Õues jalutamas

Oli ilus pärastlõuna ning sellepärast võis näha Alexa't mööda kooliõud jalutamas. Tüdruk tõesti nautis Sigatüüka välist ilu rohkem kui koolis seesmist. Jalas kontsaga saapad, seljas õhemat sorti nahktagi, jalutas tüdruk mööda kooliesist platsi, suunaga järve poole.

Harry üpris tusases tujus, jalutas lossist välja seda õieti märkamata, suundus ta pahuralt järve poole, märkamata midagi enda ümber.

"Halb tuju?" küsis Alexa ühelt noormehelt, kes temast mööda tuiskas. Tüdruk keeras ennast ringi, näol rahulolev ilme. Kõigil teistel võis halvasti minna, tema oli praegu ülimalt rahulik. Ka kõige tusasem inimene ei oleks suutnud tema tuju ära rikkuda.

"Pole sinu asi." sähvas Harry lihtsalt, mingile võõrale. Talle käis täna kõik närvidele ja pinda, kõige rohkem mingid Slyth'id kes arvasid, et nad on erilised ja võivad kõigiga ülbata.

"Vaata ette, mida sa ütled," lausus Alexa rahulikult, käsi risti rinnale asetades. Olgugi, et poiss ei suutnud tema head tuju rikkuda, ei saanud tüdruk siiski lasta endaga nii rääkida. Ta oli liialt uhke, et lihtsalt minema kõndida, ilma midagi vastu nähvamata.

"Vaata ette mida sa küsid." sõnas Harry seisatades ning ennast tüdruku poole pöörates.

"Tõsiselt, mis sul viga on?" küsis Alexa. Alexa polnud küsinud midagi kohatut, midagi millele poiss poleks võinud vastata.

"Halb tuju." vastas Harry lihtsalt, ning hakkas uuesti järve poole suunduma. Mõtles siis ümber ning pöördus metsa poole.

"Ja ainult seda ma küsisingi," lausus Alexa piisavalt kuuldavalt. "Polnud ju raske vastata?" arvas neiu, suutmata jätta seda ütlemata. "Kuule, mets on õpilastele keelatud," lausus ta siis, astudes paar sammu poisile järele.

"Ei, tead oli küll." sarkasmitses Harry tusaselt, rõõmutu muigega. "Ja mis siis?" küsis Hart, ennast uuesti ümber pöörates, ja tüdrukule otsa vaatates. "Keegi ei pea ju sellest reeglist kinni." lisas ta siis.

"Sulle läheb korda, mida teised teevad," lausus Alexa, jättes märkimata et tema mõtleks küll oma peaga. "Mine aga, kui vahele tahad jääda. Sa pole Slytherin'ist, seega mul ükskõik," lausus Alexa ning suunas oma pilgu meelega kooli poole, justkui vaadates ega seal ühtegi õpoetajat ringi ei liigu.

Harry kehitas õlgu- rohkem endale- ning pöördus uuesti metsa poole, vaevumatta, tüdrukule midagi rohkemat ütlema. Sang'il lihtsalt polnud tuju.

"Ja sa ikka kavatsed minna," pomises Alexa, see polnud mõeldud poisile kuulmiseks. "Hästi, kas sa eelistad Flitwick'ile vahelejäämist, või McGonagall'ile?" küsis Alexa, piisavalt kõvasti. Flitwick oli ikkagi Ravenclaw'i majavanem. Ja Minerva oli direktriss.

"Ükskõik." lausus Harry tagasi vaatamatta. "Rave on nagu nii miinustes." lisas ta veel.

"Siis võibolla peaksid sa tegema midagi, et punkte juurde saada?" pakkus Alexa. "Mitte hulkuma metsas," lisas neiu.

"Saja punkti juurde teenimine on raske." arvas Harry hetkeks peatudes, ning pöördudes, et näha, kui kaugel ta Slyth'ist oli. "Palju lihtsam on maja taganpoolt esimeseks teha." lausu ta siis viltaka ning rõõmutu muigega.

"Ühesõnaga, sa ei viitsi pingutada, selle asemel lased oma maja põhja," võttis Alexa poisi sõnad kenasti kokku. "Jah, Slytherin'il on nii kergem, üks maja konkurentsist väljas," mõtles neiu siis valjult. "Kuule, aasta on alles ees, kui raske see saja punkti juurde teenimine ikka olla saab? Käid paar korda tunnis, võtad sõbrad ravenclawlased kaasa ja ongi punktid olemas..," lausus Lexi.

"Sõbrad Ravenclavlased?" kordas Harry mõrult. "Ma ei tea ühtegi oma maja kaaslast." lausus poiss. See oli siiski väär, mingit blondiini kes kogu aeg naeris ja rõõmsalt väga absurdseid asju tegi ta tundis, kuid see oli ka kõik.

Poiss ei teadnud ühtegi oma majakaaslast? Mitte ühtegi? Lexi surus alla soovi küsida, kas poiss oligi mingi erak või oli ta lihtsalt koolis uus. "Siis hakka korralikuks, teeni punkte ning äkki veab, saad majakarika oma nimele," lausus Alexa, ilmselgelt irooniliselt.

"Kes sa üldse oled, et mind õpetama tuled?" nõudis Harry lõppuks uskumatult. Need kes sitüükas algusest peale õppisid, reeglitesse küll nii karmilt ei suhtunud.

"Jah, me jätsime tutvumise vahele," lausus Alexa. "Sinu jaoks olen ma mittekeegi. Slytherinlane, seitsmes klass," lausus neiu, nime ta esialgu ei öelnud. Ja ta polnud kindel, kas poiss üldse seda teada tahtiski.

"Ja kes annab sulle õiguse mind õppetama tulla?" nõudis Harry siis, olgugi, et Slyth ja seitsmes klass.

"Aus vastus oleks, et mitte keegi," lausus Alexa. "Ja kes annab sulle õiguse reegleid rikkuda, õiguse minuga ülbata ja õiguse mulle nähvata?" küsis Alexa samamoodi vastu.

Kuulates ära nii tüdruku vastuse kui küsimuse, lausus Harry lihtsalt: "Mina." keegi teine talle ju sellist õigust ei anna?

"Jah, selles on sul õigus..," lausus Alexa. "Sest keegi teine sulle sellist õigust ei annaks," lisas tüdruk. "Ja tegelikult oled sa väga ebaviisakas," lausus tüdruk hetke pärast. Tegelikult ei häirinud see ebaviisakus Alexa't, kuid antud olukorras ei saanud ta jätta seda poisile nina alla hõõrumast.