Uitamas niisama

Heria jalutas koridoris ohates . Ta libistas end maha .

Jack jalutas mööda esimest korrust. Märgates eemal ühte tüdrukut maas, võttis Jack endale aru andmata suuna tema poole. "Hei, sina oled see võiõlle tüdruk," lausus ta, tundes tüdruku ära.

Heria vaatas Jacki poole ja muigas : " Selle järgi tunnedki mind ära ? ".

"Jah," lausus Jack ausalt. "On selles midagi halba?" küsis ta, kuigi vastus teda eriti ei huvitanud. "Mis teoksil?"

"Mul suva , kuidas mind kutsud , " naeris Heria , "Mis teoksil või ? Muretsen su plika pärast ,"jättis Heria muigamise.

"Minu plika?" kordas Jack. "Ma ei saa pihta," tunnistas Jack üles.

" Noh , see Isis . Su tüdruk ju , " muigas väheke Jackile otsa vaadates .

"Aa, Isis," Jack'i näole valgus mõistmine. "Ta pole mu tüdruk," lausus Jack siis muiates, ise pead raputades.

" Kes siis on , " küsis Heria Jackilt imestunult , et sellel nägusal kutil plikat pole .

"Minu tüdruk?" küsis Jack, oletades et küsimus on selles. "Kõik muudkui küsivad seda..," pomises ta uskumatult. "Pole," lausus ta lõpuks lihtsalt.

Heria hakkas naerma.Ta tõusis ka püsti aga ta kotti lukk oli lahti , ja ta hakkas lehti ja raamatuid kokku korjama , kuna need kukkusid põrandale .

Heria hakkas ennast sõimama:"Oh mind lollakat kobakäppa!" .

Tüdrukul oli häbi . Ta punastas , siis tõusis püsti , naeratas hüvastijätuks Jackile ja jooksis minema .

"Nägemist jah..," pomises Jack veidi hilinenult, kui Heria minema jookseis. Kuna üksi polnud mõtet koridori passima jääda, otsustas ka Jack minema minna.