Love at 42

Zoey põsed tõmbusid punaseks, kui poiss ta kätt suudles. "Ma ootan sind," muigas neidis häbelikult. Zoella pööras pilgu taevale, mis hakkas tumedamaks tõmbuma. Tähed hakkasid juba paistma. Neiu istus taas Nate kõrvale, pilk siiani taevas. "Kui ma siia jääkski, siis mitte sinu pärast, vaid sellepärast, et astronoomia on mu lemmiktund."

Nate naeratas. "Või siis sellepärast, et õhtul on kõik ilusam." lausus poiss ja keeras oma pea taeva asemel tüdruku näio poole. "Minul on igatahes ilusam vaatepilt kui taevas."  ütles poiss enne kui pilgu vastupeelselt taevasse pööras.

Zoella vaatas poissi. Ta oli nii pandav. Igatahes, leidis Zoey ennast poisi põsele musi tehes. Olles siis poisile lähemal ja talle otsa vaadates, muigas neiu. ''Ma pean päriselt nüüd minema. Isegi tähed ei peata mind."

Ja Zoey oli ka pandav. Kui seda saaks kuidagi viisakamalt väljendada, siis ütleks Nate selle välja ka. Poiss naeratas põsemusi peale ja pani siis ühe käe tüdrukule lõua alla. "Kas kindlasti pole ühtegi viisi, kuidas ma saaksin sulle kinnitada, kui palju toredam oleks siia jääda?" küsis Nate ja silmitses tüdruku nägu.

Neiu vaatas poissi otse silma ja pomises: "Kui sa ruttu midagi välja mõtled, siis võibolla jään." Neiu muigas ja võttis poisi käe aeglaselt ära. Zoella eemaldus ja naeris veidi, loodetavasti mitte kahtlasel moel.

"Ma ei usu et ma nii kiiresti midagi välja suudaks mõelda." kortsutas kutt kulmu. "Midagi mis sukle meeldiks." parandas Nate siis ennast. Ja mis ei sisaldaks endas ilma riieteta olemist. Poiss langetas siis käe endale sülle ja muigas tüdeukule. "Kas ma pean siis lootma, et sa oled kohal, kui ma sulle raamatut tooma hakkan?"

Sa võid ainult loota, et Nathan Zoey voodisse nii ruttu saab, kui kõik teised need lõdva kummiga tüdrukud. Zoella pööras pilgu taas taevasse. "Jah, ma usun küll," sõnas neiu ükskõikselt. Ta heitis korra pilgu Natele ja pomises: "Sul jäi kiri pooleli.'

Ei taha seda loota isegi. "Ma ei taha seda enam saata." lausus kutt ja silmitses tüdrukult naeratusega. "Ma kirjutaks sulle kirja." lausus kutt ja muigas. Ta kujutas isegi ette mida seal kirjutaks. Kuigi ilmselt anonüümselt. "Kui sulle meeldivad kirjad."

Ma loodan ka, et sa loodad, et ei või isegi loota. "Oleneb, mis sa kirjutad. Lugeda kirju on muidugi huvitav, aga halbu asju ja uudiseid sealt kuulda küll meeldiv pole." Neidis naeratas poisile.

"Ma ei kirjutaks sulle halbu uudiseid, usu mind." pilgutas Nate kergelt silma ja naeratas siis võluvalt. "Kuigi ma pole kindel, kas ma olen just huvitav kirjutaja." tunnistas ta Zoeyt silmitsedes. "Eks ma prooviksin huvitavalt kirjutada, kuigi ma ei usu et see hästi lõppeks." lausus Nate ja libistas käega läbi juuste.

Zoey itsitas hetkeks ning mattis oma näo enda kätega. "Vabandust, sa oled vaimukas," eemaldas siis Zoella käed ja vaatas Nate poole. "Aga ma olen kindel, et kui sa selle raamatu läbi loed," viipas neiu raamatule, "su sõnavara laieneb tohutult, ja ma kindlasti loeksin su huvitavaid kirju," sõnas Zoey rõhu pannes sellele eelviimasele sõnale.

Nate muigas vaadates tüdrukut. Ta hakkab stalkeriks varsti, kui Zoey midagi ei tee. "Kas ma peaksin koos sellega ka sinult sõnaraamatu laenama?" küsis kutt ja vaatas lõbustatult tüdrukut. Nate polnud nii loll ka nüüd. "On seal palju kirjakirjutamist?" küsis kutt siis raamatule osutades.

Haa, Zoella on vastupandamatu. "Eh, sorri, mulle meeldivad lihtsalt inimesed, kes oskavad kirjutada. Ja samas naudivad seda. Lugemine on nagu põgenemine, maailma, kus ei ole sind ja sinu probleeme. On ainult teised ja lahendused teiste probleemidele. Ei ole lahtiseid otsi," lausus neiu lummatult. "Eks sa uuri ise järgi," pilgutas neiu poisi viimase küsimuse peale silma.

"Mul pole probleeme siin maailmas. Miks peaksin ma kellegi teise omadesse minema?" küsis Nate. Noh, tal polnud probleeme osade asjadega. "Aga see kõlab huvitavalt. Ehk hakkan ma seda lausa täna lugema." mõtiskles kutt ja kujutas ennast ette, Zoey raamatuga, kus on südamekesed sees
 "Ma üritan selle kiiresti läbi lugeda, et sa seda igatsema ei hakkaks." lubas poiss.

Zoella muigas. "Mida varem, seda parem. Aga nagu ma ütlesin, take your time," sõnas neiu ning tundis, kuidas külm talle naha vahele puges. Väike külmavärin käis üle Zoey keha, siiski sügis ja hilja õhtu.

Nate märkas seda loomulikult, kuna ta silmad olid tüdruku kehale naelutatud. "On sul külm?" küsis poiss ja võttis oma nahkjaki seljast, ulatades seda tüdrukule. "Pane selga." soovitas kutt ja vaatas siis ringi. Hakkas vist jah külmaks tõmbuma. "Eks ma siis toon nii ruttu kui suudan." lubas kutt. Ta kavatses selle samal õhtul läbi lugeda.

"Veidi, aga pole hullu," naeratas neiu ja lükkas vaikselt poisi jaki tagasi. "Sul on seda ise vaja," sõnas Zoella. Arvatavasti, kui poiss selle nii ruttu tagasi toob, ei usu Zoey, et ta selle nii ruttu läbi luges.

"Ma ei karda külma." muigas Nate ja laotas jaki Zoey õlgadele, vastuvaidlemist kuulamata. Ilmselt Nate e loekski seda eriti korralikult läbi, aga see oleks hea vabandus et tüdrukuga juttu ajada. Ma ei oleta, et nad kuskil niisama kokku põrkaksid.

"Eh, tänud," naeratas Kelly ja vaatas poissi, samalajal käe läbi Nate juuste lastes. Arvatavasti peaks Nathan tüdruku lihtsalt üles otsima. Samas majas nad ju ei olnud. Neiu tahtis väga puhketuppa minna ning voodisse pugeda, kuid ta tõesti ei tihkanud veel poisiga hüvasti jätta.

Kas Zoey tegi Nate'ile just pai, või sain ma sellest valesti aru? Poiss vaatas taevasse. "Hakkab pimedaks minema, ma peaksin su ära saatma." lausus ta kahetsevalt. Ega temagi ei tahtnud Zoey juurest äa minna. Isegi, kui tal oli tüdruku raamat, mida ta kavatses lugema hakata.

Midagi pai sarnast, I think. "See oleks tore," ohkas neiu ning tõusis püsti. "Saame siis millalgi kokku, eks?" naeratas ta ning vaatas küsivalt poissi.

Keegi tegi just Nate'ile pai. Armastusväärne. "Kindlasti saame." lubas Nate ja tõusis ka ise püsti. "Ma arvan et üsna peagi." lausus kutt ja vaatas siis tüdrukule otsa. "Kas lähme?"

Vägagi armastusväärne. "Lähme," muigas tüdruk ja kahtles, kas võtta poisi käest kinni või mitte.

Nate ei kõhelnud hetkeg ja haaras tüdruku käes kinni. Ta tundis ennast veidi nagu algkoolis, kuigi ta eelistas Zoeyt teistele tüdrukutele, kes lasid ennast kiiresti kätte saada.

OT: Mis siis edasi? Teema lõpp või kuidas nad sinna jalutavad või mis?