Jalutamas

Jim jalutas järve äärde. Ta lebas ühe puu alla ja oli seal lihtsalt.

Sydney sammus järve kaldal, silmis üsna väsinud ja tüdinenud pilk. Tüdruk tundis, nagu tema jaoks poleks mitte kuskil enam kohta. Blond parukas rippus alati tema taskust välja, ükskõik kuhu ta ka läinud poleks. Isegi kui ta seda südamest vihkas, oli parukas alati võimaluseks olla keegi teine. Ja just seda Syd vajaski.
Mõne aja pärast silmas tüdruk ühe puu all lamamas mingit poissi. Võõras, täiesti, otsustas neiu ning hakkas aeglaselt lähemale minema.

Jim ei pannud lähenevat tüdrukut, kuna ta oli oma mõttetesse sukeldunud.

Syd haigutas laialt ja lausus karedalt: "Hei, kuule, olen üsna kindel et ma pole nähtamatu."

Jim vaatas tüdrukut, kes oli kui maaalt tulnud"Hei,vabandust et ma sind ei märganud Syd,"

OT: Sa ei saa mind tunda, sest me pole varem kohtunud.

OT:Aga kuidas ma ei tunne sind kui suhetes sa oled põhimõtteliselt mu eks?

OT: Mm, no ma ei tea, teeme siis nii..

Sydney kehitas õlgu ja küsis siis: "Mis teoksil ka?"

"Ah,niisama laisklemine," lausus Flo." Ise?" küsis Jim Sydilt

"Raske aeg," vastas Syd. "Hakkab üle saama küll, aga ikkagi raske."

"Miks?" küsis Jim imestunult. Kui nad veel Sydiga koos olid oli Sydi elu kui lust ja lillepidu.

"Sa pole inimene, kellega ma seda arutada sooviksin. Õigupoolest ei aruta ma seda kellegagi peale Mia ja Annie..," tähendas Sydney.

"Aaa. Mis muidu vahepeal toimunud?" küsis Jim muiates.


OT: ma pean nüüd minema

Syd'il oli öelda üksainus sõna:" Jack." Mõne aja pärast lisas ta kurvaks muutudes: "Jack Adams, kõik keerleb viimasel ajal tema ümber, kuid mina olen ringist välja löödud. Oli ka aeg."

OT: Ma ka.

"Kas see Jack on kõigi iidol või," küsis Jim muiates.

"Iidol?" kordas Syd kolmu kortsutades. "Kaugeltki mitte."

"Aga miks siis kõik Jack'i ümber keerleb?" sõnas Flo.

"Sest kõik a r m a s t a v a d teda," käratas Sydney.