No longer an empty coupe

Sky noogutas sarkastiliselt, tehes seda teeseldud innukusega, umbes nagu väike laps, kes on just mingi suure teadmise juurde saanud. "Kindel, et see su sisemine ilu ikka su ego kõrvale ära mahub?" uuris ta siis. Kuuldes, mis poisi öökullist saanud oli, tõsines ka Avy ilme pisut. "Vabandust, ma ei teadnud," pomises ta vaevukuuldavalt. Enne, kui see olukord aga ebameeldivaks jõudis muutuda, avas keegi taas nende kupeeukse. Neidis sulges hetkeks silmad ning hingas korra sügavalt välja, et siis naeratus taas huulile manada ning järjekordse ukselseisja poole pöörduda. "Jah, miks ka mitte."

Snake viskas oma seljakoti üles riiulile (midagi muud tal kaasas polnudki) ja potsatas istmele. Hoolimata külmast aastaajast oli kutil seljas ainult must kapuutsiga dressipluus, teksad, tossud ning peas oma vana hea cap. Meh, mis kuradi egost see tüdruk just jauras? Nevermind, ta rääkis vist rääkis selle teise tüübiga. Sebastiani aju oli niigi juba kokku jooksnud.

Destin silmitses mõndaaega kahte uustulnukalt kerge huviga, enne kui suurema osa oma tähelepanust tagasi Missyle pööras. Linnu silmad olid suurema osa ajast suletud, kuna poiss silitas teda jätkuvalt, aga igaks juhuks kiikas ta siiski mõne aja tagant ka, mis toimus.
Kui kupees veidi vaiksemaks jäi otsustas Destin, et on õige aeg lõpuks selle tüdurku kohta rohkem teada saada. "Mis su nimi on?" tundis Destin huvi, vaadates enda vastas istuvale tüdrukule otsa ja tehes niiviisi selgeks, et küsimus oli temale mõeldud.

Sky, kes oli mõne hetke nendega äsja liitunud kuti toimetusi jälginud ning pilgu seejärel aknast välja suunanud, oli küll üsna kindel, et poisi esitatud küsimus oli kellelegi teisele suunatud, ent viis oma pilgu siiski talle aknast avanevalt vaatelt teisele, et selles veenduda, olles seega üsna üllatunud, kui ta poisi hoopis endale otsa vaatamast leidis. "Minu?" päris Avery, üllatus ka tema hääles selgelt kõlamas. "Sky," lisas ta kohe sinna otsa, olles siiski enam kui kindel, et, jah, see küsimus oli temale mõeldud. "Sky Arvery Evans," ütles ta igaks juhuks veel ka oma täisnime. "Ja sina oled?"

Jace tegi mõtliku näo."Mulle on küll öeldud,et mu ego on NII suur ,et see isegi ei mahu universumi ära aga ma olen siiamaani hakkama saanud"Ütles poiss naeratades.Poiss vaatas ikka veel lindu."Kas ma võiksin seda lindu lähemalt näha?"

"Sky," kordas Destin naeratades. Talle meeldis see nimi. Seostus lindudega ja oli muidu ilus. "Ma olen Destin Zane Lord," vastas poiss siis viisakalt, enne kui üks poistest tema linnu kohta päris. "Mis mõttes lähemalt näha?" küsis ta tolle poole pöördudes. Kui ta näppimist silmas pidas, siis poiss ei olnud jätkuvalt kindel, kas lind sellest just seitsmendas taevas oleks. Too noormees meenutas talle endalegi kergelt Sebastianit, võib-olla lihtsalt tema rääkimisstiili pärast, aga tal tekkis see kõhutunne mis ütles, et Missy üpris tõenäoliselt läheks kutile kallale, kui ta teda näppida üritaks.

"Ma ei mõtle temaga midagi halba teha,aga ma tunnen lindi veidi lähemalt ja nad on mind alati huvitanud.Linnud on imelised olendid"Ütles Jace.Poiss vaatas Destinile otsa ja sõnas:"Ega ma teda näppima ei hakkagi,kui ma vaid teda lähemalt näha ja see oleks ka kõik".JB ootas kas Destin lubab JB linnule veidike lähemale tulla,ise ei hakka nüüd ju minema ka.

"Destin on ilus nimi," arvas Sky, seejuures õrnalt naeratades. "Teistsugune, aga ilus." Tolle egopoisi soovi peale kortsutas Avy eneselegi ootamatult kulmu. See oleks vist isegi päris tore olnud, kui lind tollele kallale oleks läinud. Esiteks oligi vaja, et keegi natuke tema ego kärbiks ja teiseks poleks neidisele ilmselt korda läinud, kui keegi teine, ammugi siis veel see kutt, oleks lindu silitada saanud, samas kui tema seda ei saanud. Kuigi osaliselt oli see muidugi ka tema enese süü, et ta linnu toitumisharjumustest juttu oli teinud ning seega öökulli tähelepanu endalt toidule juhtinud, sellega nende vahel tekkinud kontakti katkestades.

"Mulle meeldib sinu nimi ka," tunnistas Inzane naeratades. "See on veidi tavalisem, aga mulle on alati taevas meeldinud," lisas ta siis nii jutu jätkuks, enne kui tähelepanu sellele linnuhuvilisele viis.
"On tõesti," nõustus Destin poisiga täiesti. Ta jumaldas linde juba jumal teab mis ajast. Öökullid ei kuulnud tegelikult tema lemmikute hulka, aga Missy oma pehmete mustade sulgedega oli üks suur erand. "Tule siia siis," viipas poiss kergelt teisele meelitades Missy uuesti oma käe peale, kuigi tegelikult oleks kuradi äge idee olnud isegi teda õlale jätta, kuid ta otsustas selle siiski tegemata jätta. "Ma ei tunne tema iseloomu ise veel väga hästi, nii et mul pole õrna aimugi, kas teda häirib või ei häiri, kui keegi võõras talle liiga lähedale tuleb," mainis ta nii muuseas lindu veidike gryffindorlase poole sirutades ja teda rahustavalt paar korda silitades.

Jace lähenes Destinile ja linnule.Lind puuris teda oma pilguga ning tegi korra ähvardava liigutuse.Poiss naeratas selle peale ja istus Destini kõrvale ning uuris linud pealaest varvasteni."Lind on sul ikka väga ilus,kuigi ta on vist palju puuris viibinud.Tiivad tunduvad veidike nõrgad olevat,kui ta saaks rohkem lennata siis see pareneks."Jutustas poiss teisele.

Destini käsi libises uuesti rahustavalt üle linnu, kui too end puhvi ajas ja tollele noormehele veidi iseloomu näidata otsustas. "Tegelikult on ta kogu oma elu jooksul viibinud puuris vähem, kui 24 tundi," mainis Destin õrnalt muiates. Ta ei pidanud võõrast enam väga palju. "Jah, ta tiivad on veel nõrgad, kuna ta nii umbes veidi rohkem, kui kuuaega tagasi koorus," lisas poiss siis suutes turtsatust tagasi hoida ja võimalikult neutraalse näo teha. Ei no, tuleb Missyt analüüsima? Bitch, ega Destin idioot ei ole, et ta ei tea, mis ta linnuga toimub.

Jace sirutas käe,et lindu silitada aga to hammustas teda näpust.Poiss ainult naeratas selle peale ja proovis siiski lindu paitada.Veidike see tal isegi õnnestus."Kas sa oled poiss või tüdruk?"Pahvatas JB järsult ja vaatas Destinile otsa."Ma ei ole sellest veel aru saanud"Selgitas ta.

Anacondale tundusid kupeekaaslased suht igavad, lisaks oli tal haiglane peavalu. Mitte tugev, vaid justnimelt haiglane. Nojah, eks see juhtub kui kolm päeva järjest läbu panna. Ta oli käinud Hispaanias vanadel semudel külas ning korralikult tina pannud. Vaheaja viimase öö oli ta küll veetnud kodus, Londonis, aga ega sealgi õiget magamist ei toimunud. Ausalt öeldes oleks ta praegu tahtnud savu tõmmata. Loomulikult oli ta kotis seda puru küllaga kaasa võtnud, aga ta ei julgenud rongis seda mahvima hakata. Kupeekaaslaste pärast, poiss ei tundnudki neid ju. Pärast mõni osutub veel mingiks oivikuks ning läheb kooli jõudes esimese asjana direktrissile kitse panema. Sebastian tõmbas oma mütsi silmadele ning proovis veidike uneleda.

OT: Okay, i'm done, palun ära mängi Missy eest, ta on minu tegelane.

Missy lõi oma noka ikka päriskorralikult võõra sõrme, kui ta teda silitada otsustas ja kui ta haare lõdvenes tõmbas Destin linnu kähku eemale, mis siis, et poiss erilist protesti ei teinud. Linnu närvid maksid ka midagi. Missy oli veel mõne hetke puhvis ja sisises võõra peale näksates korra isegi Destini suunas, kui poiss teda rahustada üritas, aga mõtles siiski ümber ja jättis omanikule sõrmed alles.
Järgmine küsimus tuli nii lambiselt, et Destini aju viskas hetkeks isegi errori ette, enne kui ta tahtmatult naerda turtsatas. Mitte selle pärast, nagu oleks poiss tema kõrval ise imeväel pidanud vastust teadma, vaid lihtsalt seetõttu, et ta seda nii järsku küsis ja Destinit üle pika aja sellise asjaga üllatada suutis. Ta oli taoliste küsimustega tegelikult päris harjunud.
"Mis sa arvad?" tahtis ta teada enne, kui oleks vastuse öelnud, sättides end veidi naiselikumasse poosi, kui nii öelda võib, ja viskas juuksed üleõla, et Miss Shadow sinna tagasi asetada, kuna lind paistis seal end turvalisemalt tundma.

OT:Okei,sorry
Jace vaatas lindu ja eemaldus veidike kui Destin ta eemale tõmbas."Ma ei tea,alguses tundusid olevat poiss aga siis ka veidike nagu tüdruk.Ma ütleks ,et sa oled selline vahepealne inimene.Sa ei ole päris poiss aga mitte ka päris tüdruk"Vastas poiss.See oli vähemalt tema arvmus.

Poolunes istuv Sebastian turtsatas kergelt selle peale, mis Jace just öelnud oli. Tegelikult ta ei kuulanud eriti nende juttu, aga see mis too Gryffindorlane just öelnud oli kõlas nii koomiliselt, et see ei saanud Snake'i kõrvust mööda minna. Eks ta ise polnud ka muidugi kindel mis soost see linnuga tüüp oli, aga teda eriti ei huvitanud ka.

Ja Alysson jõudis rongi peale. Rong vist ei olnud veel sõitma hakanud, aga igastahes Aly ei olnud endale veel sobivat kupeed leidnud. Kõik olid ebameeldivaid inimesi täis ning lõpuks jäi ta ühe kupee ees seisma ja otsustas uurida, et kas ta võib sinna seltsi minna. Neiu avas kupee uksed. Ta oli jummala läbi omadega tegelikult. Ise ka imestas, kuidas ta üldse jõudis nii kaua rongi peal ringi käia. Aly sundis enda huultele naeratuse ja püüdis siis vägagi viisakas olla ''Tere, kas ma võin teiega ühineda?'' see oli pigem nagu laisk viisakus. Ta vaatas kupees olevatele inimestele otsa ja ootas kellegilt jaatavat või eitavat vastust.

OT: Sorry, et nii järsku Alyssoni siia tirin, aga mul tuli isu temaga mängida

OT: Ära pikalt põe, eksju. (Jace'ile)

Destin ei hoidnud end rohkem tagasi ja tõi kuuldavale lühikese, ilmsüütu naeru, enne kui enesevalitsuse tagasi sai ja uuesti poisi poole pöördus. "Ma olen segadusse ajav, olen ennemgi kuulnud," lausus ta. "Ma olen poiss," vastas ta siis lõpuks küsimusele, end taas natuke mugavamasse asendisse sättides ja tõstis pilgu uuele plikale, kes nende uksele oli ilmunud, jättes vastamisau Skyle, nagu ka kõigil eelmistel kordadel.

"Okei"Vastas Jace ning tõusis.Poiss istus enda kohale tagasi.Alles nüüd märkas ,ta ukse taga olevat neidist.

Sky naeratas Destini komplimendi peale õrnalt ning viis pilgu siis taas aknast välja. Vähemalt nii see ilmselt teistele tundus, kuigi tegelikult ei jälginud ta mitte puid, mis neist väljas mööda vuhisesid (sest ma oletan, et rong oli juba sõitma hakanud), vaid hoopis Destini ja tolle teise, suure egoga poisi peegelpilti. Kui Missy kuti sõrme oma noka vahele võttis, tehes seda tunduvalt päris tugevalt, kaardusid neidise huuled võidukaks naeratuseks, mis asendus aga peatselt kulmukortsutusega, kui kutt Zane'i soo kohta pärima hakkas. Võib-olla Destin ise oli selliste küsimustega juba harjunud ega pannud seda seega kutile pahaks, ent Avery meelest oli selline küsimus, eriti veel niimoodi küsitult, üsna ebaviisakas. "Üks koht on siin veel vaba küll," sõnas neidis järjekordsele ukselseisjale, manades näole ka pisut väsinud naeratuse. Las too siis ise otsustab, mida ta selle teadmisega peale hakkab.

Destin tõstis Missy puuri istmelt maha, et see üks vaba koht ka istutav oleks ja jäi siis kergelt ootama, ega keegi ei kavatse mõnda draamat selle pärast keerutama hakata, et ta oli poiss ja meikis või siis tema orientatsiooni kohta pärida. Sellised küsimused järgnesid üpris tihti sellele, kui oldi küsitud, mis soost ta on, aga hetkel tundus talle, et see ego oli oma uudishimu rahuldatud saanud ja kedagi teist väga ei huvitanud.
Mõndaaega kaalus ta teiste majade kohta pärimist, aga samas, ilma selle sildistamiseta oli veidi mugavam isegi, nagunii kooli ajal hakkas jälle pihta. Klassi kohta tal ka eriti mahti polnud midagi uurida, sest sellise info kippus ta nagunii üpris kiiresti unustama.

OT: Ops päris maha olen jäänud :/
Amy heitis pilgu kupees olijatele. Päris kitsaks hakkas minema. Neidis heitis juuksed seljale ja mõtles, et kes oleks piisavalt huvitav, et temaga jutustada.

Sky jällegi nihutas oma kohvrit rohkem istme alla, et see vähem ruumi võtaks. Üles tõsta ta seda ei jaksanud ja kuniks see kellelgi otseselt ees ei olnud, ei pidanud ta vajalikuks ka kedagi see sinna tõsta paluda. Neidis heitis kiire pilgu tolle suure egoga kuti poole, lootuses, et too oma uudishimu nüüd rahuldatud sai ega hakka rohkem ebaviisakaid küsimusi esitama. Igatahes otsustas Avy mitte lasta vaikusel sigineda ning talle selleks võimalust anda. "Mulle meeldib su soeng," sõnas Avy, pilku Destini soengule viies, andes sellega mõista, et kompliment oli talle mõeldud. "See on... lahe. Sobib sulle."

Destini põskedele sigines õrn puna. Kes mäletab, millal keegi viimati talle ta välimuse kohta komplimenti tegi? Võib-olla mõni purjus mugu kunagi, või siis vanaema. Tavaliselt olid ikka küsimused, et miks ja kas ta arvas, et ta on tüdruk ja nii edasi. "Um, aitäh," suutis ta naeratades lõpuks öelda ja libistas käega üle juuste. "Praegu on natuke sassis, müts oli peas ennem," lisas ta siis kiiruga ja sai peale seda enesekontrollli tagasi. Talle oli kontrollikaotamine veidi ebatavaline, kuna ta oli üpriski harjunud, et peab pidevalt enda eest seisma ja võitlema ning seetõttu ei võinud ta nõrkusi võõraste juures lubada. Skyd nüüd veidi kriitilisema ja uudishimulikuma pilguga silmitsedes üritas ta leida midagi, millega tüdrukule vastu komplimenti teha, aga esimese raksuga tal ühtegi hea sõnastusega lauset pähe ei torganud, kuigi talle meeldisid tüdruku juuksed ja silmad.

Sky Evans kirjutas:

Sky naeratas Destini komplimendi peale õrnalt ning viis pilgu siis taas aknast välja. Vähemalt nii see ilmselt teistele tundus, kuigi tegelikult ei jälginud ta mitte puid, mis neist väljas mööda vuhisesid (sest ma oletan, et rong oli juba sõitma hakanud), vaid hoopis Destini ja tolle teise, suure egoga poisi peegelpilti. Kui Missy kuti sõrme oma noka vahele võttis, tehes seda tunduvalt päris tugevalt, kaardusid neidise huuled võidukaks naeratuseks, mis asendus aga peatselt kulmukortsutusega, kui kutt Zane'i soo kohta pärima hakkas. Võib-olla Destin ise oli selliste küsimustega juba harjunud ega pannud seda seega kutile pahaks, ent Avery meelest oli selline küsimus, eriti veel niimoodi küsitult, üsna ebaviisakas. "Üks koht on siin veel vaba küll," sõnas neidis järjekordsele ukselseisjale, manades näole ka pisut väsinud naeratuse. Las too siis ise otsustab, mida ta selle teadmisega peale hakkab.

Alysson naeratas ''Aitäh.'' ütles ta ja istus siis selle inimese kõrvale, kelle kõrval oligi see vaba koht. Ma pole aru saanud, kelle kõrval. Aly sisenes kupeesse ja tiris enda kohvri ka sisse. Ta sulges enda järgi kupee uksed ja suunas enda võlukepi kohvri poole ''Wingardium Leviosa.'' sõnas neiu ja ta kohver tõusis õhku, hõljudes pakiriiulile. Aly naeratas rahulolevalt ja mõtles, et võiks ennast viisakusest tuvustada, aga siis ta mõtles ümber. Ta oli ikkagi Slyth ju ja enda Slyth'ilikku iseloomu ta ei hakanud muutma. Las kupeekaaslased küsivad temalt ise, mis ta nimi on ja värki, kui neid väga huvitab.