Move along.

Chanelle oli oma päeva jälle lihtsalt kooli peal ringi kõndides mööda saatnud. Ta polnud võõraste inimestega eriti seltskondlik, see teiste õpilastega kokku puutumine oligi juba veidi liiga kaugele läinud. Polnud privaatsust janii. Tüdruk oligi just puhketoast tulnud, ühel hetkel oli sinna lihtsalt liiga palju inimesi kogunenud, kellega Chanel ühist keelt ei olnud leidnud. Nüüd oli neidis aga peatunud ühe lukustatud ukse ees. Kindlasti oli see mingi klassiruum, neid ju ikka lukustati janii. Tüdruk võttis võlukepi välja, suunas selle lukule, ning järgmisel hetkel avanes uks. Nii lihtne see oligi. Chanel astus pimedasse tuppa, et avastada ikkagi, mis tuba see selline oli. Õnnetuseks oli toas nii pime, et tüdruk koperdas esimese ees oleva laua otsa, tekitades sellega tuhmi mütsatuse. Edasi liikus Roxana vaikselt, pole vaja, et keegi talle peale satuks.

Jack juhtus ka mingi ime läbi samas koridoris olema, eks. Ja ilmselt poleks ta seda lahtist klassiust märganud, kui ta sellest möödudes klassist kostuvaid hääli poleks kuulnud. Veider, eks. Igatahes Jack sättis ennast vastu uksepiita toetuma ning suunas oma pilgu siis klassis oleva blondiini poole. "Hmm, rikume reegleid või mis?" küsis Jack irvitades. Vaevalt, et see reeglite kohane oli, vms.

No isegi mingis pimedas klassiruumis ei saanud rahu ja vaikust. Chanel pööras ennast aeglaselt ringi, manades näole süütu ilme, et näha, kellele ta vahele oli jäänud. Kui tegu oleks olnud mingi suvalise õpilase või õpetajaga, siis oleks ta lihtsalt öelnud, et eksis ära või midagi. Aga Jack'i nähes ilmus tüdruku näole pettumuse vari. "Hmh, sina," lausus Chanel põlglikult, pilk poisil.

Jack kortsutas selle öeldu peale kulmu. Eriti tore, peaks mainima. "Nii pettunud mind nähes?" küsis poiss. Tema oleks Chanel'i asemel õnnelik olnud.

"Ei saaks öelda, et mul sind nähes just hea meel oleks," lausus Chanel. Asi polnud tegelikult üldse Jack'is, tüdruk oli lihtsalt üritanud omaette olla. Aga tänu Jack'ile ei õnnestunud väga. "Mida sa ennem ütlesidki?" uuris tüdruk siis 'huvitatult'. "Klassis viibimine on reeglite vastane...?" küsis Chanel eriti süütult.

Jack noogutas aeglaselt, üritades selgusele jõuda, kas Chanel päriselt ka ei saa aru, mida ta valesti tegi, vms. Jack oli ikkagi koolivanem, eks. "Klassi sisse murdmine on reeglite vastane," lausus poiss. Mitte klassis viibimine.

"Sisse murdmine? Oh, see uks oli lahti ju," lausus Chanelle, Jack ei saanud seda ju kuidagi kontrollida. Ta paneb poisi uskuma, et uks oligi lahti ning pääseb karistuseta. "Aga nagu ma aru saan, siis klassis viibimine on täiesti lubatud, seega ma jään siia edasi," lausus Roxy ning istus akna alla, esimeses reas oleva laua peale.

See tšikk oli tark, seda muidugi. Jack vaatas kahtlevalt ukse poole, kuid kehitas siis õlgu. "Sul vedasi siis," lausus poiss ning astus ukse eest ära, klassi. "Ikkagi, mida sa sellisel kellaajal siit otsid?" küsis Jack. Ootab ausat vastust.

Chanel mõtles hetke. Ta ei kavatse hakata võõrale oma muresid kurtma, eksole. Järelikult ausat vastust ei saa. "Sama võiks ma sinult küsida," lausus Chanel hoopis vastuseks. Jah, kellaaeg oli üsna hiline. Aga Chanelle oligi kahtlemata rohkem ööinimene.

"Sa kohe ei või küsimustele normaalselt vastata?" küsis Jack pead vangutades. Nojah, mida muud oodata oligi. Chanelle oli endast juba tornis üsna teistsuguse mulje jätnud.

Chanelle kehitas vaid selle peale õlgu, omaette naeratades. Tüdruk suunas oma pilgu hetkeks aknast välja, hetke pärast vaatas ta tagasi Jack'i poole. "Sa oled ikka veel siin. Mida sa tahad?" küsis Chanel, pilguga poissi mõõtes.

"Me oleme nõiasõnade klassis," lausus Jack selle peale ning kõndis Chanel'i laua poole. "Ja peale meie pole siin kedagi. Raske arvata, mida ma tahan," lausus Jack. Nõiasõnadega polnud midagi pistmist, eks.

Esimest korda panid Jack'i sõnad Chanelle'i õrnalt muigama. No on kutt. "Väga otsekohene, ma muidugi hindan seda," lausus Roxana irooniliselt, Jack'iga kaasa mängides. Raudselt trollis teda niisama, onju. "Ma olen Alexa nõbu, või oled sa selle unustanud?" uuris Chanel hetke pärast.

Selle küsimuse peale Jack peatus, taaskord kulmu kortsutades. "Kuidas Alexa siia puutub?" ei saanud poiss pihta. Paluks seletust, aitäh.

Chanelle muigas taaskord kergelt. "Oleks väga hirmus, kui ta su kavatsustest teada saaks, te olete ju koos? Nii vähemalt räägitakse," lausus Chanelle oma küsimuse õigustuseks. Tema arvas endiselt nii, pealegi polnud Jack tornis midagi eitanud ka.

"Me pole temaga koos," pööritas Jack silmi. "Kuulujutud," lisas poiss. Muud seletust polnud. Ja pealegi, keda ikka huvitas? "Ma ei arvanud, et sa oma sugulasest nii väga hoolid. Sellist muljet küll ei jäänud...," lausus Jack muiates.

"Mida sa sellega öelda tahad?" küsis Chanelle, teeseldud nördimusega. "Me oleme sugulased ikkagi. Tead küll, hoiame kokku," muigas tüdruk. Ta ise ka ei uskunud, mida rääkis. Aga parem oleks, kui Jack usuks.

"Sa ei pea mulle seletama, kuidas te omavahel läbi saate. Pole minu asi," lausus Jack. Tegelt ei huvitanud ka. "Aga seda kokku hoidmise asja ma ei usu," muigas poiss, lihtsalt mainis ära. Liiga läbinähtav.

"Sa võid uskuda, mida tahad," lausus Chanelle ükskõikselt. Tema jääb oma versiooni juurde. "Kui sa Alexa'ga koos pole, siis järelikult oled sa üksi?" küsis Chanelle järgmisel hetkel. Mitte et Chanel oleks kuidagimoodi sellest huvitunud, seda mitte.

"Seda küll," noogutas Jack. Ja ei saanud väita, nagu ta poleks igati rahul olnud. Mitte et see üldse Chanel'i asi oleks olnud, vms.

"Huvitav teada," lausus Chanel mõtlikult. Tüdruk nõjatus kätega veidi kaugemale laua peale ning pani jala üle põlve. Nii oli mugavam veidi. Sest laud oli kõva, ebamugav. "Arvestades, mida kõike mulle sinust räägiti," lausus Chanelle naeratades. Sydney-nimeline tüdruk oli talle ju rääkinud igasuguseid asju Jack'i kohta. Ja Chanel lihtsalt arendab praegu teemat.

"Mida sulle räägiti siis? Et ma olen õudne tüüp, ülbe ja igav, kes vahetab iga päev naisi, midagi taolist?" pakkus Jack. Mitte et see teda eriti huvitanud oleks.

"Kuule peaaegu midagi sellist jah," lausus Chanel mõtlikult noogutades. Tegelikult ei olnud Syd midagi nii hullu rääkinud. Aga Jack seda ju ei teadnud. "Aga vastab see siis tõele?" uuris neiu järgmiseks. Lihtsalt üritab aru saada, kellega ta praegu vestlusesse on laskunud.

"Mis sa ise arvad?" küsis Jack, Chanel võiks oma pea tööle panna ja natuke mõelda. Jõuaks järeldusele, et kui Jack tõesti nii hull oleks, oleks ta ammu juba teise ja kolmanda käigu teinud.

Chanel pööras oma pea veidikene viltu, silmitsedes Jack'i. "Mingi eriline paipoiss sa ka ju pole," lausus neidis. Ei tundunud vähemalt selline. Kuigi Chanel ei tundnud poissi kuigi hästi. Veel. "Eks ma katsun selles lähiajal selgusele jõuda," arvas Chanelle muiates. Õpib äkki veel Jack'i tundma. Pigem mitte siiski..