Uuu..keelatud mets :)))

Sebastianil polnud midagi selle vastu et siin veel olla, aga maja tundus talle millegipärast hirmuäratav. Ja mis hääl see oli mida ta enne kuulnud oli? Oot-oot, see kostus taas. Nagu mingi kahtlane krigin. See tuli maja ülakorruselt. Poiss võpatas kergelt: ''Kas kuulsid seda?''

Kylie seda ei kuulnud."Mida?"Küsis ta siis poisilt.Ta vaatas poissi küsivalt."Mina küll midagi ei kuulnud."Sõnas ta poisile .

Poiss vaatas üles. ''Keegi oleks justkui ülakorrusel'', sõnas ta. Sebastian võttis taskust oma võlukepi ja suunas selle ülesse. ''Homenum revelio'', pomises ta vaikselt. Võlukepp aga kellegi olemasolu ülakorrusel ei näidanud.

"Ma küll aru ei saanud ,et oleks"Ütles ta siis ja vaatas üles.Kylie võttis ka igaks juhuks enda oma välja."Siin ei ole kes ,Snake"Lausus ta poisile.

''Hmm... võibolla ma lihtsalt kujutan olematuid asju ette,'' ütles Snake ja hakkas rahunema. Ta võttis istet maja alumisel trepiastmel. See polnud poisil esimene kord kui ta imelikke hääli kuulis, aga siiamaani oli seda juhtunud ainult siis kui ta parajasti marihuaanat tarvitas, mille ta jättis juba 2 aastat tagasi maha.

Kylie võttis poisi kõrvale istet."Sanke,räägi endast veidi rohkem.Oma perest ja minevikust."Palus Kylie.Snake oli huvitav ja ta tahtis poisist rohkem teada.

Sebastian vajus mõtesse. Ta oli siiamaani alati oma mineviku osas vaikinud, sest kohe kui ta selle peale mõtles tuli tal silme ette pilt oma isa surmast. See talumatu malestus mida ta ei suutnud eales unustada. Ta mõtles hetke, kas ta peaks tüdrukule oma minevikust rääkima, kuid miski tema sees ütles talle et ta peaks seda tegema. Poiss hingas sügavalt välja ja alustas juttu: '' Ema... on mul mugupäritolu. Pärit Hispaaniast, nüüd elame Londonis. Koos minu vennaga. Isa... oli mul Itaallane. Jah, ma ütlen oli sest enam teda pole. Ta suri kui ma olin 8-aastane. Täpsemini mõrvati. Otse mu silme ees...'' Sebastian ei suutnud edasi rääkida. Ta ei hakanud küll nutma ega midagi, aga ta lihtsalt pööras oma pilgu maha ja jäi vait.

Kylie kuulas hoolega.Sarnane tema looga."Anna andeks,ma tean mida sa tunned.Ka mina kaotasin isa kui olin 4 aastane.Minu isa sammuti mõrvati."Sõnas ta.Tüdruk vaatas poissi ja pani oma käe poisi käe peale."Sa ei pea rohkem rääkima"Ütles ta poisile siis.

Sebastian vaatas tüdrukule otsa. ''Ma pole seepärast kurb'', lausus ta. ''Lihtsalt iga kord kui ma sellest räägin koguneb minus viha. Ma tahaksin sellele raisale kes seda tegi ise otsa peale teha.'', ütles Snake.

Kylie pani siis oma käe poisi põsele."Kuradima tuttav tunne"Pidi ta mainima.Kylie vaatas poisile silma ja naeratas talle.

Poiss naeratas vastu. Vaikselt asetas ta enda käe omakorda Kylie põsele. Sebastian ei teadnud mis talle korraga sisse läks, aga äkitselt ta suudles tüdrukut.

Seda nüüd Kylie ei osanud ootada.Ta kohkus veidi aga siiski suudles poissi  vastu.Kylie käsi oli endiselt poisi põsel aga liikus poisi kaelale.

Sebastian tõmbas oma huuled aeglaselt Kylie omadest eemale, kuid need jäid siiski üsna lähestikku. Poiss naeratas kergelt. ''Anna andeks,'' ütles ta vaikselt.

Kylie ainult naeratas ja lausus: "Pole midagi".Tüdruk tõmbas poisi endale lähemale ja suudles teda uuesti.

Sebastiani käsi liikus aeglaselt Kylie põselt tema juustesse. Ta suudles tüdrukut edasi, samal ajal vaikselt tema juukseid silitades. Poiss ei kuulnud isegi seda, et vahepeal oli õues hakanud vihma sadama.

Ka Kylie ei märganud seda.Juba oligi ta läbimärg aga ta ei teinud sellest välja.Ta aina suudles poissi aga varsti ta eemaldus.Alles nüüd märkas ta vihma."Me peaksime sisse minema".

Snake ainult noogutas. Ta võttis oma mütsi peast ja raputas seda veidi kuivemaks. ''Lähme'', ütles ta.

"Lähme"Nõustus ta.Kylei tõusis ja jalutas majja.Ta vaatas poissi ja hakkas siis oma juukseid kuivaks väänama.

Snake astus tüdruku järel samuti majja. Hirm mida ta enne maja sees tundnud oli tundus talle nüüd naeruväärsena. Poiss võttis taskust välja oma võlukepi. ''Incendio'' ,ütles ta ja läitis kaminas tule.

Kylie vaatas kaminas olevat tuld.Nüüd vaatas Kylie poissi.Tüdruk jalutas kamina ees oleva diivanini ja istus sinna peale.

Sebastian läks ja istus Kylie kõrvale. Ta vaatas veidi aega kaminas olevat tuld, kuid pööras siis oma näo tüdruku poole. ''Kas sa üldse tead mis koht see siin on kus me hetkel oleme?'' küsis poiss korraga.

Kylie jäi mõtesse."Umbes"Ütles ta veidi kahtlevalt.Ta vaatas poissi ja lausus :"Ma usun ,et leiame õige tee kooli tagasi."

Sebastian vaatas aknast välja. Vihmasadu oli vaiksemaks jäänud. ''Noh... kui me kooli tagasi ei jõua siis vähemalt saame tundidest vabaks.'', ütles poiss kerge muigega.

"See oleks jah hea,aga siis peaksime aru andma miks puudusime ja kui räägime ,et olime keelatud metsas on meil jama kaelas"Väitis tüdruk vastu.Kylie nihkus poisile veidi lähemale.Külm on.

''Rahu-rahu, ma tegin aint veits nalja.'', ütles Sebastian. Ta oli küll tihti oma koolitundidest puudumistele suutnud leida mõjuvaid põhjendusi, kuid ta ei olnud päris kindel kas Sigatüüka õpetajatega annab samamoodi manipuleerida. ''Küll me tagasi saame.'', lisas ta veel.