Imede ime

Skylar küsis muiates: "Mis marki telefon sul siis on? Ma tahan ka endale siis sellsit. Saab koolis ka kasutada. Ei tea kas siin on üldse nett?" huvitus Shira. "Sa ei taha teda, mis juhtuskui esimese klassis telefoni kaasa võtsin. See lendas tükkideks nii pea kui kooli sisse astusin. Suitses ka , mis hirmus. Ma parem ei riski rohkem." jutustas neidis.

Poiss kergitas kulme ja vastas:" Eeh, see on vist IPhone 5s. Ma ei mäleta ka, sest mul on neid üle kümne olnud." Poiss turtsatas tüdruku jutu peale ja hakkas naerma. "Netti vist küll ei ole, aga levi on," lausus poiss ja vaatas tüdruku poole. "Mis marki see oli siis?" uuris poiss ja vaatas lund, mis nende jalgade all sahises.

"Okei" ütles Sky. "Hah. Mingi jääaegne. Klapiga äkki...Ma ei mäleta. See oli kuus aastat tagasi ju." vastas Shira püüdes meenutada. Nad jõudsid nüüd metsa. Puud sahisesid kurjakuulutavalt nagun nemad kaks poleks siia oodatud.

"Hahahahaa," naeris Luke ja vaatas metsas ringi. Tema naer kajas ja poiss kõhkles, et kas ta tahab sinna ikka minna. "Kas sulle jalgpall meeldib?" küsis poiss, teemat muutes.

Shira vaatas uudishimulikult ringi. Igakord kui ta siia jälle tuli tundus mets teistsugune. "See on see mäng, kus mugud palli taga ajavad?" küsis Skylar selgituseks ja kehitas siis õlgu, "Ma ei tea. Pole eriti kursis sellega. Lendluudpall on ikka parem ma arvan." Kes viitsiks mängida mängu kus pole luudasidki?? (Pool maailma.)

"Jah see on soo mäng," muigas kutt ja vaatas tüdruku poole. "Ma pole kunagi lendluudpalli mänginud," vastas kutt ja naeratas. "On see põnev?" uuris Luke. "Ma arvan, et ma kukuks luua seljast maha ka ja ma kardan kõrgust," lausus Luke õlgu võdistades, sest tal tulid külmavärinad peale, kui ta kõrgusele mõtles.

"Jah. Täiega. Sa peaksid maailma karikasl käima. See on lihtsalt nii...." jäi tüdrukul sõnadest puudu ja ta lisas, "Ma olen meie maja võistkonnas ka." Jaa. Sky oli üllatunud kui osutu katsetel püüdjatest parimaks"Oi. Õigus, kahju." meenus neidisele see.

"See tundub küll väga põnev, aga ma siiski ei saaks seda harrastada," muigas poiss ja vaatas Skylari poole. "Mis trennides sa käinud oled?" uuris Luke, aga ta polnud kindel, et see oli õige küsimus, sest ta ei teadnud, kas tüdruk on trennis käinud ning ta lisas,"kui sa ikka oled käinud."

Sky tegi kurva näo pähe. "Jääd paljust ilma." "Lendluudpalli ja kunagi mingis mugude tantsu trennis. Aga sina?" küsis neidis. Ta jäi korraks seisma ja toetus seljaga vastu puud. Väsitav. nad olid ju palju käinud.

"Mis teha," vastas kutt ja vaatas Skylarit. "Ma käisin muusikakoolis ja jalgpallis," lausus Luke ja jäi samuti seisma. "Sul külm pole?" küsis poiss, kuna tuul oli suhteliselt jahedaks läinud.

"Nii, et elevant pole kõrvale astunud?" muigas neidis. Sky raputas pead."Veidi aga pole midagi hullu"vastas neidis, "Liigume edasi." Shira vinnas end püstis ja hakkas metsa sisse kõndima.

"Ei ole jah," muigas poiss ja viskas kiire pilgu metsa poole, mis üldse teda ei kutsunud. "Okei," noogutas Luke. "Muidu hakkab jah veel külmem." Poiss liikus Skylari kõrvale ja otsustas igaks juhuks tüdruku lähedale jääda, kui mingid kurjad jõud peaksid tulema või midagi. Luke ju loitse ei osanud.
"Kuule, õpeta mulle loitse," tuli poisile pähe ja ta pistis oma käed taskusse, sest need hakkasid ära külmuma ja nagu tavaks, poisid ju ei kanna kindaid.

"Mulle on." tegi tüdruk kurva näo pähe."Sa ei ska nagu ühtegi loitsu? Isegi lumost vms.?" küsis Shira. Ta ei osanud muidu midagi õpetada. Sky´l olid mõnusad käpikud käes. Hea, et tüdrukutele on tavaks kanda kindaid.

"Kahju," muigas Luke ja otsustas tüdrukut kallistada. "Ei, ma ei oska mitte ühtegi," lausus kutt ja tegi samuti kurva näo pähe. "Lihtsalt ütle mingi loits ja seleta, mida see teeb," pakkus poiss välja. Luke ohkas ja ta hingeõhk oli soe, mis tähendas, et see tuli auruna kuti suust välja.

"Lumos. See paneb võlukepi otsas tulukese põlema ja noxkustutab selle." rääkis neidis. Sky silmitses pimedust ja mõtles, et varsti peabki seda kasutama. Sama oli ka Shiral. Ega ta külma hingeõhuga pole.

Poiss noogutas Sky jutu peale ja proovis selle kohe järgi öeldes:" Lumos," see õnnestuski ja poiss oli endaga rahul. "Nox," ütles poiss ja tuluke kustus koheselt. "See oli nii lihtne," naeratas kutt ning pistis oma võlukepi tagasi jaki taskusse.

"Tubli!" kiitis neidis. Sky ütles uue loitsu: "Wingardium leviosa. See hõljutab asju." Kas Luke´l õlukepp mitte kodus polnud?

Poiss naeratas ja otsis uuesti oma võlukepi taskust välja. "Kas ma võin sind hõljutada?" naeris poiss ja pööras oma pilgu metsale, et leida mõni puuoks või midagi selle sarnast. Ta nägigi eemal ühte oksa ja lausus:"Wingardium leviosa." Puu oks tõusis õhku ja poiss liigutas seda tüdruku poole. "Vaata, see töötab!" hõikas poiss, kuna oli loitsust vaimustuses.

"Kahjuks mitte. Ma ei soovi kukkuda. Ehk siis kui osavam oled." muigas Shira. "Muidugi töötab." naeris neidis. Skylar kallutas end tahapoole, sest ei tahtnud oksaga vastu pead saada.

"Ja kuidas ma selle maha panen?" küsis kutt, kui oks oli Sky pea kohal. Luke'il ei olnud mõtet seda tüdrukule pähe kukutada, kuid see oli veidi naljakas, kuna Skylar arvas, et poiss vist tahab seda teha, nii, et Luke muigas mõtlikult.

Hahha ma ei tea kuidas maha panna nii, et mõtlen välja. "Lihtsalt pane võlukepp tasku või lõpeta loits. Finite Incantato lõpetab enamiku loitsude mõju." jutustas tüdruk. Parem karta kui kahetseda. Shira piidles pea kohal kõlkuvat oksa.

Poiss muigas ja liigutas oksa tüdrukust eemale, lausudes:"Ma ei teeks sulle haiget, finite incantato," ja oks kukkus lumme. Luke muigas ning pistis oma võlukepi uuesti taskusse, et see kindlas kohas ikka oleks. Enam see mets ei olnudki nii hirmutav, kui alguses tundus.

"Armas!" naeratas neidis. Ka Sky jaoks ei kohisenud puud enam nii hirmu äratavalt.

Poiss hakkas naerma ja vaatas tüdruku poole. "Vii mind kuhugi siin metsas, sa tead seda ju paremini," lausus kutt ja muigas.

"Mhhhh. Raske küsimus." ütles Sky ja mõtles kuhu Luke viia. Shira tõusis püsti ja hakkas suvalises suunas minema. Muidugi mitte sellises mida ta ei tundunud.