Tagumine kupee

Isis läks oma kohvri ja kassi ning hiirega tavapäraselt nii taha, kui õnnestus, ja istus siis ilusti sinna kõige viimasesse kupeesse, kohvri lennutas ta loidsuga pakkiriiulile ja kassi asetas maha, hiir ronis ka ta õlalt aknalauale, kuna see tundus ilmselt turvalisem, kui Isis'e õlg. Tüdruk potsatas üpris väsinult pehmele istmele kõhuli, hõivates selle täielikult ja pani silmad kinni. Ta polnud end siiamaani korralikult välja maganud. Asjade kokku pakkimine ja loomade üles otsimine oli temalt kogu aja võtnud, tüdruk lootis, et tal õnnestub võib-olla pisut rongis magada, kui midagi vahele ei tule. Tegelikult ta siiski kahtles, kas uni selles kolisevas ja rappuvas masinas tuleb. Praegu seisis see vähemalt paigal veel.

Ilmselt näinud olid üksteist ikka. Majakaaslased ikkagi. Isis ajas end istmele istuli, et ta vähe rohkem ruumi võtaks, kui keegi ähmaselt tuttav ta kupeesse sisse sadas. Oli olemas muidugi ka see teine istme rida, aga ikkagi pidas Isis paremaks end istuma sättida. Väsimusest hoolimata oli tüdruk üpris õnnelik, et see kord keegi ise tema kupeesse end lohistas. Tavaliselt pidi ta ise teiste seltskonda otsima minema, ja siis sattus ta kokku alati selle väikse vastiku Syd'iga, ja suutis mingi katastroofi korraldada. Nigra naeratas laialt ja tervitas vastu.

"Mis sul temast?" küsis Isis, kuigi ta pidi natuke ajusid ragistama, enne kui ta sai aru, kellest Jeanne üldse räägib. Hetke pärast talle siiski meenus, ta oli alles eelmisel päeval enne asjade pakkimist poisile tükk aega pinda käinud, kui see oma asju kokku lappis. Poiste magamistoas oli jumala äge olnud. Mingid võõrad olid ka seal veel olnud, Pute klassi kaaslased, kari droki lõpetajaid.

Isis kallutas pead. Oli veel kümneid dorke kelle kohta Jeanne oleks küsida võinud. Isis raputas pead, tal ei olnud kombeks nina teiste asjadesse toppida, meelega vähemalt mitte. Tüdruk kehitas õlgu. Mida ta teinud oli? "Putet ahistanud, Syd'i ahistamist plaaninud, Al'ile pinda käinud, Jack'iga joonud, ilma Jack'ita joonud.. Tead küll? Või ei tea?" hakkas jutt järsku jooksma, kui tüdruk mõtet arendas.

"Mina ei tea." kehitas Isis õlgu Tema ei teadnudki ju, ta ei teadnud midagi. "Mida sa ise teinud oled?" üritas tüdruk siiski juttu üleval hoida. Jeanne kohta oli tal vähemalt rohkem uurida, kui Jack'i. Isis libistas käega üle akna laua ja võttis Timbo ettevaatlikult kätte, et hiirt silitada.

Vaene väike Jeanne. Isis kehitas jälle õlgu. "Ma ei tea. Esialgu ilmselt tolmurulle majast kokku pühkida." lausus ta. "Mis sul plaanis on?"

"Kõlab hästi." arvas Nigra Iris'e jutu peale. "Mitte päris. Tolmurullid saavad lõpuks otsa, siis ma pean lihtsalt mõnikord lapiga üle käima, kui Arya soppa tuppa toonud on." lausus Isis. "Ilmselt veedan suurema osa siiski metsas, ja ilmun mõnikord Londonisse ka."

"Nii võrd, kui võrd. Passisin niisama, keegi minust välja ei teinud." kehitas Isis õlgu. Ta oli pehmelt öeldes pisut solvunud.

Isis otsustas, et on viisakas olla vait, kui teine loeb. Endale ta mingit lugemist kahjuks polnud hankinud, selle pärast uuris ta seda osa päevaprohvetist, mida ta nägi.

Isis ei jõudnud vastata, kui juba see leht tema suunas lendas. Tüdruk püüdis lehe kinni. "Poleks vaja olnud. Mul oli lihtsalt igav." lausus Isis.

Isis muigas. Pole lehte, pole probleemi. Tüdrukul oli kusjuures hiir jätkuvalt käes, Isis pani looma tagasi aknalauale ja tõmbas jalad istmele.

"Siis, kui kõik peal on." arvas Isis. "Mida sa teha tahaks?" uuris Nigra. Tal oli kümneid ideid, mida teha, kuid rohkem kui pooled olid liiga ulmelised, et teostada ja ülejäänud liiga jaburad.

Isis kehitas õlgu. "Ei oska aidata. Sa võid lehte lugeda. Ma üritan magada äkki." pakkus tüdruk siis.