Niisama jõlkumas

OT: Kõik oodatud, eriti Syd

Justin oli närvis. Ei ole võimalik, et jälle Syd. Ta ei ole enda segaste tundete keskel isegi kindel, kas see on hea või halb. Süda ütleb ühte ja mõistus teist. Ah, ma peaksin ta unustama. Pigem mõtiskem sellest, mis järgmisena ette võtta.

Isis oli sealt maa-alt minema saanud mingi aeg. Tüdrukul polnud mitte millegist õrna aimugi ja ta ainult tuterdas vahetpidamata ninali käies. Mingi ime läbi jõudis ta lossist õue ja veeres sealt mäest alla kenasti lendluudpalli väljaku suunas. Kui hoog peatus ajas tüdruk end püsti nagu teeks seda iga jumala kord (mida ta suht tegigi) ja jätkas tuigerdamist, seekord isegi hullemini, kuna pea käis mäest alla veeremisest ringi. Lõpuks suutis ta mingi tasakaalu saavutada ja jäi üpris kahtlaselt kõikudes jalad harki seisma. Ta vihkas ilma Jack'ita joomist, kuna ta tõesti ei teinud alkohoolidel vahet. Tüdruk oli ennem ühe korra vist tuliviskit ainult maitsnud ja samas harjunud võiõlut pudelite viisi jooma ning kuna tuliviski oli küllaltki palju kangem kraam oli tüdruk sellest ka kiiremini purju jäänud. Külm koridor vangikoobastes oli küll pisut kainestavalt mõjunud, kuid siiski. Tüdruku mõtlemine hakkas vähemalt selginema, kuigi liikumisega oli ikka veel probleeme. Lootes, et neljal jalal on lihtsam edasi jõuda pani Isis end käpakile, ja üritas edasi jõuda, enne kui taipas, et ta jätkuvalt inimene on. Pisut aega meenutanud, kuidas hundiks muundumine käis sai tüdruk sellega siiski hakkama ja kukkus kohe kõhuli. Hunt ajas end uuesti püsti ja jätkas oma teed väheke vingerdades, kuid vähemalt ilma kukkumisteta. Nigral polnud aimugi, kuhu ta üldse välja jõuda tahab, kuid hetkel oli tal sellest pohhui, ta ei mõelnud selle peale. Liikuda oli lihtsalt hea, isegi purjus peaga tundus siis, et sul on mingi siht, mingi koht kuhu jõuda.

kaks süsimust varjuna tunduvat hunti hiilisid lendluudpalliväljaku kõrval.Need oli Rosalie ja RIchard,kaksikud kokku kleebitud.Äkitselt märkas Rose isist seal tuterdamas ja jooksis tema juurde,Richard sabas järgi.

Justin suunas oma pilgu hundile, kes siia torgeldas. Esimest korda näeb ta päris elus hunti. Kuid arvesta ikka seda ka, et ta võimed avaldusid alles aasta eest. Loomulikult oli ta ka telekast hunte näinud aga mitte nii. Loodetavasti on too rahulik, et siin mingi kisma toimuma ei hakka. Hunt oli niigi uimerdis.

Rose märks kkaugemal üht poissi,ning haugatas RIchardile.Richard läks poisile ettevaatlikult lähemale,Rose aga tõmbus veidi kaugemale.Mine tea,äkki on mõni... SUrmasööja?

Hunt jõudis mingi võõra düüdini ja potsatas seal lihtsalt kõhuli. Jälle. Ta ei näinud võõrast ja hunt võttis uuesti tüdruku kuju. Purjus tüdruk jäi aga peagi magama sinna samasse murule õndsas teadmatuses, et ta kasuõde ja vend seal on ning, et ta mingi võõra ees pikali kukkus.

zrichard hakkas Isist lakkuma,et too üles ärkaks.Kui see ei aidanud,urises hunt Isisele otse kõrva ja jooksis põõsa taha peitu.No kes teab,mida hull teeb.

Hull äigas ainult käega ja pomises midagi mis kõlas nagu "Kuradi rõvedik" ja keeras siis end kerra püüdes end kaitsta selle kellegi eest kes ta ilusat und rikkuda üritas.

Justin silmitses naist, kes ta kõrval magas, kuid tahtis ta rahulikult sinna jätta. I dont need problems, üpris selge, et purjus hunti tülitama ei hakka. Kaks hunti olid aga kaugemal. Ei no mida veel. Olen ma mingi fakkin´ hundimagnet?

Isis'el hakkas maas peagi külm, nii et oma unisusest hoolimata ajas tüdruk end uuesti jalgadele ja potsatas siis sirgelt kõhuli, kui need teda kanda ei tahtnud. Kahjuks jäi keegi ette ja ehmatas Isis'e kainemaks.

"Heii," ütles poiss äsjaärganud tüdrukule, kes tundus kõhe, aga omamoodi ilus ta võttis ühe murututti tüdruku juustest ja viskas tuulde.

Isis tõi kuuldavale rodu sõnu mille välja plahvatamise kiiruse tõttu ei olnud need aru saadavad ja ajas end püsti, et siis istuli potsatada, see kord vähemalt mitte kellegile otsa. Nigra jutuvada jätkus, aga nüüd võis sealt eraldada juba mõne sõna, peamiselt käis jutust läbi koguaeg tuliviski.

"Rahune," ütles poiss ja tõstis ta enda kõrvale istuma. Tal oli tast kahju ja proovis teda aidata.

Isis kargas selle peale uuesti püsti ja üritas nüüd selle viivu mis ta tasakaalu hoidis tuvastada, kas ta teab seda isikut kes seal maas oli, või ei. Jõudis otsusele, et poiss on ilmselt mingi puff. Venna tõttu teadis ta puffe suht sama hästi, kui dorke, kuigi ta ühegiga ei suhelnud ning nimesid samuti ei teadnud. Paistis, et kaine mõistus hakkas taastuma. Tasakaal aga kadus uuesti, kuid tuli siis tagasi enne kui tüdruk lõplikult istuli prantsatada jõudis ja kadus siis taas, nii et Isis siiski kukkus oma sabakondile järjekordselt, vähemalt mitte eriti tugevalt.

"Ma viin su parem sisse," tuli poisil arukam mõte ja ulatas talle käe, et too püsti tõuseks.

OT: Äkki jätkaks siis kusagil sees seda teemat? Haiglatiiba pole vist enam mõttet.

OT: Te alles tegite selle teema, ma arvan, et te võite seda siin jätkata ja lihtsalt kirjutada, nagu te oleksite sees.

OT: Noh ma ise tegelt ei tahagi väga sisse minna, Isis võiks protesteerima hakata

OT: Aish. Mul on tunne, et sa ei saanud aru, mida Syd mõtles. Pole mõtet jätta mingit pisikest teemat kuhugi, et seda kuskil mujal jätkata vms. Me võime selles teemas ka väga vabalt edasi kirjutada, nagu lendaksime Londonisse, nagu ma ükskord ühe tüdrukuga tegin. Selleks ei ole vaja kohe uusti teemasi teha. Okey, see kõlas praegu väga kurjalt. Ma ei mõelnud seda nii kurjalt vms.

Isis kõõritas juhmilt võõra kätt. "Ma saan ise ka püsti!" teatas tüdruk siis ja ajas end püsti ning otsus siis hetke pärast võõrast tuge, et mitte jälle käpuli käia.

Richard haugatas naerda ja muundus inimeseks,et Isist aidata.Richard vaatas teist huffi ja lausus talle:,,tere''.Rose hiilis lähemale kuni jõudis venna juurde.Las Rose olla kutsu.

"Teretere." Ega Alex ei tahtnudki halba. Lihtsalt aidata, sest ta tundis vahel lihtsalt inimestele väga kaasa. Nüüd ta vaatas järelejäänud hunti, kes veel ei tahtnud muuta. Siis Justin lihtsalt istus sinna kuhu ennegi.

Kus iganes see Isis siis omadega olnud ka ei olnud, ta potsatas tagasi maha istuma. Teistest eemale. Tal oli väike Rose allergia tekkinud. Kasuõde oli viimasel ajal suht kahtlane olnud. Sellisele ei oleks tohtinud alko maitset suhu anda, ega ka mitte teda animaagiks õpetada. Alkohool tõi esile tõsise kahetsus hoo.

Poiss piidles tüdrukut eemal, kuid siis pööras pilgu taas teistele. See tüdruk tundus väga veider. Nägi teda ka koridoris, enne kui Sydiga koht... Nüüd uitasid mõtted jälle tema peale. Einoo väga tore. Enam ei ole tal Sydiga midagi, selle tegi Justin kindlaks. Aga tal oleks ikkagi vaja temaga rääkida. Kahekesti, mitte nende teistega. Hunt, see õe moodi tüdruk ja mingi poiss. Tõesti, Sydney on arusaadavalt edasi liikunud. Nagu minagi, loomulikult. Tal oli ju käsi poisi õlal ja puha. Selles osas ei peaks Sydi segama hakkama. Oota- oli neil üldse mingi vajadus rääkida ikka või? Pole ju midagi arutada. Nüüd pööras ta oma tähelepanu poisile.
"Mis majast oled?".

Kuna keegi Isis'ele enam tähele panu ei pööranud, viskas tüdruk end murule uuesti pikali. Ta oli juba unustanud, et seal oli külm. Nigra püüdis meenutada kus ja millal ta viimati Al'i näinud oli. Ta tahtis, et vend Rose ja selle teise düüdi, Richard'i temast kuskile hästi kaugele viiks, kuni ta kaineks on saanud. Tal ei olnud tõesti tuju oma kasu õe ja kasu vennaga purjus peaga ning unisena jännata.

Ootamata vastust, sest arusaadav oli, et Huffist, vaatas ta tüdrukut maas ja läks tema juurde hiirvaikselt, kükitas ta kõrvale. "Päris mugav lebada, tundub," kõnetas ta tüdrukut.

Isis võpatas. "Ongi." pomises tüdruk lihtsalt tõstes ühe käe, et silmi hõõruda. Uni tuli ära ajada. Seda ei olnud hetkel vaja. Muidu Rosalie pasteerib ta veel ära, või teeb kurat teab mida. Isis jätkuvalt kahetses üksi joomist. Ta oles pidanud tuliviski kaasa võtma, ja Jack'i üles otsima.