wa võpatas kui keegi käed ta silmadele pani, hetkepärast ilmus naeratus uuesti ta näole. "Mereröövel?" pakkus ta huupi, kuigi teadis väga hästi, et see keegi on Jessie, lihtsalt tore oli igasugu suvalisi asju pakkuda ja vaatata mis edasi saab, äkki oligi mereröövliks hakkanud?

Jessie naeris kergelt selle peale. "No kuule, mõtle nüüd pisut. Ma olen täitsa solvunud, et sa koheselt ära ei arvanud," lausus kutt, viies häälde solvumisnoodi. See oli kerge teesklus, muidugi. Ega ta päriselt sellepärast solvunud ei olnud.

"Hmm..." ütles Wanda mõtlemist teeseldes. "Kes sa siis veel olla võid?" lisas ta sama mõtlikult ise muiates. "On ainult kaks võimalust." jätkas ta "Kas Obama? Võid Jessie?" lõppetas ta naeruturtsatust alla surudes.

Jessie seisis ootavalt Wanda selja taga, käed endiselt neidise silmadel. Ta oli kindel, et tüdruk tundis ta hääle juba koheselt ära, aga naljatleda võis ikka ju. Eriti veel koos oma parima sõbrannaga. "Noh, neil on tõesti raske vahet teha," lausus hufflepufflane muiates.

"Jah, kui sa ainult teaksid mitu korda ma teid segi olen ajanud." ütles Wanda rõõmsalt kuid sarkastiliselt. "Eriti veel kui nii pime on." lisas ta mõtlikult vihjates sellele, et ta ei näe mite mufigi kuna Jessie käed on jätkuvalt ta silmade ees.

"Olgu peale, ma annan alla," lausus Jessie ning võttis käed Wanda silme eest. Aga seljataga seisis ta tal ikka. "Ma saan aru, et minu tuvastamine on sinu jaoks väga raske töö," lausus ta muiates.

"Kuidas võtta." arvas Wanda ja pööras ennast ümber "Ja sa siiski oled Jessie, nii, et mööda ma ei pannud." teatas ta võidukalt Jessie'le otsa vaatates, ei olnud Obama, ja mida Obama üldse sigatüügas tegema oleks pidanud?

Jessie huulilt ei kadunud muie kuhugi, kui Wanda end ümber pööras ja ta ära tuvastas. No ülla-ülla, eksole. "Alguses siiski panid," tuletas ta neidisele meelde. Mereröövlit pakkus. Eks muidugi..

"Jah, aga see oli alguses." teatas Wanda ikka sama rõõmsalt, keegi ei saanud ta õnne rikkuda veel vähem siis parim sõber, kelle nägemisest ta tuju ainult veel paremaks läks.

"Alguses ongi kõige tähtsam," lausus Jessie. Ta vaatas hetkeks ümbrust ning korra ka maali, mida Wanda ennist jälginud oli. "Kuule, teeme midagi põnevat," pakkus ta siis välja.

Wanda ainult naeratas poisi esimese lause peale. Suva sest, tähtis oli, et siiski mereröövli asemel Jessie oli. "Mida põnevat?" küsis Wandere. Tema oleks kohe jälle mõne peo välja pakkunud, või siis pensihüppe oli ka piisavalt põnev.

OT:Võib teiega liituda,kuna kedagi muud pole?

"Mina ei tea, sina oled see hullumeelsete ideedega," muigas Jessie, "milleks muidu ma sinu üles otsisin." See päris tõde ei olnud. Ta oli niisama koolipeal ringi kõndinud, otsides omale mingit tegevust. Või kedagi, et lõbusam hakkaks.

"Nooo..." venitas Wanda mõtlikult "Kas peo korraldamine, pensihüppe, keelatud metsa minek..." alustas ta kõigi huvitavate tegevuste üles loendamist "Järve saab ka ujuma minna ja puu otsa saab ka ronida." jätkas ta innukalt olles juba kuskil mujal oma mõtetega. "Ja siis võib veel Jack'ile küsimustega pinda käia." lõppetas ta kõige huvitavama asjaga, ta isegi ei teadnud mida ta Jessie'lt ootas. Või siis võib-olla tahtis, et poiss tema loetelust midagi valiks.

Jessie kuulas Wanda ära, ise samal ajal kaasa mõeldes. "Noo.. Jackile pinda käia ma ei viitsi. Järves on raudselt vesi külm ja mida sealt puu otsast küll põnevat leida võiks. Pensihüppeid me vaevalt kusagil siin teha saaksime ja peokorraldamisega võib raskeks minna, sest esiteks sellepärast, et võidakse vabalt meile peale sattuda ja teiseks ei pruugi me praegusel hetkel seda kuigi hästi ilma ette organiseerimata käima ajada," arutles hufflepufflane valjult. Mis järgi jäi? Keelatud mets! "Mida me metsas teeksime?" küsis ta.

Wanda läks kergelt näost ära kui Jessie iga ta välja pakutud asjast mõne miinuse leidis, siiski ilmus naeratus koos poisi küsimusega uuesti ta näole. "Ma ei tea, ajaks ükssarvikuid taga? Seal pidid mingi trestralid ka olema ja lihtsalt metsas ringi jõlkuda on ka lahe." teatas Wanere rõõmsalt.

Ükssarvikuid taga ajada? Nad olid ju nii.. puhtad ja ilusad loomad. Aga noh jah, eks seal võib tõesti ka niisama olla. Pärast tuleb veel mõni libahunt vastu, jee! Või ei, tegelikult ei tule ka, sest hetkel ei ole esiteks täiskuu ning teiseks ei ole ka väga öine aeg.. "Davai, lähme metsa," lausus jessie muiates ning hakkas siis väljapääsu suunas liikuma. Et nüüd mõni blokk vahepeal ette ei tuleks.

Wanda tormas Jessie'le õnnelikult järele, vähemalt üks tema ideedest oli teostamis väärne, aga ikkagi pensihüppe oleks huvitavam olnud..

Oleks see jee lahedam olnud. Jessie muigas, kui märkas Wanda rõõmsat nägu ning liikus siis edasi, kuni ta koolist välja jõudis. Nagu ta avastas, hakkas väljas juba vaikselt pimedaks minema. Hmm.. Vähemalt ei olnud veel selline aeg, kus nad oma puhke- või magamistubades olema peaksid.

OT: Teeb metsa mingi eraldi teema või jätkab seda?

Ot: Jätkame seda.

OT: Okey.

Wanda peksles rõõmsalt Jessie'le järele hüpeldes üsna kõrgele muutis ta oma juuste värvi veel erksamaks. Metsa jõudnud ronis ta kärmelt ühe puu otsa ning vaatas selja taha, et näha kuhu Jessie jäi.

OT:Te seda metsas ei taha teha ?