Jalutamas

Anabelle naeratas. "Kindlasti keegi mõlgub kuskil meeltes." pilgutas neidis veidi ülemeelikult silma. Tal oli hea tuju ja see ajas ta vahel lapsikumalt käituma.

"Võib-olla"muigas Nora ja pilgutas silma vastu."Aga sul hetkel?Sam see vist küll pole"küsis Nora kaastundliku näoga.

"Sam see pole, aga mõni võib-olla ikka uitab ringi." lausus Belle kerge muigega. Talle hüppas küll paar poissi pähe, ent nendega ei olnud Anabelle eriti kunagi suhelnud. "Siin on nii palju konkurentsi." kehitas neiu õlgu.

"Vist jah.Aga ega poisse ka vähe pole."vähemalt Nora viimaste andmete põhjal.Neiu vaatas uurivalt ringi.

Anabelle noogutas nõustuvalt. "Räägi oma võib-olla'dest." käskis ta ja naeratas. "Ja kõike nende kohta." lausus neidis enda kõrval kivil ruumi tehes, et Nora saaks istuda

Nora istus teise kõrvale."Noh ta nimi on Thomas.Me istusime ja rääksime juttu.Kõndisime kooli juurde ja ta on jumala nunnu.Me mängisime kirsikivi sõda ka."lisas neiu muiates.Nora ei saanud aru miks ta sellest võhivöörale räägib.

"Kirsikivi sõda." naeris Anabelle, kuigi tundis kerget kadedusepistet. Samal ajal oli ta ka siiralt rõõmus. "Ta kõlab armsalt." lausus neiu ning naeratas soojalt. "Peaksid ta kinni panema." pilgutas ta silma. "Enne kui keegi tene seda teeb."

"Oh peaks jah.Aga ma ei julge.Ma olen nii k*r*d* arg."kirus Nora ennast kurvalt.Ta oli tõesti üsna arg.

"Võta julgus kokku." lausus Anabelle. "Muidu kahetsed pärast." lisas neiu eluteadlikult juurde. "Ma arvan, et sa meeldid talle ka, lihtsalt te kumbki ei oska seda öelda." naeratas neiu. Nad oleksid kindlasti koos armsad.

"Vist jah.Ma loodan."ütles Nora veidi naeratades.Mõtle kui ma meeldingi Thomile unistas neiu kaugusse vaadates.

"Teeme nii, järgmine kord kui sa teda näed siis sa ütled talle, mis sa tunned." lausus Belle. "Ja hiljem otsid mind üles." lisas ta lõppu. Teiste inimeste elu oli alati huvitav kuulata.

"Teen nii.Aga kes sul see "mõni uitab võib-olla ringi" on?" uuris Nora muiates.Ta naeratas sõbralikult.Pean jah nii tegema aga kui ta ütleb ei....ah siia on see vähemalt tehtud.mõtles neiu.

"Ah ei keegi tõsine." lõi neiu käega. Ta jättis mainimata oma harjumusest flirtida. "Paar poissi siia sinna." kehitas ta õlgu. "Siin koolis pole veel kedagi huvitavat olnud." muigas Ana. "Ma olen ju liiga blond ja särasilme et pikemaks suhteks võimeline olla." muigas Anabelle. Levinud arvamus.

"Võib-olla"muigas Nora.Tema arvates polnud Ana mingi "naiivne blondiin" .

"Eks ma kunag kellegi leian." muigas Anabelle. Eks siis Nora on üks vähestest. Ja ka tüdruk.

Nora muigas."Kindlasti leiad"Ei saa aru mida mõtled.

Tüdrukud mõtlevad Anabelle'ist teistmoodi kui poisid. Noh, kõik tüdrukud mõtlevad teistmoodi ku poisid. Igatahes heitis Belle kivile pikali ja hingas sügavalt sisse. "Siin lõhnab hästi." lausus neiu aru saamata, et see on ta enda parfüüm.

"Lõhab küll" lasus Nora muiates.Tema sai aru, et see on parfüüm .Neiu hoidis end tagasi, et mitte naerma hakata.

Anabelle silmitses kahlustavalt Norat. Mida oli raske teha, kui ta pikali lamas. "Miks naerad?" küsis ta kerge muigega.

"Di midagi"vastas Nora muiates.Neiu oroovis tõstist nägy teha aga see ei tulnud välja.

Hetk hiljem jõudis ka Anabelle'le kohale, mis lõhna ta oli endale hommikul peale pannud. "Aa." naeratas neidis ja hakkas itsitama.

Nora hakkas ka itsima enam ei pidanud naeru kinni hoidma enam."Vabandust"pomises neiu vahepeal.

"Selle eest ma loll olen?" naeris Anabelle. Ta e saanud enam pidama ka. "Siin lõhnab hästi."suutis neidis naeru vahepeal välja pigistada ja hakkas kõvemini naerma.

"Selle eest et ma sinu ùle naersn"lsusus Nora naerma puhkedes.Maer on nakkav ja tervislik.

Nakkav oli ta küll. "Stopp, mu kõht valutab." tõstis Anabelle käe ja proovis mitte rohkem naerda. Tal polnud lihasvalusid vaja.