Imede ime

Poiss vaatas segase pilguga tüdrukule otsa, kui too naerma puhkes. "Tead, see polnud isegi naljakas," vastas kutt. Luke komistas ühe oksa taha ja kukkus maha, näoga lumme. Poiss hakkas naerma ja tõusis põlvili, pühkides end lumest puhtaks.

"Vist pole enam aga siis oli." õigustas neidis end. Kui poiss kukkus ehmatas tüdruk ja tormas teist aitama. Kui paistis, et kõik korras hingas ta kergendatult aga küsis siiski:" Kõik korras?" "Mis koolis enne käisid?" uuris Skylar. Ta pidi ju teises võluri koolis käima enne kui siia sattus.

"Jah, tänud," ütles kutt ja tõusis püsti, pühkides end uuesti lumest puhtaks. "Tegelikult, ma käisin tavalises Austraalia koolis," vastas poiss ja vaatas tüdrukule silma. Lund hakkas sadama ja poiss sasi oma juuksed lumest puhtaks. Ta vaatas korraks maha ja kummardus, et teha üks lumepall. Kui see valmis sihtis ta sellega tüdrukut ja lasigi palli lendu, ise naerma hakates.

"Tõesti? Kuidas sa siis nii kähku kuuendasse klassi said? Eraõpetaja?" imestas neidis. Sky ei vaevunud oma juusteltlund pühkima. See näis seal ilus tumedate juuste taustal. milleks siis vaeva näha. "Ai sa paharet." muigas Skylar kui oli palliga kõhtu saanud. Ta tegi ise ka kähku lumepalli ja lasi selle poisi pea suunas lendu.

"Ma ei teagi, mu ema ajas seda asja," vastas poiss. "Sa veel kahetsed seda!" hüüdis poiss ja tegi uue lumepalli, visates selle tüdruku kaela poole. Poiss irvitas ja meisterdas veel ühe, mille viskas kogemata mööda. "No mida," lausus kutt ja vaatas tüdruku poole.

"Auts" võdistas Sky end krae vahe külma lund täis. Sky viskas kähku kaks palli posis poole ja hakkas lund välja võtma. "Haha"naeris ta ebaõnnestunud viske peale.

"Kuule, mis värvi su silmad on?" küsis kutt ja liikus tüdrukule lähemale, et neid paremini näha. Kui nende vahel polnud enam peaaegu ruumigi, libises poisi pilk tüdruku huultele ja tagasi ta silmadele. Luke surus oma huuled tüdruku omadele ja jäi ootama Sky reaktsiooni.

Sky oli üllatunud. Isegi meeldivalt aga tema jaoks oli tuli see liiga vara. Halloo Shira ju tunneb poissi kõigest tunni või isegi vähem. Ta isegi hakkas korraks vastu suudlema aga eemaldus siis. "Vabandust, aga minu jaoks on see natuke liiga vara." lausus tüdruk ikka armsalt naeratades. "Vastuseks su küsimusele on mu silmad pruunid." lisas neidis muiates ja hakkas edasi keelatud metsa poole kõndima.

Poiss muigas, kuid siiski eemaldus tüdrukust. "Ma saan aru," ütles kutt ja kõndis tüdrukule järgi. "Mulle meeldivad su silmad," ütles poiss ja vaatas tüdrukule otsa, kui Luke ta kõrvale oli jõudnud.

"Tänan" vastas Sky poissi vaatama. Tall ei meeldinud peale tükkivad inimesed.

"Pole tänu väärt," vastas Luke ja vaatas oma saabast, kuna lumi oli sinna vahele läinud. Ta kummardus ja võttis lume jalanõu seest välja. "Nüüd oleks sulle vist õige aeg öelda, et ma kardan madusid ja kõrgust," lausus kutt ja tõusis uuesti püsti.

"Maod on jah vastikud aga kõrgust ma ei karda." ütles neidis. Täiesti normaalsed hirmud Sky arvates. Tüdruk jäi poissi ootama.

"Oled sa kindel, et me mõne vampiiriga kokku ei satu?" küsis poiss, enda ümber ringi vaadates.
Luke`i pilk liikus tüdruku käele, aga ta pööras selle ruttu ära. Mida ma teha saan? mõtles poiss ja vaatas enda ette, et ta jälle ei koperdaks.

"Ei. Kas väike risk ei teegi asja põnevamaks?" muigas Shira. Sis küsis Sky tõsiselt: "Võlukepp on ikka kaasas? Selleta vampi vastu ei saa." Viimase lause ajal ta naeratas. Seejärel keskendus ta lumes sumpamisele.

"Teeb küll, või noh ma vähemalt arvan nii," vastas poiss ja proovis püsida tüdruku kannul. "Vaata, asi on selles, et ma ei tea ühtegi loitsu, aga muidu jah see on mul kaasas," ütles poiss ja naeratas tüdrukule. "Ma loodan, et sa kaitsed mind siis."

"Eks ma pean siis vaest last kaitsma." muigas neidis ja aeglustas sammu. Vastik on ju rääkida kui inimene pole kõrval.

Poiss jõudis tüdruku kõrvale. "Ega ma nii vaene polegi," muigas kutt ja vaatas tüdruku poole. "On sul lemmikloom?" tuli poisile küsimus pähe.

"Siin koolis küll mitte aga kodus on kutsikas Bobby." vastas neidis, "Sul?" Nad hakkasid juba metsale lähenema. See tundus ähvardavalt tume ja suur.

"Milline kokkusattumus, aga mul on ka kodus koer Molly, ta on kahe aastane," rääkis kutt imestusega ja tundis kõhus, et polnud vist ikka õige siia tulla, aga ei ta on ju Gryffindorist ja ei löö põnnama, nagu ta oleks sellele üldse mõelnud. "Mitu korda sa seal metsas oledki käinud? Kümme?" uuris poiss ja naeratas.

"Minu poisu on alles paari kuune." lisas neidis. Nüüd kaks koeraomaniku oma vahel. Sky küsis: "Mis tõugu ta on?" Jah. Vahest Suundud sa Gryffindori, kus need, vapper süda kel sees. Neid suur julgus ja rüütellikkus tõstab esile teiste ees "Ma ei tea. Umbes nii. Võib-olla natuke rohkem." vastas Shira. Sky naeratas ka poisile.

"Ta on kindlasti väga armas," lisas poiss ja turtsatas. "Ma mäletan veel, kui Molly väike oli, ta tegi igasuguseid pahandusi. Ajas vaase ümber ja ükskord varastas mu kinda isegi ära. Ma olen siia maani ta peale veidike pahane," meenutas poiss koera noorusaegu. "Ta on retriiver," ütles poiss ja suunas oma pilgu taas metsale. "Oled kunagi vahele jäänud ka?" uuris poiss ja võdistas õlgu, kuna õues hakkas jahedamaks minema.

"Jaa"nõustus neidis, "Bobby´ga on täpselt sama moodi. Tõesti? Minu poiss on kuldne retriiver." Sky oli tõsiselt üllatunud. "Ainult ühe korra." vastas ta poisile."

"Molly, on ka kuldne retriiver," lausus kutt imestades, et kaks nii sarnast inimest kohtuvad. "Kes su leidis?" küsis Luke uudishimust ja vaatas tüdruku poole. "Anna oma number mulle," tuli poisil pähe ja ta koukis oma taskust telefoni välja, aga see kukkus tal lumme ja ta koukis selle sealt välja, terve ja töötavana, aga siiski märjana.

"Harris" vastas neidis. "Su telefon töötab siin?" imestas Sky, " ma mõtlen, et igasugune elektroonika läheb siin lolliks. Liialt maagiat jne." Sky kehitas lihtsalt õlgu. "Jah numbri võin küll anda. See on 54549736" vastas tüdruk. Iseasi kas seda on kusagile üles märkida.

"Ma ei tea, mul on küll täiesti normaalne," vastas kutt ja kirjutas oma numbri telefoni. "On sul telefon kaasas või läheb see sul lolliks?" küsis poiss ja vaatas metsa, mis neile väga lähedal oli.