Mulle tegelikult ei meeldi raamatud

Mason astus raamatukokku. Kell ei olnud väga hiline, aga raamatukogu oli tühi. Poiss sammus vaikselt ning kärmelt riiulite vahele, et mitte raamatukogu tädi tähele panu pälvida. Mas jäi täiesti suvalise riiuli juurde seisma ja lootis, et vajalik raamat kargab ise riiulist välja. Unistus mis ilmselt ei täitu.

OT: Fate.

Fate oli juba ammu raamatukokku üht raamatut lugema jäänud. Olles kahe raamaturiiuli vahel kuulis kuidas keegi sinna astus. Fate pani raamatu oma jalgade peale ja silmitses poissi kes sinna tulnud oli.

Mason aga ei märganud võõrast. Poiss hakkas lihtsalt suvaliselt raamatuid välja tõmbama, ning neid siis tagasi toppima, kui need õiged ei olnud.

Fate silmitses poisi tegevust ja tolmu tõttu mis poisi sehkendamise pärast tuli hakkas Fate aevastama, aga proovis seda vaikselt teha.

Mason ei reageerinud ka eriti kellegi aevastamisele. Poiss jõudis lõppuks järeldusele, et lohede osakonnast vist ikka sigatüüka ajalugu ei leia ning sammu järgmisesse riiulite vahesse.

''Thank god.'' pomises tüdruk ja hakkas köhima ning luges enda raamatut edasi lootes, et ta kedagi ei seganud.

Mason ei suutnud jätkuvalt seda neetud raamatud leida. Mingi hetk läks poiss küsima kas raamatukogus üleüldse see raamat on. Tuli välja et kõik on välja laenutatud. Täielik ebaõiglus. Mas läks tagasi sinna riiulite vahesse kus ta ennem oli olnud ning võttis lugemiseks mingi lohe raamatu. Vähemalt oli seal ilusad pildid, eks ole.

Fate muigas õrnalt selle peale mis raamatus kirjas oli ja köhis uuesti selle tolmu pärast mis õhus lendas. Must koht.

"Terviseks." lausus Mason nagu muuseas pilku oma raamatult tõstmata kui kellegi köhimist kuulis. Viisakas peab ikka olema ju.

'Ta rääkis!' mõtles tüdruk rõõmsalt ja noogutas siis ''Tänan.''

"Aga palun." pomises Mason hetkeks raamatult pilku tõstes ning tüdrukut silmitsedes ja siis uuesti raamatusse süvenedes. Opaalsilmad nägid ikka suht kahtlased välja.

OT: Opaalsilmad?

Fate kortsutas kulmu ja ohkas ning mudis oma katkist kaelaketti käes.

OT: Lohe tõug/liik vms. Ühes potteri lisa raamatus on need üles loetud.

Otsustades lõpuks, et hübriidide mustad ja norra hariseljad on siiski huvitavamad pööras poiss lehte.

OT: Aaa okei .

Saades raamatu läbi loetud sulges Fate selle kõva pauguga ning pani selle sinna tagasi kust ta selle võttis ning lahkus riiulite vahelt ja läks järgmisesse vahesse.

Mason silmitses segamatult seda raamatut edasi mille ta võtnud oli, kuid peagi pani poiss selle tagasi riiulisse.

Fate leidis uue raamatu ja keksis eelmisesse vahesse tagasi ning istus kuhugi nurka seda lugema.

Mason aga otsustas, et lohed ei ole huvitavad ning sammus veidi eemale, et võtta ühest teisest riiulist paar loidsu raamatut. Leiab veel mõne hea loitsu, mida kellegi peal katsetada.

Fate pani raamatu kinni ja hakkas poisi tähelepanu jahtima ning jäi teda passima.

Aga Mason kes kummardas just maha kukkunud raamatu järele ei märganud midagi.

Fate naeratas poisi tegevuse peale ning selle peale, et ta ei märganudki kuidas tüdruk teda passis, aga see oligi kõige parem, sest Fate'il olid liblikad õrnalt juba kõhus.

Päris kiiresti armub peaks märkima. Tüdruk ei teadnud veel võõra nimegi ja sõnavahetus oli ka kasin olnud. Mas kes oli raamatu edukalt maast kätte saanud - see oli muidugi raske üles anne ka eks - ei märganud jätkuvalt tüdrukut. Sellel oli põhjus ka. Tal oli tegemist selle raamatukogu muttiga kes teda üpris kurjalt vaatas.

Fate ei armunud vaid talle meeldis poisi välimus. Kena oli, peaks mainima ning Fate hakkas õrnalt ka itsitama.

Midaiganes. Ma parem ei kommentaari. Mason hakkas lõpuks seda raamatut lappama. Ega mingeid uusi loitse seal väga ei olnud. Itsitamise peale tõstis poiss aga pilgu ja märkas jälle seda siniste juustega plikat.

Fate vaatas kiiresti mingit raamatut ja tegi nägu nagu tema seda itsitamist ei teinud.

Kui võõras kõrvale vaatas pööras ka Mason oma pilgu tagasi raamatule.