No longer an empty coupe

Sky liikus, vanaema käevangus, teises käes suur spordikott, aeglaselt platvormi üheksa ja kolmveerand poole. Aeglaselt sellepärast, et neidise vanaema koos kõigi oma 81 eluaastaga lihtsalt ei jaksanud kiiremini ning Sky ei tahtnud naist tagant kiirustada. Isegi sellises tempos liikudes pidid nad aeg-ajalt peatuma, et vanaema mõne hetke hinge saaks tõmmata. Muidugi oli Avery naisele umbes sada korda selgitanud, et too ei pea tema kohvrit endal järel vedama, ta võib seda ka ise kanda, ning üldse poleks ta pidanud seda pikka teekonda nende väikesest maamajakesest siia, King's Cross'i jaama kaasa tegema ning ennast sellega väsitama, kuid ütlemata kangekaelse naisena keeldus too sellegipoolest kohvrit käest panemast ning nüüd, kus ta juba nii pika tee maha oli käinud, ei tulnud tema jaoks kõne allagi ots ilma Sky turvaliselt rongi peale saatmata ning temaga hüvasti jätmata ümber pöörata. Mõne aja pärast jõudsidki nad platvormile üheksa ja kolmveerand, kus terve perroon oli täis ringisiblivaid õpilasi ning nende vanemaid, kelle hääled segunesid omakorda veel ka konnade krooksumise, kasside näugumise ning öökullide huikamisega. Avy kallistas väsinud ja hingeldavat vanaema tugevalt hüvastijätuks ning vastutasuks lubaduse eest talle nii tihti kui võimalik kirjutada, nurus neidis naiselt ka lubaduse, et too tellib endale kojusõiduks takso. Seda lubadust andes naine küll kõige õnnelikum polnud, kuid Sky oli kindel, et tegelikult teadis naine isegi, et nii on talle ja tema tervisele parem. Ühesõnaga, viimased kallistused vahetatud, astus Avery rongi peale, ukse pealt vanaemale veel korra lehvitades ning endale siis kupeed otsima asudes. Lõpuks leidis ta endale üsna rongi tagaotsas ühe täiesti tühja kupee, kuhu neidis ka kõigi oma kodinatega sisse sadas. Mitte et tal neid tegelikult nii palju oleks olnud - kõigest üks kohver ning üks spordikott, mis sisaldas peamiselt maiustusi, mis vanaema talle kaasa oli pakkinud, olgugi, et Sky talle kõik see aeg korrutanud oli, et seda kõike pole vaja. Avery üritas küll oma kohvrit üles upitada, kuid tulutult. Niisiis vajus ta lõpuks lihtsalt ühele istmele istuma ning suunas pilgu aknast välja, et teisi perroonil sagivaid õpilasi ning nende saatjaid jälgida.

OT: Destin, Liam ja Amy vist (?). Ja kui keegi veel liituda soovib, siis miks ka mitte...

Vaheaeg oli Destini jaoks möödunud pere seltsis, nagu ikka. Seda juhtus harva, kui keegi teda külla kutsus. Ja esimest korda elus sai ta ka ühe kingituse, mida ta absoluutselt jumaldas - Miss Shadow, tema ülinunnu öökulli titt.
Igatahes oli vaheaeg lõpuks läbi saanud ja vanaema oli Destinit ja Sebastianit rongi peale saatma läinud, kuna isal oli liiga palju sekeldusi ministeeriumis. Sebastian kadus kiiresti pärast seda, kui vanaema ta end kallistama oli sundinud ja teda ka põsele suudles, nagu tavaliselt. Destin jäi veidi kaugemaks, sest naine võttis ta järgmisena ette, lugedes Destinile sõnad peale. Üle pika aja sai naine lõpuks aru, et tema tütre teine laps ei olnud tüdruk, vaid poiss, nagu esimenegi. Vot see oli edu, sel vaheajal ei olnud ta sundinud Destinit korsetti selga ajama, et mahtuda mõnda kleiti, mis juhtus liiga väike olema, et muidu selga minna.
Vanaema kallistanud ja lasknud naisel Slytherini rohelist salli oma kaela ümber kohendada, hüppas ta lõpuks üpris viimasel hetkel koos Missy puuriga rongile. Naine viibutas võlukeppi ja hetk enne seda, kui rong sõitu alustas, potsatas Destini kõrval ka tema kohver.

Zane eksles mõnda aega rongis ringi, leidmata ühtegi kupeed, mis oleks olnud tühi või kus ta oleks silmanud mõnda tuttavat. Päris rongi lõpu poole jõudes ta siiski loobus ideest mõne tuttava kupeesse sugada, nii et ta peatus ühe kupee ukse ees, koputas sellele ja pistis siis pea sisse. Kupees oli üks tüdruk, keda ta võib-olla kunagi koolipeal näinud oli, aga nimeliselt ta teda igatahes ei tundnud.
"Tere, kas ma tohin ühineda?" uuris poiss ust veidi rohkem lahti tehes.

OT:Kas Jace võib teiega ühineda,kui ta on sõõlatud?

Sky oli aknast just ühte väikest armast valget rotti silmanud, kes mööda ühe väikese tüdruku käsivart edasi-tagasi siblis ning aeg-ajalt oma vurre liigutades õhku nuhatas. Neidis sirutas end istmel pisut, et neil, täpsemalt siis rotil, paremini silma peal hoida, ent kuigi kaua tal seda teha ei lastud, sest peagi jättis tüdruk oma vanematega kallistades hüvasti ning jooksis rongi peale. Pettunult vajus Avery oma istmele tagasi, tuues seejuures kuuldavale vaikse ohke. Oh, kuidas temagi endale sellist rotti oleks tahtnud. Kupee ukse juurest kellegi häält kuuldes, tiriti Avy tema mõtetest taas välja ning ta viis oma pilgu ukselävel seisvale... ee... neidis polnud teise soos päris kindel, kuid oletas, et tegu on poisiga. "Jah, miks mitte," kehitas neidis õlgu, lisades sinna juurde veel ka kerge noogutuse. Avery pilk elavnes pisut, kui see puuril, mida poiss käes hoidis, peatus. Olgugi, et närilised olid siiski tema vaieldamatud lemmikud, oli tal kõikide loomadega mingi obsession.

OT: Minugipoolest

Amy ärkas hilja. Kuidagi helises äratuskell tund aega hiljem kui pidi. Neidis kirus end tõustes. Ta li lootnud veel viimaseid juhtnööre ja tähelepanekuid üle vaadata. Tüdruk käis pesemas ja pani peale seda röstsaiad rösterisse. Riietamisega valmis haaras ta ühte kätte röstsaia ja selga musta seljakoti. Seljakott paistis küll pisike aga seda oli märkamatu loitsuga seest suurendatud. Rhian oli juba ukse sulgenud ja mõne korruse alla poole kõndinud kui talle meenus kaustik. "Kurat" pomises tüdruk ja tormas treppidest üles. Ta oli niigi viimasel minutil kodust lahkunud.
Alla jõudes heitis ta pilgu kellale. Jalgsi ta enam minna ei jõua nii, et tüdruk ilmus. Tavaliselt ta seda teed ei kasuta kuna see on liiga jälgitav aga see oli häda juhus. Neidis ilmus King´s Crossi jaama ja kõndis läbi seina, et platvormile jõuda. Küll on huvitav viis rongile minemiseks mõtles neidis endamisi. Rongis uuris ta läbi akende inimesi ja otsustas viimaks ühe huffi tüdruku ja mingi poisi juurde sisse sadada. Alice oli juba maha istunud sõnagi lausumata kui talle tuli meelde, et ta ei ole enamtavaline Amy. Olgu see esimene ja viimane kord kui ta eksib. "Tohin tulla?" küsis ta näole sõbralikku naeratust manades.

Destin naeratas plikale kergelt ja astus siis kupeesse sisse, pannes ukse enda järelt kenasti kinni, kuigi hetke pärast avati see taas. Poiss kortsutas vaevumärgatavalt kulmu, kuid ei lasknud end slytherinlasest häirida, vaid võttis põuest võlukepi, et oma kohver pakiriiulile saada. "Kas see on probleem, kui ma linnu välja võtan? Talle ei meeldi puuris," küsis Zane, kui oli maha istunud ja Miss Shadowi koos tema suure puuriga enda kõrvale asetanud. Vastust oodates võttis ta salli kaelast. Jope oli ta juba ennem kohvrisse pannud, sest rongis oli soe. Poisil olid jalas hõbedased, üpris liibuvad püksid ja seljas talle veidi liiga suur Slytherini värvides kampsun. Nagu tavaliselt, oli tal ka silmameik, aga ta blondid juuksed olid veidi sassis, kuna vanaema oli talle enne välja astumist kogu oma armastusega tutimütsi pähe surunud.

Sky tõmbas oma kohvrit endale pisut lähemale, et see nii palju ruumi ei võtaks ja neil jalus ei oleks. "Minugipoolest," sõnas neidis vastuseks, kui uks taaskord avanes ning seekord avajaks mingi tumedapäine neiu oli, vaadates kinnitust otsides siiski ka enda vastu (?) istunud poisile otsa. Lihtsalt igaks juhuks. Vaevalt tollel selle vastu väga midagi oli ja kui oli, siis võis ta seda ju ka täiesti vabalt ise öelda? "Ei-ei, lase ta pealegi sealt välja," raputas Avy innukalt pead. Terve sõit puuris konutada võis tõesti päris igav olla ja pealegi ei olnud teda puuris nii huvitav jälgida, kui tal seal peale niisama istumise ja tukkumise suurt midagi teha polnud.

Destinil polnud uustulnuka vastu eriti midagi, ta ei tundnudki ju tüdrukut, kuidas tal oleks pidanud midagi tema vastu olema? Igatahes naeratas ta tüdrukule, kes kõige esimesena kupees oli, ja tegi seejärel puuriukse lahti. Missy hüppas sealt kohe välja ja maandus Destini käele, mis tema jaoks välja oli sirutatud. Poiss pani puuriukse uuesti kinni ja silitas heldinult seda musta sulekera kes oma suurte kollaste silmadega mõndaaega teda vaatas ja siis pilgu kupeele ning tüdrukutele viis, end seejures omaniku käel ringi pöörates.

Sky jälgis lummatult, kuidas öökull puurist välja vupsas ning end siis oma peremehe käele istuma seadis. "Mis ta nimi on?" uuris neidis, pilku öökullilt pööramata, samal ajal kätt aeglaselt linnu poole sirutades. Ta oleks nii väga öökulli silitada tahtnud, kuid polnud kindel, kuivõrd vastastikune see soov oli. Igatahes otsustas ta, et targem on mitte äkilisi liigutusi teha ning sellega lindu ehmatada. Avy ei teadnud, kuidas too sellele reageeriks, ent üks mis kindel oli see, et nendevahelise usalduse tekkimisele see kaasa ei aitaks.

Destin ausalt öeldes ei teadnudki, kuidas lind võõrastele reageerida võib. Sebastianit ta ei sallinud, aga samas vanaemast tal oli täitsa ükskõik.
"Miss Shadow, ehk Missy," vastas Zane andes endale täielikult aru, et see kõlas veidi lapsikult, kuid teda ei häirinud. Sebastianit aga küll, mitte, et vend oleks niikuinii jätnud kasutamata mõnda võimalust Destini kallala ilkumiseks.
"Ma alles sain ta, nii et ma ei ole väga kindel, kas ta hüppab sulle kätte kinni, kui sa teda puudutad, või jääb rahulikuks," hoiatas Inzane, kui tüdruk oma kätt linnu poole sirutas ja libistas hetkeks ise nimetissõrmega üle linnukese selja, kes end selle peale õrnalt judisas ja korraks silmad kinni pani, et seejärel nende vastas istuvat tüdrukut silmitseda.

"Missy," kordas Avery, pilk endiselt öökullile kinnitunud, ning noogutas siis heakskiitvalt. Väga põgusalt küll, et mitte tema ja poisi öökulli vahele tekkinud kontakti lõhkuda. Poisi sõnu kuuldes, Sky käsi peatus hetkeks, kui neidis ise oma pilguga lindu seiras. Niimoodi oma peremehe käel istudes ei tundunud ta kuigi ohtlik, samas kas ta teda käperdavasse Avy'sse sama rahulikult suhtuks... "Kas nad peale hiirte ka midagi söövad?" päris neidis hoopis, suutmata otsustada, mida oma käega peale hakata, niisiis jäi see hetkel lihtsalt oma kohale. Äkki õnnestub tal lindu toiduga meelitada? Poisil on äkki kotis midagi, mis öökullile maitseda võiks, aga vaevalt ta endaga hiiri kaasas kannab... Pluss hiiri neid mõnele linnule sisse söötes nende viimsele teekonnale saata või üldse surnud hiirtega tegemist teha polnud kindlasti üks Avery lemmiktegevusi ning ilmselt poleks ta seda isegi suutnud.

"Mhm, ikka. Muu liha ja putukad sobib ka ja see, mida spetisaalselt öökullidele müüdakse." lausus Destin. Ta ise oli kaasa pakkinud väikese karbi toore lihaga, mida öökullile sööta ja lootis, et saab kooli ajal köögist liha, kuna lind oli veel väike ja kuigi ta juba lennata oskas ja kirjade vedamisega tõenäoliselt toime oleks tulnud tahtis poiss siiski, et ta kenasti suureks kasvaks. "Vähemalt nii palju olen ma lugeda jõudnud," lisas ta siis mõne hetke pärast kergelt naeratades. Kui päris aus olla, siis tal polnud isegi halli aimugi, mis liiki linnuga tal tegu on. Missy liikus vaikselt piki Destini kätt edasi võõra tüdruku poole ja kõigutas ennast veidi, kui tal tasakaal kaduda ähvardas. Kuigi lind oli veel noor olid tal juba päris arvestatavad küünised, millega peremeest vigastamast ta õnneks hoiduda oskas.

Sky silmad lõid särama ning ta huuled kaardusid õnnelikuks naeratuseks, just nagu mõnel väikesel lapsel, kellele just mõni kauasoovitud mänguasi on kingitud, kui öökull mööda poisi kätt talle pisut lähemale tatsas. "On sul praegu midagi kaasas, mida ma talle anda saaksin?" päris neidis lootusrikkalt. "Kui ma tohin, muidugi." Ka nende sõnade juures, püsis Avy pilk endiselt linnul ning neidise käsi sirutus veelgi rohkem ettepoole, üsna aeglaselt küll, et mitte linnu usaldust, mis tal tüdruku vastu tekkinud näis olevat, purustada. Näitsik peatas käe linnust umbes viie sentimeetri kaugusel. Nüüd jäi see öökulli enda otsustada, kas ta usaldab Avery't piisavalt, et end talle kätte anda.

"Mul on liha kaasas küll, aga.. See on toores," vastas Destin kiigates teise tüdruku poole kes nendega ühinenud oli. Võib-olla tollel oli midagi toore, veidi verise liha vastu? Ausalt öeldes leidis Destin, et oleks veidi julm midagi sellist luba küsimata välja võtta. Mis siis kui tüdruk ära minestab võimidaiganes? Ja mida üleüldse see neiu tema vastas sellest arvas? "Ta sõi ka just kodus, aga.." lausus Destin sellegi poolest käe korra taskuse pannes ja sealt ühe kilekoti välja võttes, kus olid mõned öökullidele mõeldud maiustused, mis Destin kodust kaasa oli võtnud. "Need on lihtsalt maiustused," kommenteeris ta kotti ühe käega sõlmest lahti saputades, mille peale öökull pilgu välkkiirelt temale pööras, panemata tähelegi, et tüdruk oma käega talle nii lähedal oli sirutanud. Destin pakkus kilekotti pehmete beežikate kuubikutega tollele plikale, kes linnust nii vaimustuses oli. Tõttöelda ei teadnud ta veel tolle nimegi ja kahtlustas, et ta võib oma linnukese niimoodi ära rikkuda, lastes tal õppida võõraste käest sööma, aga samas - ega see oleks temast väga julm olnud nüüd seda teisele keelata ka.

"Siis on tal äkki kõht täis?" arvas Sky. "Ja ehk ei tasu teda niimoodi võõraste käest sööma harjutada?" Neidis silmitses poissi pisut ebalevalt, teadmata, kas kott vastu võtta või ei. Teine ei paistnud mõttest, et neidis tema öökulli söötma hakkab, just kuigi vaimustuses olevat. Lind ise jälgis aga hoolega väikeste beežide kuubikutega täidetud kilekotti, lootes selle sisust ilmselgelt osa saada. "Samas... Nüüd, kus ta neid juba märkas, oleks tema suhtes vist pisut ebaaus talle mitte ühtegi anda?" Avy pilk vilksatas korraks ka tolle teise tüdruku poole, kelle kohalolu ta vahepeal täiesti ära oli unustanud, kuid rändas peagi tagasi Missy'le.

Jace oli juba varakult rongijaamas aga rongile jõudis ta ikkagi hilja.Poisile oli ainutl üks selja kott ja üks spordi kott.JB kõndis ringi ja avastas kupee kus olid 2 tüdrukut...ja vist üks poiss?Sellele poiss pihta ei saandu ,kes see kolmas oli aga see teda ei häirinud.Jace avas ukse ja lausus:"Kas üks ilus noormees võib teiega ühineda?".Seljas oli JB´l nahktagi mille all oli õhuke,kapuutsiga,pikavarukaline pluus,jalas olid tavalised teksad ja saapad.

"Ega ta nendest ikka ära ei ütle," lausus Destin kergelt naeratades. "Ma mõtlesin ise ka selle peale, kui aus olla," noogutas poiss tüdruku järgmise küsimuse peale pilku linnult plikale viies. "Seda kindlasti," nõustus Zane linnu oma põlvele ümber asutades ja kotist ühe kuubiku võttes ning siis ülejäänud tagasi taskusse pistes, kuni lind ta kätt silmitses ja end kõrgemale sirutas ja siis lendu tõusis. "Kuule, kannatamatu jõnglane," torises poiss mitte just eriti kurjalt kätt linnu eest ära viies. "Tule siia," suhtles ta linnuga edasi kätt uuesti välja sirutades. Loomake potsatas uuesti ta kätte ja jäi siis ootavalt Destini teist kätt vaatama. Olukord oli suhteliselt lollakaks kujunenud, aga ega poiss enam midagi teha ka ei saanud, nii et ta andis kuubiku Missyle kes selle aplalt ta sõrmede vahelt ära napsas ja alla neelas.
Kui keegi ukse avas ja taipas ennem küsida, kui sisse sadada, hüppas linnuke Destini õlale, otsustades ilmselt, et nüüd oli inimesi natuke liiga palju. Poiss ise ei öelnud midagi - tüdruk, kelle nime ta veel küsida polnud taibanud, oli seal olnud kõige esimesena ja mis sai temal olla selle poisi vastu? Seltsis segasem, võimis.

Amy oli tükk aega teisi pealt vaadanud.. Noh vähemalt teiste arvates. Tegelikult Rhian lihtsalt vaatas pingsalt ringi midagi nägemata. Tüdruk ärkas uneluses alles siis kui kuulis võõrast häält. Neidis kergitas pead ja vaatas uustulnukat. Ohoh ego mees. Neidis muigas ja jäi poissi edasi silmitsema.

Sky jälgis, kuidas poiss linnule ühte neist kuubikutest pakkus ning too selle üsna kohe ka alla neelas, laskmata maiustust endale mitu korda pakkuda. Ning taaskord viis neidis oma pilgu uksele, mille lävele taaskord keegi ilmunud oli ning seal nüüd luba nendega ühinemiseks ootas. "Jah," vastas Avery lihtsalt, seejuures kergelt õlgu kehitades. Ilusad noormehed olid alati oodatud, iseasi, kas too kutt seal ka üks neist oli. Kuna näitsikule suure egoga inimesed kuigivõrd korda ei läinud, oleks olnud tore tolle kallal natuke nokkida.

Jace naeratas võluvalt ja astus sisse.Ma nüüd ei tea kelle kõrvale ta istuks aga seal ta oli.Oma spordikotti lennutas ta vahetult enne istumist üles ja seljakotti jättis ta alla.JB vaatas Destini lindu."Kena lind.Mul oli ka kunagi selline."Lausus poiss linnuomanikule.

OT: Võib veel ühineda?

Sky saatis poissi pilguga ja pööritas nii mõnedki korrad tolle ilmselge tähelepanuvajaduse peale silmi, kuniks too samuti ühel istmetest maandus. "Kuhu see ilus noormees siis jääb?" päris neidis seejärel teeseldud üllatusega, pilku siis teise poisi öökullile viies ning tema tegutsemist mõne hetke lummatult jälgides. "Mis temast siis sai?" päris Avy pisut kõhklevalt, kui too suure egoga kutt rääkis, et tal kunagi samasugune oli.

OT: Palju meid siin juba on? Neli vist? No siis peaks pm üks veel liituda saama, sest Liam pidi vist ka selle kupeega ühinema...

Destin muigas tahtmatult, kui tüdruk tema vastas ilusa noormehe kohta päris. He sure liked her now. Siiski ei öelnud ta ise midagi vaid jälgis, mis edasi saab ja silitas Missy pehmeid sulgi. Lind vajus kergelt tema käe vastu nagu mõni kass, kes rohkem pai nurus.

Jace naeratas Sky´le ja lausus:"Ta ilmus siia minukujul.Minu teada on sisemine ilu veelgi ilusam kui väliline,aga minu väline ilu on sama ilus."JB ilmee veidi muutus ja ta vastas kiiruga."Suri ära"

OT: noh.. ma siis tulen

Sebastian oli jõudnud raudteejaama suht hilja. Teda oli saatma tulnud tulnud tema vend, kes oli täna töölt vabaks saanud ja sai seega seda teha. Noh, vähemalt oli Sebastian rõõmus et ei pea päris üksi teed jaama läbima. Ta jõudis perroonile just siis kui rong oli sõitma hakkamas, seega ei jäänud tal eriti aega enam hüvastijättudeks ja muuks ninnu-nännuks. Ta kallistas kiirelt oma venda (andis sellise kiire ja vennaliku kalli nagu vahel filmides võib näha agulikutte tegemas) ja tormas rongile.

Rongis lootis poiss algul leida mõne tühja kupee kus saaks rahulikult magada, aga ei paistnud ühtegi tühja kupeed olevat ning Snake ei viitsinud rongis enam ringi kolada, seega avas ta ühe täiesti suvalise kupee ukse, kus oli juba 2 tüdrukut ja 2 poissi... oli see linnuga tüüp ikka poiss? Ah vahet pole, mõtles Sebastian. ''Võib tulla?'' küsis ta.