Haiglatiivas 5.

Nessy ja Chantal koperdasid samuti üksteise najal haiglatiiba. Nad istusid esimestele ettejuhtuvatele vooditele, teisi haiglatiivas viibijaid tähelepanemata.

Rose vaatas pilguga haiglatiivas ringi,tema käsi oli valus,kuid Rose ei teinud sellest välja.Ńähes kahte tüdrukut,kes näisid tuttavana,lausus ta samasuguse vaevatud tooniga nagu ennegi:,,hey''

"Teretere," vastas Nessie, kui Pomfrey tema ümber askeldama hakkas. Chantal tõrjus Pomfrey'd eemale, paludes vaid valuvaigistit, neiu ei sallinud kedagi enda ümber askeldamas, oskab ise ka endaga hakkama saada. Rosiel oli tõesti kama kaks.

Wil oli mingil hetkel märkamatult minekut teinud. Liiga palju rahvast jms. Alexa oli ennast voodis istuma ajanud. Ta ei saanud seal kauem olla. Ei kannatanud haiglaid ja haiglatiibu ja muud sarnast. Ta tundis ennast seal veel halvemini. Lex lükkas juba jalad üle voodiserva, et püsti tõusta, kui Pomfrey õigel hetkel jaole sai. Tüdruk küll püüdis vastu vaielda, kuid ei aidanud. Vastumeelselt heitis Lexa uuesti voodile pikali, jäädes löödult lage vahtima. Ta ei tahtnud seal olla. Ja siis äkki meenus talle George ning tüdruk tõmbas endale teki rohkem ümber. George oli vaba nüüd. Lex kartis teda nüüd veel rohkem. Seega oli ta üsna hirmul.

Rosel polnud seal muud teha kui lakke vahtida.Ja talle ei meeldinud üldse sellised kohad.Siin oleks nagu veidi ohtlik,näiteks et ninja-surmasööja kargab aknast sisse ja tapab meid kõiki ära mõtles Rose endamisi.Ta oi samuti võitusest kuulnud,ning oli viimasel hetkel ümber põõranud ja kiiresti hoovi läinud,peksja paju juurde.Vaatamata sellele,et haav käes ikka veel veidi veritses{pomfrey ei olnud suutnud tänu verejooksule mis kuidagi peatuda ei tahtnud, haava kinni jõudnud õmmelda,ning lõpuks oli haavale sideme ümber mässinud] oli küll nagupõrgutules,kuid Rose sellele vaatamatta ajas end istuli ja tahtis juba minema hakata,kui Pomfrey ta kiiresti voodisse tagasi lükkas.Rose vaatas taas ilguga ringi,kui äkki märkas taas kahte tuttavat tüdrukut.,,Mis sul juhtus?''uuris Rose tüdrukult,kes oli teda vastu teretanud

"Võitlus," ohkas Nessa. "Loodan et see paraneb ruttu," pomises Rose, kes lihtsalt vihkas haiglatiivas töllerdamist, kuigi mitte nii palju kui Chantal. Pomfrey oli siiski suutnud mossis Ashi voodile poolpikali saada, kes nüüd külm kortsus ja püüdes käsi puusas hoida, lage põrnitses.

,,kaastunne''pomises Rose ohates ja võpatas,kui Pomfrey jälle tema juurde tuli,et kontrollida haava käel.Endiselt tugev verejooks,aga läbi sideme eriti ei tulnud.Üks suuur miinus sideme juures oli see,et see pani käe valutama ja kätt liigutada ka ei tohtinud,et verejooks ei tugevneks

"Mis sul endal juhtus?" päris Rose veidi külmalt. Võitluses polnud tüdruk kindlasti osalenud.

,,Ma olin valentinipeole hiljaks jämas,läksin vestibüüli ja nägin,et seal kõik võitlevad.Minust lendas napilt mööda tapmise needus.Saatsin suvalisse kohta suvalise loitsu.Ja hakkasin kartma.Siis ma jooksin kiiresti hoovi,aga jüudsin peksjapaju juurde.See lõi mulle kätte.Tahtsin tagasi minna,kuid komistasin ja sain siis teise peksja paju oksaga vastu nägu.Jooksin tagasi siis ülesse,ning jõudsin siia.Haiglatiiba.Nng ma olen tõeline argpüks''lausus Rose.Ta oli kindlasti tõeline argpüks.Kohe kindlasti

Eks ta oli jah, kuid parem ehk oligi et Rosalie ära jooksis, oleks veel surma saanud. "Peksja paju juurde oli ikka eriti tark joosta," märkis Ness irooniaga.

,,Ma ei märganud isegi,kuhu ma jooksin.Lihtsalt ühel hetkel sain vastu kätt ja märkasin ohtlikku peksja paju''pomises Rose tundes end ikka veel argpüksina

"Puud on tegelikult üsna raske mitte märgata," märkis neiu, Pomfrey jällegi tema ümber askeldamas.

,,mitte siis,kui jooksed täiesti suvalisse suunda ja vaatad selja taha''märkis Rose

"Nojah, ega selja taha pole ka eriti arukas koguaeg vahtida," märkis Rose jällegi.

,,Argpüksid teevad seda,kui surmasööjad ilmuvad.Ja mina olen argpüks''laussu ROse

"Nõustun," pidi Nessy ütlema, otsekohene nagu ta oli.

,,Muidu,sa lendluudpalli meeskonnas oled?küsis Rose teemat lendluudpallile juhtides

"Olen," vastas Rosie. "Ise?" päris neiu vastu.

,,püüdja.Ma ootan juba õhinal lendluudpalli matše,loodetavasti tulevvad nad varsti''rääkis Rose

"Mina olen ajaja, Slythid on Huffidest kõvasti üle," märkis Nessie muigega.

,,Hahaha,püüdja on ilmselgelt profim.Püüdsin ükskord isegi Isise pudeli kinni.Saladust oskad pidada?''Küsisi Rose.Ta oleks tahtnud saladust näidata,aga valu käes ei lasknud.Pluss see,et pomfrey oli samas ruumis

"Ha, aga meil on püüdja Jack Adams, ma avan et ta on sinust kõvasti üle, aga eks saab näha," uhkustas Nessie rahulolevalt. "Saladust? Oleneb, ma arvan küll,"

,,Kui sa seda ei pea,lähen mina joonelt Azkabani''lausus Rose ja judistas õlgu,tegemata välja valusast käest,,Ma olen animaag.Registreerimata animaag.''sosistas Rose häält tasandades.Kui hetke pärast läks Pomfrey enda kabinetist mingit vedelikku tooma,et Rose haava hakata kinni kasvatama,muutus Rose silmapilguks süsimustaks hundiks.Kui Pomfrey tagasi tuli,muutus Rose kiiremini kui ta isegi aru sai,inimeseks,olles veendunud,et Pomfrey ei olnud märganud miskit

"Paljud on, ma ise töötan ka selle kallal," vastas Nessie, kes ei olnudki niiväga üllatunud, nagu ta vist peaks. Ta ei maininud sõna 'animaag' kordagi, niiet Pomfrey ei saanud aru mida Ly just oli öelnud.

,,nojah.Muidu mul on hetkel masenduse hooaeg.Sest möne päeva pärast on mul sünnipäev.Ja ma tahaksin surra,et see ristitakse siis mu surmapäevaks ja sünnapäeva ei tea keegi''lausus Rose ja tal tekkis tühi tunne.Nagu ta oleks tääiesti tühi.Nagu oleks ta täiesti tuim ja tundetu.