Trofee toas 2

On jah. Ahah. Tore, sa valgustad mind. Ma nüüd saan aru, mida mehed meist mõtlevad. Julge muidugi, seda ma ju olen, eks. Isis kehitas jälle õlgu, kui küsida ei tohi siis ei tohi. Nii sai tema jällegi aru, onju. Eeldame ka, et nii Jack seda mõtles. Paneb rotti? Isis võib appi tulla, ta tahab ju ka hoolitsev olla.

Mida mehed teist mõtlevad siis? Ma enda arust väga ei valgustanud sind selles osas. Jack ei pane rotti, ükskõik mida sa selle all silmas pead.. Ja mida Isis selle karikaga teeks? Endale ta seda ju ei saaks.

Mina ei tea. Vahet pole ka. Ma ei mäleta, mida ma selle all mõtlesin enam. Miks sa kirjutad alati nii, et ma hakkan väga vasakule mõtlema? Ei saaks. Aga ta oleks hoolitsev, ükskõik mis mõttes siis.

On küll vahet. Järelikult ongi mäluga probleeme. Ja ma veel kahtlesin selles. Sa ise kirjutasid esimesena ju. Mis sa arvad, milline mulje mulle sellest lausest jäi? Ja muidugi jäi mulle veel arusaamatuks see, miks või kuidas Isis peaks aitama Jack'il rotti panna. Karikat. Vahet pole ka. Väga hoolitsev tõesti. Selles mõttes, et karikas ikka hea omaniku endale saaks? Vms.

See kõik on liiga absurdseks läinud, ma ei saa enam aru, aga üldiselt karika rotti panemise all ma mõtlesin selle varastamist, eks ole, mitte midagi muud, kui sa aru ei saanud vms. Jah muidugi.

Arusaadav. Sellisel juhul saab Jack kindlasti oma karika kätte. Ja Isis'est on kindlasti abi, vms.

Muidugi saab. A selles viimases ma kindel ei ole. Isis'est on abi juhul, kui ta mingit käkki kokku keerata ei suuda. Põrandal läks peagi jälle ebamugavaks ja Isis ajas enast uuesti püsti kõndides selle karika juurde nüüd, kus võiõlle pudel oli. See ei sobinud sinna kohe üldse, nii et Nigra võttis võlukeppi ja üritas meenutada seda mida kunagi ammu muundamise tunnis oli õppinud. Pudeli kaotamine ei läinud eriti hästi. Tüdruk suutis loitsud sassi ajada ja pudel läks hoopis lihtsalt karvaseks nagu mingi rott.

Iroonia, sel juhul. Jack'il pole Isis'e abi vajagi, tegelikult ju. "Väga... Kena," noogutas Jack, jälgides Isis'e pingutusi pudeli kaotamisel, vms. See pidigi kindlasti roti sarnaseks minema, eks. Sellepärast, et meil oli ennem rotist juttu. Raudselt.

Eks. Muidugi, ta on ise meister varas, eks. Ja karika mida tegelikult eriti ei valvata ära pätsamine pole ka vist väga raske ülesanne, kui sellel just mingeid loitse peal pole. Isis krigistas ainult hambaid. Järgmine katse ei olnud eriti parem, pudeli pruun kasukas muutus lihtsalt siniseks. Jah, muidugi selle pärast. See rott mida Jack panema peab.. Issand kui rõve lause.

Peab panema? Sa oled rõve, ausalt. Isis pidi igatahes aitama. Kuidasiganes see välja ei peaks nägema. Mitte, et see juhtuks, eks. Meistervaras ja Jack? Ma võiks seda solvanguna võtta. Kes üldse varastamisest rääkis? Mina või? Jack saab selle ausal teel ka endale. Kuidagi.

Ma tean, et ma olen rõve. Ja seda rõvedust ei juhtu. Jutt läheb jälle liiga keeruliseks. Ära võtta, onju. Ma ei mõelnud seda nii. Mina rääkisin, ma ei tea millest sina rääkisid, aga mina mõtlesin küll igatahes varastamisest. Edu talle.

Edu Jack'ile jah. Ma ei võta solvanguna, ei solvu ka. Sulle väga meeldivad rotid? Või meeldivad need Isis'ele, vms?

Loodame, et see siis õnnestub ka vms. Väga hea. Ei, ma ei teagi kummale need meeldivad.. Või tegelt väga vahet ka pole. Mina ja Isis on peaaegu üks ja sama, ja meile mõlemale meeldivad enam-vähem kõik loomad, nii, et rott on ka loom, meeldib ka järelikult. Minu loogika.

Loodame. Ahah, sulle meeldib ka siis vahete vahel seinu ja puid peksta? Hundiks oskad sa ka kindlasti muutuda, eks? Kena loogika.

Ma ütlesin peaaegu, geenius. Puud ja seinad jätan ma tavaliselt terveks ja hundiks ma tegelt tahaks muutuda. Tore oleks ju. Igatahes Isis jätkas selle pudeli muundamist vapralt, kuni lõpuks omandas see pokaali kuju ning nüüdseks punakaslillad karvad muutusid sulgedeks.

Üldse tore poleks ju hundiks muutuda. Aga vahet pole. "Sa oled tõeliselt osav," pidi poiss Isis'e katsetuste peale mainima. Selle asemel, et ise endine pudel ära kaotada, vahtis Jack pealt ning irvitas. Tark, eks.

Midaiganes. Isis krigistas jälle hambaid. "Kaota see ise siis ära, kui sa nii osav oled." vingus tüdruk. Pingutas oma vingus näoga võib-olla, et veidi üle ja tegi uue katse. Ja see sulgedega pokaal kaduski. Isis oli tõsiselt üllatunud ja pani käe karikasse, et kontrollida, ega ta seda lihtsalt nähtamatuks polnud teinud, ja kahjuks just sellega ta ka hakkama oli saanud. Vihaselt tiris tüdruk nähtamatu sulepalli karikast välja ja laiatas selle tuhmi mütsatusega vastu põrandat. Järgmise katsega ilmus ese uuesti nähtavale. Tark muidugi, tase, eks.

"Harjutamine teeb meistriks," mainis Jack ning toetas ennast laisalt vastu seina. "Ma ei saa kõike sinu eest ära teha ju, ürita edasi," lausus poiss muigega. Tase, eks.

"Sa oled paha." kurtis Isis enne kui sellele kahtlasele sulgedega asjandusele jalaga andis ja selle kuhugi medalite juurde lennutas. Needusi järgi podisedes.

"Rahulikult," mainis Jack, kuid võttis lõpuks oma võlukepi välja ning kaotas selle sulgedega asjanduse ära. "Õpi see loits siiski selgeks, mind ei ole alati sind aitamas, või midagi," lausus Jack pead vangutades. Nagu see oleks mingi raske asi olnud, eks.

Isis podises veel veidi peale seda kui Jack selle tüütu väärastunud pudeli lõpuks ära kaotas. "Ma pean loitse üle kordama hakkama.." jõudis Isis mingi hetk järeldusele, suvatsemata rohkem Jack'i lausete peale midagi peale nende mõningate vandesõnade kosta. Isis'e suurim viga oli ilmselt selles, et loitse ta teadis, aga sellest, mida need teevad polnud tüdrukul mõnikord õrna aimugi.

"Kuidas palun?" küsis Jack irvitades, nende vandesõnade peale. Olid need temale mõeldud? Väga kena, eks. Muidugi peab Isis loitse üle kordama, siis ei teki neid soovimatuid rotte nii palju, vms. Tark tüdruk.

"Nii nagu kuulsid." teatas Isis nipsakalt ja hakkas siis üpris totakalt lihtsalt naerma. Naer pidi vähemalt terviseks olema, aga noh, vahet polnud. Nii kui mõned napakad kiiksud ära kaovad tekkivad teised juurde. Isis'e puhul vähemalt. Juukseid ju maha ei õnnestunud ajada, sitt päev, naerab siis. Jah, roti kasvandust peab kärpima, neid on üldse liiga palju, Isis aitab sellele muidu veel kaasa ka. Tark jah. A ma kardan, et mitte nii takr, kui meie geeniusest Jack.

Noh, jah, mis teha. Jack on omaette klass, temaga ei saa kedagi võrrelda, eks. Isis on ka siiski tark. "Ma arvasin ennem, et sul oli paha tuju või midagi. Enam pole," oletas Jack, kuna Isis naeris, eksole. Tase.

Täpselt onju. Mingi egoklass, eraldi selline Jack'i jaoks. Isis hakkas Jack'i lause peale veel hullemini naerma. Nii võib rabanduse saada ju. Igatahes ta ka lõpetas selle hullumeelse lõkerdamise mingi hetk ja küsis siis hoopis poisi lause peale üpris üllatunult: "Kust sa seda veel võtsid?" temal ja paha tuju? Okey, see kord vähemalt ei olnud.