I have a strange fear of spoons

Liam astus kööki ja jäi ukse ees seisma kui nägi seda lusikate kokgust mis seal oli, aga poiss ohkas ja astus edasi, aga olles lusikatest vähemalt kolme meetri kaugusel.

OT: Chanelle.

Chanelle avas üsna tüdinenult köögi ukse ning astus sisse. Ta oli köögiga juba tuttav. Oma siiatulekust saati oli ta siin üsna palju juba jõudnud käia. Ta oli selline inimene, et tavaliselt läks temal kõht tühjaks siis, kui söömisajad juba läbi olid. Nüüd oli ka ta oma tee kööki leidnud. Chanel pani köögiukse kinni ja läks oma tavapärase koha juurde esimese laua juures. Ta võttis istet ning palus ühel majahaldjal tuua omale salati. Ta märkas küll köögis olevat poissi ning hetkeks saatis ta kutile ühe seirava pilgu, kuid siis pöördus ta oma toitu ootama.

Liam võpatas kui keegi köögi ukse lahti tegi ja see oli naine. Liam pani kohe endale flirtliku naeratuse suule ja toetas ennast köögi leti vastu tehes mingit seksikat poosi.

Chanel muidugi nägi seda seksikat poosi, kuid jäädes üsna külmaks, pööras ta oma pilgu parem ühele majahaldjale, kes tema tellimusega kohale vudis ning toidu tüdruku ette lauale asetas. Tüdruk tänas vaikselt ning vaatas salatit. Midagi oli nagu puudu.

Liam vaatas enda kõrvale ja nägi seda suurt lusikat mis oli kõikides köökides kuulus. Liam karjatas ja ronis kuhugi laua alla peitu.

Chanel'i näole ilmus arusaamatu varjund. Mis sellel poisil juhtus? "Mis on?" küsis ta pilku tõstes, kuid poiss oli juba laua all.

''L-l-lusikas!'' vastas Liam ''Suur ka veel!'' lisas James.

Kuigi Chanel üldiselt ei saanud aru, mis seal naljakat oli, puhkes nüüd lihtsalt naerma. Tüdruk tõusis püsti ning lihtsalt naeris. "Sa teed nalja, eks?" lausus tüdruk, kui oli suutnud naermise lõpetada. Ta ei teadnud kedagi, kes teaks kedagi, kes kardaks lusikaid.

Liam kergitas kulme ''Miks sa naerad? Kas ta teeb mu üle nalja?'' küsis Liam ja tõstis enda pead, aga lõi selle ära.

Nüüd rääkis poiss veel iseendaga ka? "Sa kardad lusikaid?" küsis Chanel ning kükitas, et vaadata laua all poisiga tõtt. "Olid valus?" küsis ta, kui kutt oma pea ära lõi.

''Mhm.'' noogutas Liam vastusesks mõlemale küsimusele.

"See natuke imelik pole?" küsis Chanel, tema arvates oli. See lusikate kartmine. "Sa kavatsed sealt laua alt välja ka tulla?" küsis neiu kõhklevalt.

''Eee, on või?'' küsis Liam ehmunult ja noogutas ''Kavatsen.'' ning roomas sealt välja.

"Ma ei tea ühtegi inimest, kes kardaks lusikaid..," lausus Chanel ning läks ühe köögis oleva sahtli juurde, et endale salati jaoks kahvel võtta.

''Nüüd tead.'' naeratas Liam kergelt ja haigutas.

"Nüüd tean," noogutas Chanel ning tegi sahtli lahti ja võttis sealt ühe kahvli. Tüdruk pööras ennast ümber ning näitas poisile kahvlit. Ta tahtis näha, kas poiss neid ka kardab. "Kahvlitega on sul kõik okei?" küsis ta juurde. Ega poiss neid ei kartnud?

''Jaa, ma söön nendega isegi jäätist.'' noogutas Liam naeratades.

"Sest lusikaga sa jäätist ei saa süüa," noogutas Chanel. Ta sai aru küll. "Mis majast sa oled?" uuris tüdruk. Gryffindoris ilmselgelt mitte. Gryfflased olid ju julged.

''Ravenclaw.'' vastas Liam sama naeratusega. Nüüd läks tuju heaks, aga Liam ikkagi hoidis eemale lusikatest mis ta lähedal olid.

"Sa oled siis tark," pakkus Chanel nüüd poisilt pilku pöörates ning oma salatit sööma asudes.

''Paljud ütlevad mulle jah.'' noogutas Liam.

"Tore," arvas Chanel, kui oli suutäie salatit ära söönud.

Liam noogutas naeratades ''Aga mis majas sa oled?''

"Gryffindor," lausus Chanel, kui oli suu tühjaks söönud. "Ma olen siin tegelikult uus," lisas neiu.

''Ma olen ka uus.'' ütles Liam naeratades.