Haiglatiivas 3

"Kas ta on hull?" hea et Alexa seda tüdrukut ei tundnud. Sellegipoolest ei vaadanud Lex Syd'i poole, vaid vahtis enda käsi. "Kutsu see naine," lausus Alexa siis äkki, mõeldes selle all Pomfrey'd. Ega tema kõigi personali nimesid ei teadnud.

"APPI TAPPETAKSE!" paanitses Orav ja kui ta veel kuulis mida Syd ültes pisits ta hullemini karjuma kui kunagi varem. "NUGADEGA! APPI!" karjus poiss nüüd voodilt maha hüppates ning ukse suunas joostes täiest kõrist karjudes "PÄÄSTKU END KES PÄÄSTA SAAB!" Ja Syd võib Orav'at süüdistada selles, et Pomfrey temaga tegeleda ei saanud.

"Sul valus ei ole?" küis Lex. Tema oleks abi tahtnud kohe, kui temal selline haav(?) oleks olnud. Tegelikult oli Lex nüüd täiesti terve, ta ei pidanud haiglatiivas olema, eriti kuna Orav teda tüütas. Kuid siiski kavatses tüdruk lahkumisega veidi oodata, ta ei tahtnud mitte kuskil Henry'ga kokku sattuda.

"Juhmistage see hull lihtsalt!" uratas Harry lõppuks end istuli ajades. Tõega pea valutas, ja Orav'a karjumine seda paremaks ei teinud. Teised suutsid vähemalt normaalselt rääkida.
Pomfrey püüdis Orava kinni ning surus ta tagasi voodisse, mitte sellesse kus poiss ennem oli olnud, vaid ühte teise kus olid rihmad millega ta voodi külge siduda sai. Marutõbistele ja muidu hulludele mõeldud äkki? Igatahes tõmmati voodile ka sirm ümber, ning Pomfrey kiirustas Syd'i juurde.

"Lõpuks..," pomises Lex, kui Orav kinni püüti ning voodisse kinni pandi. Palju parem. Ja lõpuks sai Syd ka abi.

Demetri, kes oli tänu verekaotusele magama jäänud, ärkas Orava karjumise peale üles ning ta suu vajhs kohkunult lahti, kui ta pilt lõpuks teravaks läka j ga Sydi märkas. "Mis juhtus?" uuris ta.

"See näeb päris halb välja," teatas poiss ja ignoneeris fakti, et ta ise päris lõhki oli. Õnneks paistis, et Pomfrey saab Sydney haavaga hakkama.

"Jooksin Keelatud Metsas hundiga kokku, sellise pirakaga," ütles poiss ja ta pilk vilksatas vihaselt haiglaemandale, kes selle jutu peale üpris pahane paistis olevalt, "täpselt nii see juhtus, vähemalt ütlesin ma Teile õige põhjuse teate!"

Demetri ohkas ja viskas oma voodi peale pikali tagasi, poiss keeras oma näo ühe väikese kapi poole ja kortsutas kulmu, ta tundis sealt ühe joogi ära, poiss mäletas, et see jook peatas verejooksu ja puhastas haavad lihtsalt ära, muud mees ei tahtnudki. Kutseloitsuga saadi ka jook oma kätte ja hetke pärast kallas Demetri seda ka oma kõhule ja käele. Oh, see pani haavad isegi aurama, veider.