Öökullid....vist...

Zac istus üks öökullimajas ja vaatas neid armsaid öökulle. Poiss tahtis minna välja ja teistega olla. Kuid " mitte miski" ei lubanud tal minna. Keelas minna. Zac ootas kedagi aga ei teadnud keda.

OT:Annabelle

Anabelle astus öökullimajja sisse, käes kaks ümbrikku. Tal oli vaja kirju saata, kuid neidis oli seda edasi lükanud, kuni oli juba päris hilja. Seega oli ta ennast sundinud siia tulema, kõige üksikumasse paika mida tema teadis. Neiu otsustas kiirustada, seetõttu ei märganud ta ka Zaci.

Kui keegi kiirustades sisse tuli tõusis poiss püsti ja vaatas ringi. Õnneks oli see ainult üks tüdruk. Poiss tõusis liiga kiiresti ja Zacil läks silme eest mustaks. Kutt raputas pead ja juba oli parem. Zac istus uuesti maha.

Anabelle võpatas, kui silmanurgast liikumist märkas. Ta astus ehmnult eemale ja ohkas siis, kui nägi, et see oli lihtsalt üks poiss, ta klassikaaslane. "Hei." lausus Belle ja naeratas poisile, uurides mõnda öökulli, otsides enda oma.

"Ohhh... Heia" naeratas poiss tüdrukule ja viipas käega.

"Hei." lausus Anabelle veel korra ja silmitses siis poissi kergelt punastades. "Kas ma tunnen sind?" küsis neiu veidi kohmetult ja saatis Zacile veel ühe naeratuse.

Poiss vaatas tüdrukut "Jah ma arvan, et oled mu klassiõde" naeratas Zac

Nüüd punastas Anabelle korralikult. "Ahjaa, sa oled Zac?" küsis neiu ja suunas oma pilgu öökullidele, valides kiiresti ühe, kelle jala külge ta mõlemad sidus.

"Jah ja sina oled... Anabella... Anabelle?" Naeratas poiss. Ja uuris mida tüdruk teeb.

"Anabelle." naeratas neiu ja viipas öökulli poole. "Üks on emale ja teine sõbrannale." selgitas neiu ja jalutas kuti juurde. "Tohib istuda?" küsis neidis.

Zac noogutas. "Istu istu" naeratas poiss ja võttis oma kalli kidra eest.

"Sa mängid kitarri?" küsis Belle ilmselge küsimuse ja istus poisi kõrvale. Pink oli suhteliselt kitsas, kuid neiu ei teinud sellest välja.

"Jah" noogutas Zac. "Õe oma" vaatas Poiss tüdrukut.

"Oskad laulda ka?" küsis neiu huvitatult. Talle meeldisid lauljad ja Zac oli veel Anabelle'i tüüp ka. Ehk siis ülimalt kena.

"Jah. Tahad kuulda?" Küsis poiss. Ja võttis kidra.

OT: ma lähen, hiljem tagasi......

"Muidugi." lausus Anabelle erutunult. Ta naeratas Zacile ja keeras ennast poisi poole. "Kui sul midag selle vastu pole, et mulle laulda."

"Kas laulan mõnda enda laulu, mõnda remixi või mõnda kuulsat laulu?" Küsis Zac

"Hmm, ma ei tea." lausus neiu. "Ükskõik, ma arvan." Anabelle oleks tõesti tahtnud kõiki kuulda, aga ega Zac ei saa talle igavesti laulma jääda.

Zac vaatas tüdrukut ja laulis one directioni "what makes you beautifuli" mixi, mis oli ss aeglasem ja sõnu oli muudetud.

Anabelle naeratas, kuigi 1D laul tuletas talle meelde Harryt ja seda ta ei tahtnud teha. Aga Zac seda laulmas oli teistsugune ja seega keskendus neiu sellele. "Sa laulad hästi." kommenteeris tüdruk.

Poiss lõpetas laulu "Tore et meeldib" naeratas Math . "Ma ei laula eriti teistele nii et jah" muigas Zac

"Sa peaksid ikka laulma. Sul on ilus hääl." lausus Belle häbelikult ja naeratas Zacile. "Aitäh et mulle laulsid."

"Aitäh et mulle julgust antsid" naeratas Math vastu.

Anabelle punastas ja vaatas maha. "Aga mida sa siia tegema tulid?" uuris neidis ning vaatas uuesti kutile otsa.

"Niisama mõtlema" naeratas Zac "Sa tulid kirja saatma nagu aru sain"