Kelly ja Thomase kohtinguteema

Thomase pilk rändas veel tükk aega Nora ja Kelly vahet, enne kui see lõplikult neist viimasel peatus. Küsivalt vaatas poiss Kelly'le otsa. "Äkki selgitad?" sõnas ta siis, kuna lihtsalt otsa vaatamine hakkas juba vaikselt jõllitamiseks muutuma, neiu seisis aga endiselt vaikides.

Kelly lasi välja ühe sügava ohke ning astus kaks sammu tagasi. "Thomas, Nora armastab sind," lausus Kelly, ükskõik kui raskelt need sõnad üle tema huulte tulid, need pidid. Neiu hoolis Norast ja ta oli lubanud. "Palun vabandust," vaatas ta siis sõbrannat, kuigi need kaks sõna olid mõeldud ka Thomasele. Tüdruk proovis pisaraid tagasi hoida, ning õnneks see õnnestus. Kelly ei tohiks siin olla see, kes pillima hakkaks.

Nora nägu oli pisaratest märg aga ta ei nutnud enam.Neidis vaatas üksisilmi Thomast.Kellyst ei teinud ta välja.Nora ei teadnud kas ta suudab andestada.Tal oli vaja selle üle mõelda.Neidis ei naeratanud.

"On see tõsi?" küsis Thomas, Nora poole pöördudes. Ta astus neiule paari sammu võrra lähemale ning jäi siis seisma, tüdrukule otsa vaadates. Kui Nora tõesti armastas teda, siis tahtis poiss, et neiu ise need kolm sõna lausuks, mitte ei laseks Kelly'l seda enda eest teha.

"Jah.Ma Armastan sind"ütles Nora sõna sõna haaval.Ta vaatas Thomast ja uppus poisi silmadesse.

Thomas pööras ümber ning kõndis tagasi Kelly'ni. "Kelly," lausus ta, neiule silma vaadates. "Just äsja sa karjusid, et ei armasta mind. Seejärel ütlesid sa, et seal järve ääres sa ei armastanudki mind veel, kuna nii kiiresti pole lihtsalt võimalik armuda, mis ei tähenda, et need tunded ei võiks tekkida. Muidugi võivad, aga mitte viie minutiga." See lause tuli väga segane, kuid poiss lootis, et Kelly saab aru, mida ta sellega öelda tahab. "Ning samuti ütlesid sa, et sa armastad kedagi teist. Sa ütlesid seda ja neid sõnu pole võimalik enam tagasi lükata. Ükskõik, mida sa nüüd ka ei ütleks, neid sõnu ei saa olematuks muuta. Seega ma loodan, et sa lähed nüüd selle inimese juurde, keda sa tegelikult armastad ja te saate koos õnnelikuks. Ja kuigi sa oled väga ilus ja tore tüdruk, siis minu süda kuulub sellegipoolest kellelegi teisele." Seda öeldes pööras poiss ringi ning jalutas Nora'ni. Ta asetas oma käed ümber tüdruku piha, teda seega endale pisut lähemale tõmmates. "Ma armastan sind," sosistas poiss neiule sügavalt silma vaadates, naeratas ning suudles siis teda. Pikalt ja kirglikult.

Tüdruk oli kurb.Ta teadis, et Kelly sai haiget.Aga kui Thomas. viimased sõnad lausus ja tema juurde jalutas ununes Kelly koheselt.Nora naeratas väga õnnelikult.Neidis polnud kunagi veel nii rõõmus olnud.Nora kõhus lendlesid liblikad kui Thomas teda suudles.Nora suudles kirglikult vastu.See oli tema esimene suudlus.Neidis pani käed poisi kaelale.

Kelly naeratas. Ta oli ülimalt õnnelik Nora üle, et see lükkas eemale kurbuse.. "Edu," sõnas ta ning lahkus.

Thom eemaldus Nora'st ning vaatas naeratades, kuidas Kelly neile edu soovides lahkus. Ta oli rõõmus, et kõik oli hästi lõppenud ja lõpuks polnudki sellest mingit eriti suurt draamat tulnud. Kelly ei tundunud samuti eriti pettunud/kurb või ei näidanud ta seda lihtsalt välja, kuid selle üle ei vaevunud poiss enam mõtlema. "Tead mis," lausus ta, õrnalt Nora põske silitades. "Sa oled kõige ilusam tüdruk terves ilmas. Ma armusin sinusse esimesest silmapilgust, kuid ma poleks ealeski arvata osanud, et meie tunded on vastastikused. Ma lihtsalt arvasin, et sinusugusel kaunitaril on juba terve rida poisse järjekorras ja mina niikuinii ei vääriks sind. Siis kohtasin ma Kelly't, kes ei vaevunud oma tundeid minu vastu varjama. Ning järgmisel päeval sain ma teada, et ma meeldin sulle. Oleksin tahtnud sind sülle võtta ja sind suudelda, kuid kahjuks oli mul juba Kelly ning ma ei ole selline... noh, tead küll." Poiss naeratas õrnalt ning surus oma huuled Nora omadele. "Sa teed mu kõige õnnelikumaks poisiks terves ilmas."

"Sa oskad nii ilusasti rääkida.Ma saan aru.Ja minul ei oota järjekorras ühtegi poissi ega ole oodanud.Ka minu uskusin, et sul ootab palju tüdrukuid järjekorras.Sa oled ju nii armas."ütles Nora muiates."Ja sina teed mu maailma õnnelikumaks tüdrukuks"ütles neidis ja vaatas poisile sügavalt silma.Ta suudles Thomast.

Thomas naeratas ning suudles Nora't vastu. "Mul on sulle midagi," teatas ta siis, neiust pisut eemaldudes. Ta õngitses oma triiksärgi rinnataskust väikese punase kuldse lipsuga karbi ning avas selle. "See on sulle," lausus ta, kaelakeed karbist välja võttes ning seda Nora kaela ümber riputades. Seejärel ta suudles Nora't. "Mis sa arvad ühest väikesest jalutuskäigust järve ääres?" küsis ta kavalalt.

"See on nii ilus"suutis Nora vaid öelda.Neidis naeratas ja tõstis juuksed eest ära, et Thomas saaks kee talle kaela panna.Tüdruku suudles poissi vastu."Hästi arvan"ütles Nora ja võttis Thomil käest kinni.Poisi käsi oli soe ja tugev.

"Tore, et sulle meeldib," lausus Thom naeratades. "Lähme siis," lisas ta ning pigistas õrnalt Nora kätt oma peos. Nad jalutasid käsikäes Tarviliku Toa uksest välja ning suundusid järve poole.

OT: Teen uue teema?

OT:Okei