Üks tagumine kupee, aga mitte kõige tagumine

Ohe. See aeg oli käes, mil pidi kohvrid pakkima ja oma armastatud kooli minema ehk siis sinu teine kodu. Enne kähku enda kupee deklaleerimist pidi ta kannatama vanemate kallistusi. Kallid on head, aga vanemad lihtsalt lömastavad ära. Zion veel hullemini. Meelega ka veel.
Shiloh pani kohvrid omadele kohtadele; ühe kohvri ta paigutas pingile. See oli reserveeritud Sashale, tema parimale sõbrannale. Oleks võimatu ilma temata kooli sõita. Ta ei mäleta esimesi aastaid rongiga. Tema ja ta öökull. Esimest korda nägi ka kass Emerick rongi ja kupeed. Ta oli vaimustuses. Automaatselt hüppas ta kohvrile otsa. Ta tahtis nii väga Sashat näha. Äkki ilmub ka see jrocki stiili poiss keda nad eile nägid ja said tuttavaks.
Veel suurem õue ja Nell istus akna alla, otsides oma vanemaid ja venda ning nemad samuti teda. Leides üksteist nad lehvitasid ja emme kalliks saatis õhusuudlusi.

OOC: Kõik on oodatud.

Destin ei pidanud õnneks või kahjuks kellegi kallistusi taluma. Vanaema oli seekord seljavaluga koju jäänud ja Sebastian teda nüüd vaevalt kallistaks. Paremal juhul oleks niisama matsu selga saanud aga see jäi ka tulemata, nii et poiss lihtsalt lohistas oma kohvri rongi ja hakkas kupeed otsima. Ta otsis kupeed mõne inimesega. Üksi polnud väga tore istuda, siis võisid igasugused tulla, aga kui sai valida kellega ühes kupees olla siis tuli seda ometi teha. Ta oli muide vahepeal neid jumalikke muguküpsiseid ostmas käinud. Karp oli tema kohvrisse riiete sisse surutud. Loodetatavasti see katki ei lähe.
Mida kaugemale ta rongis jõudis seda monrimaks ta muutus, kuid lõpuks leidis ta kupee piisavalt toreda tuttava näoga. "Hey, mul on küpsist." teatas ta kui oli pea Nelli kupee ukse vahelt sisse pistnud. Kui tüdrukul koolis mingi oma seltskond oli siis äkki tal õnnestub endale ka ikkagi üks koht sebida. Küpsiste eest. Piima ei olnud kahjuks.

Chelsea oli taas King's Crossi jaama sattunud. Mitte sattunud- pigem tulnud. Ta astus rongile ja uuris kupeesi. Osad olid veel tühjad, et Cheli pihta käis lause"Seltsis segasem" otsustas ta otsida mõne slytherlinlasega kupee. Ta kõndis veel veidi tahapoole ning märkas majakaaslast kupees ja kedagi veel. Ta lasi oma raskel kohvril maha prantsatada ning seejärel võttis ta kaenlaalt, peaaegu lömaks läinud shokolaadikonni täis karbi , ta lükkas kupeeükse pooleldi jalaga lahti, teise jalaga kohvrit nügides ning mõlema käega shokolaadi konne süües. "Võib sisse tulla?" uuris ta tulnukatelt. "Võin šokolaadikonnasid ka jagada, aga peaks mainima, et need on üsna pehmekesed." sõnas Chelsea huuli limpsates.

Shokolaad ja mugukommid olid tema lemmikud. See võiks üsna veidrasti kõlada, et talle meeldib midagi mugudest, aga ennäe. Ta limpsis oma näpud shokolaadist puhtaks ning vinnas on kohvrid üles. Ta ei jäänud nõusolekut ootama, vaid potsatas kohe istmele.

Nate oli tulnud üksinda rongijaama. Tema isa oli juba tööl ja vend välismaal, aga ega ta ei oodanudki, et keegi teda saatma tuleks. Noormees oli juba piisavalt suur, et ise omale rongipilet osta ja õigele platvormile minna. Ta kohver polnud just väga suur, seal polnud palju asju ka sees. Nate ei pidanud vajalikuks võtta kõike kodusolevat kooli kaasa. Kodulooma tal ei olnud, ei näinud vajadust ja viitsimist jäi ka natuke väheks.
Nooruk astus rongi ja tõstis oma kohvri ka siis enda juurde. Ta läks alati peale esimesest uksest, et saaks valida erinevate kupeede vahel. Nate'ile ei meeldinud olla üksi vagunis, siis võisid mingid väikesed lapsed ta juurde kisama tulla. Poiss eelistas juba inimestega vaguneid.
Olles natuke aega otsinud, leidis ta vaguni, kus toimus ukse juures kerge sagimine. Kuna ta oli nendest kõigist pikem, vaatas ta üle kahe võõra ukse vahelt sisse. Seal oli ta klassikaaslane, kes oli vist Hufflepuffist, nimi talle esimesel silmapilgul meelde ei tulnud. Aga suva see, vähemalt tundusid seal olevat üsnagi normaalsed inimesed ja sellest talle piisas.
"Kas ma võin siia tulla?" küsis Nate igaksjuhuks. Äkki nad ei lubanud teda kupeesse ja tal tuli otsinguid otsast alustada.

Chelsea oli veidi kramplikult, kes teab mis hull sisse sadas. Siiski nihkus ta oma hääletu nõusoleku märgiks akna poole, et ruumi teha. Ta pistis kärmelt veel ühe šokolaadikonna nahka, jälle Dumbledore. .. jälle!. Chelsea oli Dumbledore juba 53 kaarti. Agrippa oli puudu ainukeseda.
Chel muigas oma ebaõnne üle ning uuris aknast välja, platvormile. Inimesed sagisid igal pool. Ta märkas isegi paart klassikaaslast.

Nell järsku pööras pead tuttava hääle järgi ja rõõmustas ning lehvitas talle. Emerick oli ka rõõmus. Sai küpsiseid. Põnev, eksole. "Tule sisse," muigas Nell ning võttis ennast pisut koomale, et Inzane ta kõrvale saaks istuda. Või äkki eelistas too hoopis kassi kõrval istuda. Mine sa tea, aga kass oli tõsiselt õnnelik. Kohe kui perenaine magama läks sai tal piim otsa ja oli terve öö nördinud. "Kas neid samusi?" küsis Nell poisilt.

Ja ennäe, stranger danger. Shiloh kehitas õlgu. Juba tuli, siis tuli, ega sa kedagi keeleta ei saa. Kuna kupee oli suhteliselt tagapool, siis Emerickul oli minimaalne võimalus võõraid jõllitada. Kass jõllitad traditsiooniliselt Destini juukseid ja siis uut neidu. Destini juuksed on paremad. "Tulge aga edasi," sõnas Nell ning osutas akna pool olevale kohvrile kus peal istus tema uudishimulik kass, "see koht on reserveeritud muide."

Destin naeratas kergelt Nellile peale seda, kui oli oma majakaaslasele küllaltki pahase pilgu selle mööda trügimise eest saatnud ning astus kupeesse sisse. Vähemalt sai nüüd võlukunsti kasutada. Lõpuks ometi. Poiss viipas oma võlukepiga ning ta kohver lendas üles pakiriiulile peale seda, kui see end korraks lahti oli klõpsanud ning küpsised Inzanele kätte visanud. Seejärel maandus Zane Nelli kõrvale enne kui keegi teine oleks arvanud heaks selle koha hõivata. Kuidagi paljuks oli inimesi järsku läinud. "Neid samu jah." noogutas poiss siis pisut hilinenud tüdruku küsimusele vastuseks. Tundus et neid tuli nüüd natuke rohkemate inimestega jagada, aga sellest polnud ka väga hullu. Poiss oli nagunii juba arvestanud sellega.

OT: kas nii ei peaks olema et on kaks nagu nn diivanit vms ja ühel pool on su kass? Ma muidu mõtlesin et ma olen sellel teisel pool...

Chelsea uuris laual olevaid ilmselt söödavaid asju. Ta uuris neid asju igast küljest kuni küsis: "Need on söödavad onju?" Kahtlane küsimus aga ikkagi, Chelsea polnud elusees varem siukest kraami näinud. Ta uuris veidi kupeed. Nii hea oli ikka taas Sigatüüka Expressiga sõita. Lihtsalt, suurepärane. Chel naeratas.

OT:ma mõtlesin jah kaks istes ja ühel pool on: kiisu, sina ja nell ning teisel pool mina ja minu šokolaad.

Nii armas temast, et ta teistega arvestas, Nell krabas kähku kolm tükki ja pisitis otsemaid ühe suhu, samal ajal oli tema kass lakkunud oma nina ning hüppas kohvrile maha ja Maast Inzane'i sülle. Näugus, et ühte küpsise tükki saada. Isegi kui ta sai jäi ta kauemaks Destini sülle. Kas ta on laisk või siis talle meeldib Destin. Viimane juuste poolest kindlasti.
Shiloh üritas nüüd teemat alustada võõradtega ning vaatas neile otsa ja tutvustas ennast: "Nell Coy, 6. aasta ja Hufflepuff." Elementaarne viisakus, yo. "Ja see on minu kass Emerick ja ma tean, ta on lahe." Võõra neiu peale ta vastas jaatavalt.

OOC: Siis peab Nate sinu kõrvale istuma

Chelsea naeratas. "Chelsea Nebate. Kuues aasta läheb ja Slytherini maja. Me käime ühes klassis" vastas ta taas naeratades. Ta kehitas õlgu. Peaasi, et tüdruk ei olnud Gryffindorist, aga siis ilmselt ta majakaaslane poleks siin kupees olnud. Chelsea muigas omaenda järelduse peale ning uuris ikka veel platvormi.

"Tohib ta.. küpsist?" küsis Destin kui kass talle sülle kargas ja küpsist nurus. Tema ju ei teadnud, mõned loomad surid magusa kätte ära, nii küll ei tahtnud ju. Poiss libistas käega üle kassi ning sügas siis toda kõrvatagant. Ausalt öeldes ta lihtsalt katsetas mis sellele loomale meeldib. Kui küüsi kätte kinni ei löö siis on järelikult okey. Vähemalt nii ta arvas. Jälgis kassi saba ka. Kui paigal oli siis oli tore. Destin polnud väga kindel kas ta oleks pidanud Nelli eeskuju järgima või ei, aga kui ta majakaaslane juba end tutvustus otsustas poiss, ei nii on vast viisakam. Tähendab, Nell teda teadis aga teised ju ei teadnud. "Destin Zane Lord, viies aasta ja Slytherin." teatas ta pisut ninakamalt kui tavaliselt. Ta jätkuvalt ei saanud rahu selle uksel mööda trügimise pärast.

Nate ei saanud aru, kas keegi üldse teda oli kõnetanud, aga ta astus siiski edasi, sest keegi polnud ka otseselt öelnud, et teda ei soovitud siia. Ta pani oma kohvri ülemisele riiulile ja istus siis ukse juurde nurka, et ta kedagi ei segaks. Noormees lootis, et kui nad siin väga kõvasti ei karju, siis äkki saab ta isegi korraks silma looja lasta. Tal polnud otsest vajadust magada, aga lugu oli juba selline, et kui poiss pikalt ühes kohas istub, siis lõpuks ta lihtsalt jääb magama, kui just keegi temaga juttu ei aja või midagi.
Nate tõmbas oma kootud kampsuni üle pea, ta juuksed läksid sellest kergelt sassi. Ta pani kampsuni korraks sülle ja võttis oma käelt patsikummi, millega juuksed pisikesse krunni sidus. Siis jätkas ta oma kampsuni kohendamist ja pani selle lõpuks seina vastu, et ta peal nii kõva vastu seina toetada poleks. Poiss silmas kõiki kupees olevaid isikuid ja jäi siis aknast välja vaatama ja ei kuulnud, kuidas Hufflepuffi tüdruk midagi rääkis.
Kui ta märkas, et üks võõras endast räägib, pööras ta tähelepanu kupees olijatele. Kui tüdruk ütles, et käib samuti kuuendas klassis, siis Nate'ile meenus tema nägu tõesti. Ta jõudis järeldusele, et peaks ka ennast tutvustama. "Nate Carter, ma olen teiega samas klassis," osutas ta peaga kahele tüdrukule ja lisas, "Gryffindor."

Chelse noogutas vastuseks ja kõlgutas jalgu. Ta uuris parasjagu üht ämblikut oma istmel ning kui ta oma võlukepi välja võttis hakkas ta sellega mängima. Ta paisutas ja muutis ämblikut väiksemaks. Ta muigas kui äkki ämblik tantsima hakkas.
Ta nägi, et poiss kes ennem oli küsinud luba sisse tulla oli nüüd istunud ja ütles midagi. Ja see mis ta ütles, eriti Chelseale ei meeldinud. Gryffindorlane, again.

Arieli ei tulnud keegi saatma.Isal olid tööl kiired ajad ja ema...ema lihtsalt ei viitsinud.Tegelikult kui Austin ja Arieli ennast sättisid magasid lihtsalt mõlemad.Järelikult ei viinud ka isa neid rongile nii võttis ta kohvri käeo otsa ja kassi korvi kaenlasse ja tuli bussiga.Rongi nähes tuli Arieli näole naeratus ja ta ronis rongi.Rongis hakkas ta kupeed otsima.Alguses piilus ta iga kupee aknast sisse aga kui oli juba pea aegu pool rongi läbi käidud otsustas ta lihtsalt suvalisse kupees minna.Ariel tõmbas ühe kupee ukse lahti ja küsis "Tohib tulla?" ja istus vastust ootamata ühe shokolaadiga tüdruku kõrvale.Seejärel viibutas ta võlukepp ja kohver tõusis riiulile.Nii hea on ikka võluda.Ariel võttis ka Rose korvi põlvedele.

Chel kehitas õlgu. Tal oli täiesti ükskõik kui see just jälle üks gryffindorlane pole. Muidu ta valib uue kupee. "Küsi teistelt." vastas ta vaid ning hakkas uut shokolaadikonna sööma.

"Anna üks tükk, soovitatavalt väike," lausus tüdruk ning silitas ka oma kassi pead. Talle ühest tükit piisas niikuiniigi ja ta saba vahest liikus. Ainult vahest. Kui teda oli rahuldatud selle ühe tükiga jäi ta Destini sülle lebama. Leotama ja lõi nurru. Nellil polnud midagi kade Emericku peale või midagi.
"Meeldiv," sõnas neid ühe sõna ja noogutas, aknast vaadetas ja silmitsedes oma rõõmsaid vanemaid kes kallistasid Nelli suuremat venda. Pidi kah soetama ennast kuhugi. Nell lehvitas ka oma vennale Zionile ning jäi platvormi edasi uurima. Vanematel puudus vaid mugude piltide tegemise aparaat. Ka..... kaa..... kaamere või midagi sellist.
"Seljuhul oled sina viimane külaline," ütles neiu ja Elvas oma kohvrit, sest see koht oli reserveeritud. Too pidi oma majakaaslase ja slythi vahele istuma. Oivaline. Nell tutvustas ennast lühidalt koos klassi ja majaga võõrale. Tänu targaks, et see tema endine polnud.

Nähes ,et vastas istub kass küsis Ariel:"Kas tohin oma kassi lahti lasta?".Ise samal ajal läbi korvi Rose't silitades.Kuna tuleb pikk tee Sigatüükasse sõita otsustas Ariel end tutvustada:"Ariel Adrienne Night,6 aasta ja Griffindor."

Destin andis kassile igatahes selle tüki küpsist ning silitas siis kassi õrnalt. Äge kasukas oli, ta polnud nii ammu ühtegi kassi paitanud. Tolle teise poisi vastu polnud tal mitte midagi vastupidiselt oma majakaaslasele. Gryffindorlane või ei aga ilus oli too igatahes. Zane kartis ainult, et hetero ja küpsist ta jagama ei hakanud, äkki need tüdrukud söövad ära. Ühel oli küll omal šokolaadi aga kurat neid ka teab. Kui juba ühele võõrale annab siis tuleb teistele ka. Kuigi endale ja Nellile hoidmine oli ka ebaviisakas, aga noh, keegi polnud veel küsinud ju õnneks.

Nate'i kõrvale istus tüdruk, keda ta teadis, oli temaga samas klassis ja majas. Ilmselgelt ei hakanud ta enam uuesti oma nime ütlema, tundus ebaoluline, vähemalt tema teadis tüdruku nime. Nad polnud temaga kunagi suuremad sõbrad ja Nate'i pärast võisid nad ainult tuttavateks jäädagi. Talle tundus ebaviisakas see, kuidas tüdruk oli kupeesse trüginud ja ta toetas oma pea uuesti vastu seina ning vaatas kassi, kes nägi päris armas välja. Nate'il oli kodus konn, see oli ta venna oma. Konnad olid ta lemmikud koduloomadest, sest nad ei teinud suurt midagi ja neile pidi lihtsalt süüa andma. Ta perel oli Ameerika kassikakk ka, aga seda ei pidanud ta niivõrd koduloomaks, kuna too oli tihti ära isa kirju kuhugi viimas või toomas.
Nate pani pea uuesti vastu seina ja silmad korraks kinni. Oli kuulda paljude hüvastijättusid ja muud pläma, mida tema läbi tegema ei pidanud. Ta lülitas selle oma peast välja ja korraks oli vaikus. Mitte midagi ei toimunud. Paari sekundi pärast avas ta silmad ja melu käis edasi.

Arielil oli igav.Nähes kuidas küpsist ja shokolaadi söödi hakkas temalgi kõht korisema.See meenutas talle ,et ta polnud kodus söönud aga Ariel lothutas ennast sellega ,et küll ta ostab endale kõrvitsapirukat ja pärast saab koollis ka süüa...nämm.Mõtiskledes tuli talle meelde ,et tal on taskus plahvatava turaka pakk.Ariel võttis selle välja ja küsis :"Kes plahvatavat turakat mängida tahab?"

Chelsea tuju oli ühtäkki metsas. Gryffindorlane, pagan. Ta veel vahtis igatsevalt tema shokolaadikonne.
Chel uuris majakaaslast ja jõudis järeldusele, et ta polnud ta küsimust tähele pannud. Ilmselt polnud seda küsimust vajagi, sest seda anti juba kassile, seda, küspist. "Ma palun vabandust, eks?" sõnas ta vaid talle. Kui too gryffindorlane, kes tema shokolaadi ahnelt ennem uuris pakkus plahvatavat turakat mängida siis Chel ainult haigutas.

Kelly tuli rongijaama üksi. Nimelt tema pere ei saanud. Või ei tahtnud. Vahet pole. Kuid kõndides rongis ja piiludes kupeedesse, märkas ta ühte tuttavat poissi. Jäätisepoiss. Ta tegi vaikselt kupeeukse lahti ja küsis: ''Võib liituda?' Samal hetkel nägi ta tüdrukut baarist. Too ülbik. Kurat.

Nell ohkas pikemalt kui ta nägi veel kedagi ühinemas. Siin ei jätku õhku sorry bro. Y'all came to the wrong neighborhood. "Ei," lasus neidis ning hoidis oma kohvrit, sest see koht oli reserveeritud. Leidku mõni teine koht või keegi lahkub siit. "Täis," lausus tüdruk väikese elementaarse viisakusega. Muidu hirmutab veel lapsed minema oops.
Muidu oleks pidanud ta kass Emerick kohvri peal istuma, aga hõivas koha Destin'i süles. uhul kui väga vaja liituda siis istugu kellegi sülle, aga mitte Nelli omasse või kohvri peale.