Haiglatiivas 3

Harry ja Alexa jõudsid haiglatiiba mis tänu jõuluvaheajale üpris tühi oli. Okey, kolm teist patsienti oli, aga jõulud olid üldiselt ikkagi rahuaeg. Loomulikult oli ka Orav haiglatiivas, sinna nad ju läinud olid Seebiga? Noh, nüüd oli poiss vähemalt vait. Magas, haiglatiiva tädi oli talle ilmselt midagi sisse jootnud. Jumal tänatud. Kui Alexa ja Harry sisse astusid tormas haiglatiiva emand otseloomulikult neid vastu võtma.


OT: Alexa siis, ja ma oletan, et sa ei pahanda, et ma ka Lex'i siia vedasin(?).

OT: Ei, väga hea.

"Mul pole midagi viga, tegelege palun temaga," lausus Lex vihjates Harry'le ning astus Pomfrey juurest eemale. Tüdruk istus ühele vabale voodile ning vaatas hetkeks ringi. Ta polnudki seal ennem käinud. Mitte kunagi. Ja oi, isegi Orav oli siin.

Orav oli, ja Orav jäi. (Umbes päevaks.) Ja Orav norskas. Pomfrey ei lasknud Harry'l just väga kaua püsti seista, kohe vootisse. Vaadanud poisi kiirelt üle teatas Pomfrey et Harry'l pole midagi viga, lihtsalt lihased haiged ja lisas oletuse, et poiss oli ilma soojenduseta midagi raskemat tõstnud. Hart ei vaevunud talle ka ütlema, mida ta tegelikult teinud oli. Hoiab pare oma teada, vaevalt Minerva sellest Pomfrey'le rääkimata jätab.

Siis läks Pomfrey Alexa juurde, ikkagi. Kui tüdruk juba seal oli, siis järelikult oli midagi viga ka. Naine andis tüdrukule mingit kohutavalt mõru maitsega jooki, vapustuse vastu. Pomfrey oli juba kord selline, kes vastuvaidlemist ei sallinud. Kuigi Alexa üritas. Põhimõtteliselt oli Alexa siis korras. Kuid tüdruk ei vaielnud vastu, kui Pomfrey tal veidikeseks pikali soovitas heita. Haiglatiivas oli rahulik. Parem kui praegu kuskile puhketuppa minna. Ainus häiriv faktor oli Orav ja tema norskamine.

Jah, Orav ja tema norskamine. Harry lihtsalt vahtis lage seal kuhu Pomfrey ta jätnud oli. Seedis seda mis juhtunud oli.

Alexa avas silmad, kui kuulis kellegi nõudvat häält. Ta polnud vist veel magama jäänud, vähemalt tundus nii. Haiglatiiba oli tulnud Demetri. Alexa ei osanud sellest midagi arvata, mingid sõbrad nad polnud, lihtsalt majakaaslased. Kuigi tüdrukut huvitas, mis poisiga juhtunud oli, ei hakanud ta temaga rääkima.

"Väike... Konflikt?" või kuidas seda nimetada? Südant ei kavatsenud Alexa puistama hakata. Ei kavatsenud öelda, mida Henry ka talle teinud oli. Tahtis lihtsalt selle ära unustada. "Ja endal? See näeb halb välja," lausus Lex. Selle asemel et valuvaigistit küsida, oles poiss pisanud laskma haava ära puhastada ja midagi taolist. Alexa vähemalt arvas nii.

"SURMASÖÖJAD!" ärkas Albifiino kohutava röögatusega. "Neid oli tuhandeid, nad ründasid." paanitses poiss püüdes ennast meele heitlikult püsti ajada. Õnneks sai Pomfrey jaole.

Alexa võpatas kui Orav järsku röökima pistis. No tuli nii ootamatult. Tüdruk oli juba harjunud, et haiglatiivas oli vaikne. Alexa tõstis hetkeks pea, et näha mis juhtunud oli. Hea meelega oleks ta Oravat padjaga visanud, kuid Pomfrey oli juba tema juures. Siis ei tasunud seda teha. Oleks teda veel vägivaldseks peetud. Äkki. Orav oli ilmselt õudusunenägu näinud? Vaeseke, eelnenud sündmused olid poisile ikka raskeks koormaks olnud.

Jah, väga raskeks. Vaene laps. Niigi raske on ta elu, keegi teda ka ei armasta. Kujutad ette, kogu aeg tahavad patjadega visata sõimavad ja peksavad! Pluss narrivad ka veel. "Jää palun vait." lausus Harry kui Orphan paanitsemist jätkas. Öelgem veel, et haiglatiivas on vaikne, ja ma ei usu seda enam.

Jah, vaene Orav. Elektrijänes. "Orav ajab lolli juttu," lausus Alexa. Mingeid surmasööjaid polnud lossis. Isegi Henry'l polnud ju märki. "Võibolla sa ei peaks siis metsas käima? See on keelatud, muide," lisas tüdruk.

"See oli Isis." lausus Harry veendunult, kui kuulis kedagi hundist rääkimast. "Või see suur, Albus? Rautselt." pomises ta siis. Oli vaja rääkida no. Ja muidugi tasub uskuda mida Orav karjub, eks ole.

"Miks peaks Isis või Albus Demetri't ründama?" küsis Lex, tema jaoks arusaamatu. Tüdruk oletas, et magamisest ei tule midagi välja ning tõusis istuli. Ta kohendas patju oma selja taga ning jäi siis pool lamavasse asendisse voodile.

"Kas valus ei ole?" küsis Lex, kulmu kortsutades. Demetri oli ju ennast voodile pikali visanud. "Ahjaa," pomises tüdruk hetke pärast. Valuvaigistid. Aitasid nii ruttu?

"Mis hundist sai?" küsis Lex. Pääses ikka eluga, eks? Demetri ei hakkaks ju looma tapma või midagi?

Karl tuli tuigerdades sisse ja ütles kõva häälega ’’Sidemeid’’ kuna proua Norris keda ta jalaga lõi oli talle jalga haave tekitanud. Ta vaatas ringi ja märkas et haiglatiib on rahvast täis.

Aina tuli inimesi juurde. Harry tõstis taas pea uute tulijate poole. Jesver. Päris lõhki kistud tüdruk vä? Okey, vedas et ta toda tüüpi ei tundnud.
Orav kes üleval oli sattus aga vere nägemisest paanikasse. "APPI! APPI!" röökis poiss voodis püsti karates ja hullumeelselt kättega vehkides.

"Rahune maha!" käratas Lex Oravale. No natuke vaikust ei teeks ju paha? "Syd, mis sul juhtus?" oli küsimus haiglatiiba tulnud tüdrukule. Päris verine. Alexa isegi ei kannatanud eriti verd, seega suunas ta oma pilgu otsustavalt mujale. Nüüd ta kahetses, et oli Oravale nii käratanud, ta sai posist täitsa aru. Nõrganärviline? Alexa küll.