Imede ime

Imede ime aga Skylar oskab uisutada. Seda ei teadnud ta isegi varem. Igatahes täna vedas üks sõbranna ta järve äärde ja tegi neidisel, kelle esimene kokku puude uiskudega polnud eriti hea, teha üllatuse. Õpetada Shira uisutama. Sky oli aga kategooriliselt vastu. Tüdruk püüdis selgitada, et kui ta oli üheksana oli teda viidud uisutama ja ta oli samal päeval uisutades jalaluu murdunud. Just suve kuumima kuu juuli pidi ta olema kipsis ja sellest peale väldib ta uisutamist. Lõpuks õnnestus teisel Skylarile auk pähe rääkida. Natuke harjutamist ja oppa hirm kadus ja paistis nagu oleks tüdruk terve elu uiskudel veetnud. Nad uistasid paar tundi aga sõbranna pidi ära minema. Nii jäigi Shira õhtupoolikul oma uiskuda veel aega viitma.

OT: Luke

Luke jalutas järve äärde, vaadates, kuidas üks tumedate juustega tüdruk uisutas. Poiss lehvitas tüdrukule ja hõikas: "Sul edeneb päris hästi, või mis? Kui mina vaid uisutada oskaks." Luke võttis istet ühel kivil ja jälgis tüdrukut.

"Hei! Ega kurta ei saa." vastas Sky ja lehvitas vastu. Neidis uisutas lähemale. Ta hakkas juba uisutamisest ära väsima. Kui ta lähemale jõudis märkas ta, et poiss oli tema klassi- ja majakaaslane Luke.

"Millal sa uisutama õppisid? Kas juba väiksena?" küsis poiss ja kõndis tüdrukule lähemale, et teda aidata ilma libisemata. "Kaua sa siin juba olnud oled?" küsis Luke ja naeratas tüdrukule.

"Ei alles täna" vastas Sky ja puhkes naerma. Kas siis juba niis suured edusammud näha? Noh ma ei saanud päris hästi sellest lausest aru nii, et ära pahanda kui imelikult kirjutan. Ta võttis posi käest ja too aitas tal jalutada ühe kivi juurde. Seal olid ka tüdruku saapad. Neidis istus ja hakkas uiske ära võtma."Ma ei tea. Mis kell on?" küsis ta Lukelt.

"Aa okei, tundus küll nagu sa oleksid lapsest saati uisutanud," muigas kutt ja seisis, oodates, kuni tüdruk oma saapad jalga paneb. Poiss vaatas oma käekella ja ütles:" Kell saab kohe kuus, õues on juba päris pime. Kas läheme koos tagasi?"

"Lahe." ütles Skylar säravalt naeratades ja tunnistas siis, "Tegelikult lapsena ma just kartsin uisutamist." Shira imestas:" Issand! Tõesti?? Ma olen olnud siin kella kahest saati." Neidis sai mõnest umbsõlmest oma uiskudel lahti ja pani kiirelt saapad jalga. "Jah muidugi. Õues on üsna jahe ka." vastas tüdruk ja haara käe otsa uisud.

Poiss muigas ja ootas kuni tüdruk oma saapad jalga sai. "Mida sa veel kardad?" küsis poiss ja toksis jalaga lumega kaetud mätast. "Usud sa, et ka mina kardan midagi?" naeratas poiss ja sammus koos tüdrukuga maja poole.

"Enam ma uisutamist ei karda nagu isegi näed. Hiiri. Paaniliselt. Üldse nagu närilisi. Pimedust ja üksindust ka mingil määral aga neid kardavad ju peaaegu kõik." rääkis neidis oma hirmudest ja sammus lossi poole.. Ta lootis, et Luke nüüd järgmisel mõne mänguhiirega lagedale ei tule. Isegi kummikommi hiirega mitte. "Muidugi. Kõigil on vähemalt üks hirm." vastas Skylar.

"Sa tahaksid teada, mis mu hirm on? Ma ei usu, sa kohkud ära. Ma arvan, et sul pole hiirtest pääsu, vähemalt siis, kui sa neid ära ei nõiu või midagi," lausu poiss ja muigas. "Kuhu me siis läheme? Tahad oma sõbrannadega olla või?" uuris Luke ja silmitses tüdrukut pingsalt. "Tahtsingi küsida, et kes su parim sõbranna on?"

"Ma ei sunni sind midagi rääkima." lubas tüdruk. Skylar muigas: " Jah. Nõidumiseks sobivad vist hästi duro ja immobolus." Neidis silmitses poissi. "Ma ei tea. Ei täna niigi nendega juba koos oldud." Sky mõtles. Lexi´t öelda ei saanud igatahes. "Mul on tegelikult üpris palju neid keda saan nimetada parimaks sõbraks aga väga lähedane olen näiteks Viola ja Jace´ga aga poissi vist parimaks sõbrannaks nimetada ei saa. Aga kes sinu parim sõber on?" uuris tüdruk.

Eks, ma kunagi räägin sinuga teemal 'Luke ja tema hirmud'," muigas poiss ja vaatas maha. Mõledes, mida tüdrukule vastata. "Tegelikult, mul polegi parimat sõpra. Vähemalt veel mitte, kuna ma olen siin uus. Aga ma loodan, et sa oled mu sõber," vaatas poiss Skylarit.

Sky noogutas ja sättis uiske käes. Nüüd hoidis ta neid kokku sõlmitud paeladest. "Millal sa siia tulid?" uudishimutses Shira ja lisas sõbralikult naeratades, et tema võib küll poisi sõber olla. Nad ju klassikaaslased ja puha.

"Noh, ma tulin umbes kaks päeva tagasi," vastas poiss ja silmitses tüdrukut. "Las ma kannan ise." Poiss võttis tüdruku käest uisud ja sättis need oma paremasse kätte. "Oled sa kunagi "Keelatud metsas" käinud?" uuris poiss ja vaatas ringi, et keegi neid pealt ei kuulaks.

"Nii, et päris uus" nentis neidis ja heitis juuksed seljale. "Poleks vaja aga aitäh." tänas Sky kuigi talle ei meeldinud see eriti. Ta oleks ikka oma uiskudega ise ka hakkama saanud. Skylar noogutas. Shira kummardus poisile lähemale ja ütles vaikselt:" Ja kui tuleb välja, et oled sellest mõnele professorile rääkinud siis...." Tüdruk muigas kavalalt ja eemaldus.

"Mulle ei meeldi vaadata, et tüdruk uiske kannab, selleks on mehed," naeris poiss ja vaatas tüdrukule otsa. "Kui sulle meeldiks, kui me sinna metsa praegu läheks?" sosistas poiss tüdrukule kõrva.

"Tore teada" muigas Shira. "Oled seal üldse käinud?" sosistas tüdruk vastu. Ta silmitses poissi.

"Ei ole, aga kohe hirmsasti tahaksin," vastas kutt tüdrukule lähemale kaldudes. "Sest siin on üks väga ilus tüdruk," sosistas kutt ja eemaldus uuesti, pöörates pilgu mujale.

"Lähme siis?" pakkus neidis. Sky oli päris hakkaja, sest nende kuue aasta jooksul mis ta keelatud metsas oli ringi kolanud polnud ta rohkem kui kaks korda vahele jäänud. Shira naeratas. Armas!

"Davai," ütles kutt ja pööras oma pilgu uuesti neidisele, samuti naeratades. "Kui sa tahad?" kõhkles poiss.

OT: Kas sa teed teema?

Skylar noogutas ja hakkas metsa poole astuma. Korraks vaatas ta üle õla, et kas teine järgneb ja küsis muiates: "Kardad ka?"

OT: Ma ei tea. Võime teha uue aga ei pea.

Poiss muigas, kuid siiski järgnes tüdrukule.
"Ei, aga sina?" küsis kutt ja vaatas enda taha, et kedagi neile ei järgneks. Samuti lootis ta, et nad metsloomi ei kohta, mis sest, et Luke neid ei kartnud.

OT: Jääme siis siia

"Ma tunnistan, et natuke ikka. Sa kardaks ka kui teaks, mis seal peitub." muigas neidis ja lisas rohkem endale,"aga hea adrenaliini süsti saab siit küll." Skylar heitis pilgu korra lossi poole. See oli säravate tulede hiilguses. Mu teine kodu. mõtles Sky.

"Ja kes seal siis elavad?" küsis poiss ja kiirendas oma sammu, et tüdruku kõrval seista," hea oleks, kui me neid ei kohtaks."
Poiss vaatas enda ümber ringi ja proovis tabada tüdruku pilku, kuid see tal ei õnnestunud.
"Ma loodan, et nad magavad talveund või midagi."

Sky puhkes naerama. Naerukrambid nagu öeldakse. "Vabandust!" lausus ta mõne hetke pärast märgates oma ebaviisakust. Luke oli ju alles uus. "Kentaurid, libahundid, hiiglaslikud ämblikud. Vampiirid äkki? Rohkem ma ei tea." vastas neidis ja võdistas õlgu. Hirmsad. Ta parem rohkem ei mõtle sellel metsa minnes.