Mida sina siin teed?

Damon jalutas rahulikult mööda koridori.Ta oli tulnud just tarvilikust toast kus ta kohtus Rainaga.Poiss ei osanud siin kedagi kohata aga kunagi ei või teada.Oli õhtupoolik .Koridor oli hämar aga siiski oli näha.

OT: Kimberly Benson

Kimberly jalutas seitsmenda korruse koridoris, kuna siin ei olnud tavaliselt palju inimesi ning sai rahulikult mõelda. Ta oli suhteliselt väsinud, sest siiski oli ju päris hilja ning ta jalutas oma suures lohvakas pluusis, mustade retuuside ja sussidega edasi, pilk maas.

OT:Nad juba tutavad eks?Ma mõtlesin alguses ,et nad lapsepõlve sõbrad.

Damon kuulis küll samme aga ei teinud välja.Ta kõndis rahulikult kuni keegi talle otsa kõndis."´Palun vaatage ette"Sõnas ta vähe ülbelt.

OT: Nad võiksid alles tutvuda, kui sulle sobib.
"Vabandust, aga äkki peakiste hoopis teie vaatama, kuhu lähete," vastas neidis solvunult. Ta astus sammu tagasi ning tõstis küll pea, aga ei näinud kedagi, kuna oli pime.

OT:Okei

Damon muigas.Julge tüdruk."Aga äkki tõstaksite ka ise pea,siis näeksite kui keegi teie ees kõnnib"Lausus ta ning oli ikka veel pimedas.

"Aga äkki ei peaks te muretsema, ning tegeleksite enda asjadega?" astus neiu sammukese ähvardavalt ette, nii et poisi ja tüdruku vahel jäi vaid paar sentimeetrit, niiet nüüd nägi ta juba poissi. Neiu vaatas poissi otse silma. Ta silmades justkui oli midagi. Mitte, et Kimberly armastusse esimesest silmapilgust usuks.

Damon muigas veelgi rohkem."Sellega ma ju tegelingi"vastas ta .Poisi silmadele ei suuda tõesti keegi vastu panna.

"Kas ma võin nüüd minna?" pööras neiu pilgu ära ja raputas õrnalt pead. Poisi silmad olid tõesti vastupandamatud.

"Miks?Alles hakkas ju lõbus"Sõnas ta ning naeratas oma võluvat naeratust.

"Lõbus? Seleta mulle, mis on sinu jaoks lõbus," pani neiu käed rinnale risti ja vaatas kulmu kergitades poissi.

"Siis kui tutvud kellegagi ning hakkad temaga rääkima"Lausus ta.

"Haa, nii lõbus. Ma naeran," lausus Kimberly sarkasmiga. "Kes sa oled üldse?" küsis ta veidi ülbelt.

Damon muigas."Damon"Lausu ta ning ulatas käe.

"Damon. See ütleb mulle kindlasti palju," lausus Kim tülpinult ja silmitses poissi.

"Mis on sinu nimi?"Uuris poiss.Tüdruk on Damoni tüüp.

Of course, et on. "Miks ma peaks mingile suvakale, kelle nimi on Damon, oma nimi ütlema?"

"Aga miks mitte?"Küsis ta siis."Sa ei julge oma nime öelda või?"Narrist poiss tüdrukut.

Neiu jäljendas hetkeks poisi irvitust. "Ei, mitte seda. Sa lihtsalt ei ole väärt mu nime," muigas neiu.

"Tõesti?"Küsis ta ning lähenes tüdrukule.

Tüdruk lükkas poisi oma jalaga eemale ning sõnas: "Aga kui sa nii uudishimulik oled..."

Damon naeratas kui tüdruk ta eemale lükkas."Noh"

"Kimberly. Kimberly Benson. Mida sa veel teada tahad?" lausus neiu ja vaatas Damonit küsivalt.

"Kimberly"Kordas ta.Damon imestas kergelt."Et kohe nii või"

"Et kohe kuidas?" kergitas neiu ühte kulmu ja vaatas poissi. "Kui sa mind tunda nii väga tahad, siis vaid küsi, eksole."

"Okei."Lausus ta.Ta läks tüdruku juurde ning lükkas ta õrnalt akna juurde.Ise istus ta aknale ning lausus "istu kõigepealt."