Kelly, Kelly, Kelly!

Jackil oli vaja Kellyga rääkida. Kellyl oli vaja Jackiga rääkida. Mis tähendab, et nad pidid kokku saamA. Jack oli saatnud Kellyle teate ja ootas teda öökullimajas. Ta paitas oma öökulli Xibrat'i.

Kelly kõmpis öökullimajja. Ta oli närvis, kuna pidi Jackiga kohtuma. Neiu avas ukse ja seejärel sulges selle enda järel. Tüdruk vaatas poissi, kes paitas oma kakku. "Jack," lausus tüdruk vaikselt.

Jack tõstis pea ja pani oma öökulli tagasi puuri. "Nii?" uuris ta. Ta tahtsi, et tüdruk ennem räägiks.

Kelly hoidis oma kätt laubal. "Kuidas sinuga on? Kas Daniel tegi sulle väga haiget?" küsis tüdruk ja põrnitses maad.

"Eh, üldiselt ta lõi mu nägu päris kenasti, aga ma tegin vastu, peale seda kui sa lahkusid siis pani ta mu loitsuga tarduma aga.." Jack kehitas õlgu. Seda oligi neiu tahtnud küsida? "Ja sina? On kõik korras?" uuris poiss.

"Mis sa ise arvad?" istus tüdruk seina äärde ja pani oma pea põlvedele. Viimastel päevadel on Kelly tuju ikka päris sitt olnud. "Mul on meestest kõrini," sosistas ta. Ta polnud kindel, kas Jake seda kuulis. Ning meibi neiu ei tahtnudki, et ta kuuleks.

Jack kuulis siiski. "Siis ma võin minna võimis?" küsis ta üsnagi ülbelt. Dorklane.

"Mine, Jack, mine!" karjus Kelly ja vaatas kurjalt poissi. "Aga tea, et kui sa siit uksest praegu välja lähed, on meie vahel kõik."

Jackil voolas pisar silma. "Ma ei taha" ütles ta rahulikult ja istus Kelly kõrvale. Kuid tal oli raske. Tal oli Isabella ka, aga Kelly meeldis talle siiski rohkem. "Oh, kelly,kelly,kelly!" lausus poiss. "Siis ma pean Isabellale Ei ütlema." tunnistas poiss kõik ples.

"Isabellale? Ja.. ja... sa süüdistasid mind, kui ma ... Danieliga ...? Igavene tõbras selline!" karjus Kelly ja tõusis püsti. Ta pani käed risti rinnule.

"See oli täiesti midagi muud.." rahustas jack ja seletas. "Ma arvasin, et jätsid mu maha. Aga ausalt, sa oled parem kui tema" vastas Jack.

Kelly hingas sügavalt sisse ja välja. "Jake, ma tõesti ei näe ühtegi võimalust enam koos olla. Ma olen armunud... või armumas kellegisse teisse ja... ma soovin sulle Isabellaga kõike head. Päriselt."

"Sa andsin lootust, sa tõsiselt andsid ja nüüd sa ütled.. Võibolla sa hoitad seda kedagi ja räägid endast ja Danielist ka? Ma ei usuks." vastas Jack karjudes. Ta tõusis püsti sisises.

"Jack, ma jätan su maha. Like it or not, sa peaksid seda mõistma," lausus tüdruk. Neiu kõndis poisi ette ja tõstatas pead, et vaadata poissi silma. "Selleks on kaks viisi. Kui sa tahad rahulikult lahku minna, siis lähme. Ära tee sellest draamat. Aga kui sulle rahulik variant ei sobi, ja sa räägid minust ja Danielist direle, siis ma ei andesta sulle. Mitte kunagi." Kelly ähvardus oli tõsine. Ta võis teha poisi elu põrguks, kui too ära kituks.

Mehed ei nuta. Aga Jack polnud mees. Ta oli õrn kooliplika. Vähemalt nii ta end tundis. Pisarad voolasid mööda ta uskumatut nägu ning nirisesid poisi rüüvarju. "Ma ei räägi. Aga ma ei suuda, Kelly ilma sinuta elada. Kõigepealt Luna, siis Sina. Varsti Isabella ka. Sa jätad mu maha siis, kui ma olen kõige haavatam, sa oled eriline Bitch" . Seda, et Kelly on bitch ta ei mõelnud tõsiselt. Jack ei saanud aru, kuidas ta sai kogu selle jutu ajal rahulikku nägu teha.

"Jake," ohkas neiu ning pühkis poisi pisaraid. Ta ei võtnudki seda bitchi asja eriti südamesse. Kelly oligi ju bitch. "Suudad küll, ma tean, et suudad," pani Kelly käe poisi kaelale ning suudles teda. Hüvastijätu suudlus.

Jack suudles vastu end raputas siis pead. "Ma näen sind ju läbi. Daniel on liiga hea. Ma teen ükskõik midam, ütle vaid!" sõnas Jack.

"Jack, lõpeta," astus tüdruk poisist sammu eemale. "Kõik on läbi, ma ei suuda enam!"

"Lõpeta see hoora kaevandus ära siis." pakkus Jack.

Kelly vaikis. Ta tundis, kuidas pisarad temast välja tahtsid pursata, aga ta oli tugev. Vähemalt ta proovis. "See oli kõige hullem asi, mida ma oma elus olen kuulnud. See lause tegi mulle praegu rohkem haiget, kui ma oma elu jooksul üldse valu olen tundnud."

Jack kergias kulme. "Ja sa arvad et sa ei teinud mulle haiget. Eksid. Rängalt." Jack läks väljapääsu poole. "Kuna sa jätsid mu maha, siis meil pole enam kohususi ja ma lähen nüüd direktrissi juurde" sõnas Jack ja astus paar sammu , vaatas tagasi.

"Mine, Jake." Tüdruk pööras pilgu poisile, kes oli kõndinud ukse poole. "Ise sa ütlesid, et sa ei suuda minuta elada. Aga nüüd ajad mu siit koolist välja." Loogiline.

"Ma lootsin, et sa võtad mu tagasi." tunnistas Jack. Aga ilmselt tas eksis, Daniel oli tähtsam kui kool. Äge. Awsome.

"Mida sa arvad, mis ma nüüd siis sulle vastama peaks?" vastas Kelly veidi kurjalt. Tal oli sellest teemast juba kõrini.

"Et sa võtad mu tagasi, ja mõtled seda tõsiselt" vastas jack. Ta tahtis kellyt, endale.