Sest muundamise klass on äge..

Riley Jean oli paar päeva tagasi Sigatüükasse jõudnud. Nii hilja sellepärast, et ta oli oma perega Ameerikas reisimas käinud. Reis oli kestnud umbes kuus kuud, selle ajaga oli ta ära näinud pea terve Ameerika ning seepärast oli ta kooliasjus veidi maha jäänud. Aga see tüdrukule erilist muret ei valmistanud. Nüüd oli temagi koolis ning sellega suures osas ka juba tutvunud. Loss oli ju päris muljetavaldav ja uhke, kuid selle imetlemise peale neiu oma aega raisata ei viitsinud. Ühel hetkel, kui ta sellest lihtsalt ära tüdines, lõi tüdruk suvalise ukse lahti ning leidis ennast mingist klassiruumist. Tuba oli suur, paljude laudadega ja akendega. Riley astus klassi sisse, jättes ukse enda järel avatuks. Ilmselt ei kavatsenud ta sinna kauaks jääda. Sellegi poolest võttis J natuke aega, et klassis veidi ringi jalutada, riiulitel olevaid asju vaadata ja seintel olevaid pilte ja teateid uudistada.

OT: Kesiganes viitsib liituda.

Heather oli igastahes kõndinud koolis juba pikemat aega ringi, kuna... noh talle meeldis. Niisama, ilma põhjuseta. Ei viitsinud eriti puhketoas olla, ja kodutöid ta ikka ei viitsinud teha, kirjutab kellegi pealt maha millalgi, või siis ütleb, et mingi dementor sõi ära, misiganes. Heather ei olnud selline, keda väga hinded huvitaksid, aga kes kuidagi väga madalale ei langenud kunagi. Neiu kõndis siis ringi, kui märkas kedagi enda ees klassi sisenemas, ei pannud alguses tähelegi, kuni uks kinni läks. Siis oli muidugi Heatheril vaja teada, mis seal sees toimub, uudishimulik neiu nagu ta on. Avas siis ukse ja astus sisse, käsi igaks juhuks võlukepil. "Emm, halloo?" hüüdis neiu ja vaatas ringi. Mingi klassiruum oli vist.

OT: ma siis liitun

Jean oli klassile peaaegu ringi peale teinud ning jõudnud ühe aknani, mille ta lahti tegi. Ei, tal ei olnud palav ega midagi. Lihtsalt niisama tegi seda. Ja kui keegi ukse avas, tekkis kena tuuletõmbus, niiet Riley pikad juuksed päris kõvasti lehvima hakaksid. Neidis pööras ringi, et näha, kes tema vaikust rikkuma oli tulnud, ning jäi vastamisi elusuuruses barbiega. Vähemalt selline oli J esimene reaktsioon. "Um, hey," lausus ta võõrale vastuseks. Klassis oli päris jahe ning tuuletõmbus ei teinud asja paremaks. Siis jäi neiu hetkeks tüdrukut uurivalt silmitsema. Noh, seltskonna vastu polnud Riley'l vist midagi. Pidigi siinseid inimesi tundma õppima..

Heather vaatas neiu lehvivaid juukseid ja taipas tuuletõmbust. "Oih, vabandust." kortsutas ta kulmu ja lükkas ukse kinni. Ka tema juuksed olid vahepeal sassi läinud ja ümber Heatheri pea mingiks sasipusaks koondunud. Naiu silus juukseid ja vaatas siis hetkesks ringi. Midagi ebatavalist siin ei toimunud, pettumus siis Heatherile, aga seal seisis neu, keda Heather polnud veel varem näinud, olgu, ta polnud enamust kooli näinud, aga võib ju siis tutvuda, väga imelik oleks välja kõndida ka. "Ma olen Heather, või Prim. Vabandust, et ma sisse tormasin..." lausu Heather ja jäi vait, ei osanud korralikku vabandust ka välja mõelda.

Samal hetkel lükkas J ise ka akna koomale, niiet uks oleks vabalt lahti ka võinud jääda. Aga see polnud tähtis. J suundus akna juurest ära, suundudes klassi tagumise seina juurde, kus mingi suurem kapp oli. "Sa ei pea vabandama ju," lausus ta, seljaga tüdruku poole olles, ise silmi pööritades. Ta jõudis kapi juurde ning keeras ennast näoga võõra poole. "See pole minu klass. Ma isegi ei tea, mis ruum see täpsemalt on..," lausus ta. Seega ta ei hoolinud sellest, et võõras tüdruk oli sisse tormanud janii. "Heather, jah? Kindlasti meeldiv tutvuda sinuga ja puha," lisas Riley tõsisel ilmel, vaevumärgatavalt muiates.

"Emm, jah." vastas Heather ja pööras siis ennast, et ta seljaga selle tüdruku poole ei jääks. "Emm, see on vist muundamise klass, aga ma pole kindel." lausu siis Heather ja noogutas. "Tore ka sinuga tutvuda...?" lausu Heather lastes lõpul ilmsel küsimusena kõlada. Neiu istus siis mingile pingile sinna ja jäi teist vaatama, mõtted läksid uitama, pea pilvedes nagu ta oli.

"Muundamise klass? Lahe," arvas Jean, lastes oma häälel irooniliselt kõlada ning tõmbas enda selja taga oleva kapi uksed lahti. Talle vaatasid sealt vastu kenasti virnadesse laotud raamatud, mille peale Riley kulmu kortsutas. Ta oli kapist midagi huvitavamat lootnud leida. Sel hetkel otsustas ta, et äkki on Heather huvitavam kui need raamatud ning ta pöördus uuesti tüdruku poole. "Mh? Riley. Jean... Adams," lausus Jean oma nime, selgelt ja kõik nimed ükshaaval ükshaaval.

"Okei, Riley." ütles Heather kui raamatuid nägi. Väga huvitavad tõesti. Ootab juba huviga tundi janii. "Oota, Adams nagu Jackil?" küsis Heather siis järsku, eks ta puhketoas oli millalgi Jackiga kokku puutunud ja suhelnud millalgi. eitea, kas Riley on üldse Jacki kohanud, kuulnud ikka vast on. Heather pööras siis oma tähelepanu Rileyle, kuna peaks mainima, et siin klassis midagi huvitavamat kui Riley ja aken ei olnud ja aknaid võib Heather kusagil mujal ka passida, kui tuju peaks tulema.

Riley lükkas ühe kapiukse küllaltki kõvasti kinni. Natukese aja pärast teise ka. "Jack Adams," kordas Riley veidi küsivalt, kui ta Heather'i küsimust kuulis. "Jah, Adams nagu Jack'il," lisas ta veidi rohkem entusiastlikumalt juurde. Ta polnud oodanud, et esimene inimene, kellega ta koolis kokku puutub, on keegi Jack'i tuttav. "Tunned sa teda?" uuris neidis ja sammus kapi juurest edasi, järgmise riiuli juurde.

"Emm, enamvähem" ütles Heather napilt. Oletas siis, et Riley teab teda. "Te olete sugulased?" lisas neiu juurde. Ta liikus siis vastassuunas, kus seisis siis õpetaja laud. Uuris seal peal olevaid asju ja otsis sahtleid, mis ei tulnud lahti, nojah ime ka, et sahtlid lukus on, ega igaüks neid näppima ei peakski, kuigi Heather ikkagi tahaks teada, mis seal sees nii varjatavat on.

Riley sirutas oma käe esimese ettejuhtuva raamatu järele, mida ta riiulil märkas. "Nutikas oled," lausus J, kuigi tema hääles mingit imetlust polnud. "Kui me ikka räägime ühest ja samast Jack'ist, siis jah, me oleme sugulased," lausus Riley. Jack oli levinud nimi, Adams ka, kes teab palju sellenimelisi maailmas oli. "Ta peaks minu teada kooli juba lõpetanud olema," lisas Jean, kuigi ta ei saanud milleski kindel olla, mis puudutas Jack'i. Nad polnud üksteist pikka aega isegi mitte näinud.

"Ma tean jah, et ma tark olen." ütles Heather. Iroonia eksole. "No siin on ilmselt ainult üks kuulus Jack Adams." ütles Heather ja uuris teisi sahtleid, midagi erilist seal polnud, paar öökullikrõbinat, mingid lehed ja igast pahna. "Muidu ta peaks nagu vilistlane olema jah, aga ta lihtsalt on siin koolis, passib ringi. Kes ikka teda ära ajab?" rääkis siis Prim Jackist ja asus lauapealset uurima, ei midagi erilist, aga eks kõik võib võlutud olla, nagu Heath alati lootis.

Riley turtsatas. "Kuulus Jack Adams?" kordas ta silmi pööritades. Jack oli omale nime teinud, nagu näha. "Tal on alati kõrged eesmärgid olnud. Poleks arvanud, et ta oma aega siin raiskab," lausus J ning lõi raamatu lahti. "Samas. Mul on võimalus teda siin siis ju kohata," lisas ta pigem pomisedes, pilk raamatus oleval tekstil.

"Ehk on ta eesmärgid siin." vastas neiu ja krabistas mingeid pabereid, mis proovisid laualt minema joosta. "Ta rääkis midagi õpetajast ja Vegasest." üritas Heath meelde tuledada katkeid puhketoast. "Ilmselt oli tal siin toredam, ta ongi ju kuulus Jack Adams, vähemalt siin koolis." pööritas Heather kergelt silmi, mitte, et talle Jack meeldinud poleks, ta oli täpselt nagu need ülejäänud 100 tüdrukut, kellele Jack meeldis, lihtsalt Heather ei näidanud seda nii selgelt välja ja ei luusinud Jacki järel koridorides.

"Mis eesmärgid saaksid tal põhimõtteliselt siin olla?" küsis Riley, täiesti arusaamatult, rõhutades sõna 'põhimõtteliselt'. "Kui ta just õpetajaks ei kavatse tulla...?" iroonitses neiu, saades aru, kui veider see mõte üldse oli. Jack ja õpetaja? Võibolla ainult Elukoolis. Nagu Jack kunagi mainis.. J lõi raamatu natukese aja pärast kinni, sest see oli täiesti mõttetu muundamise käsiraamat.

"Eks tal ole siin põhjuseid." naeratas Heather. "Eitea, ta tahtis ju lendluudpalli mängijaks saada, ehk siis varsti on maailmakuulus ja tuleb siia õpetama." pakkus Heather variandi. "Aga kust otsast te siis sugulased olete?" küsis Heath, ta ei teadnudki eriti midagi Jacki perest või sugulastest.

"Millised põhjuseid?" kissitas Riley silmi ning vaatas Heather'i poole. Ju ta arvas, et tüdruk teadis midagi tähtsad, janii. "Vaevalt, et ta siia õpetama tuleb..," ei tahtnud Riley ikkagi uskuda. Kui tema mõnda aega tagasi viimati Jack'iga kohtunud oli, siis tema käitumise järgi ei oleks tüdruk kunagi uskunud, et Jack endale sellise ameti oleks valinud. "Ta on minu onupoeg, mina tema onutütar," lausus neidis küsimusele vastuseks, napisõnaliselt.

"Ah eimidagi." naeratas Heather. "Jack ja tema tüdrukud" lausus ta vastuseks. Ütles nagu enamvähem kõik ära,mis vajalik oli. "Te ei näe eriti sarnased välja" tunnistas Heather, kuigi ega ta kumbagi neist eriti uurinud polnud. Otsustas siis uuride Riley‘t. Pani paberid lauale kivi alla tagasi ja pööras ümber, et neiut uurida siis.

"Tüdrukud? Nagu mitmuses?" küsis Riley. "Kõlab, nagu ta oleks mingi gigolo," lausus ta järele mõtlemata. Jack'ist rääkides säilitas Jean samasuguse hoolimatu ning külma tooni oma hääles. "Paar aastat tagasi suhtlesin ma Jack'iga rohkem. Siis oli ta koos mingi Alexa-nimelisega. Ma vihkasin seda tšikki," lisas J natuke meenutades. "Rõõm kuulda, et Jack on leidnud aega uute tüdrukute jaoks...," lõpetas neiu, kuigi tema häälest ei saanud järeldada, et tal selle üle hea meel oleks olnud. "Meil on ühiseid jooni, mida me mõlemad varjata oskame," sõnas tüdruk tema ja Jacki sarnasuste koha pealt. Seda öeldes neidis tõesti naeratas kergelt.

"Ilmselt päris hästi oskad varjata neid." ütles Heather paed kallutades ja otsides. Suujoones oli vist isegi midagi sarnast, mitte, et Heather oleks Jacki suud eriti hoolega jälginud millalgi. "Ma ei tea ühtegi tüdrukut siit, ma alles saabusin ja ma võin sulle öelda, Jack on igas koolis kuulus. Sellepärast ongi siin palju teistest koolidest õpilasi, kes on järginud Jacki suurt kuulsust." lisas neiu juurde ja sammus siis tahvli juurde, võttis kriidi(?) ja hakkas joonistama.

"Ma pidasin silmas iseloomujooni," täpsustas Riley, suutmata hoiduda silmi pööritamast. Ta oli koolis uus, keegi ei tundnudki teda. Ta võis varjata, aga võis välja näidata.. Ilmselt polnud ta veel otsusuele jõudnud. Järgneva lause peale hakkas Riley lihtsalt naerma. Ta naeris päris lõbustatult, kuid lõpetas sama järsult, kui oli alustanud. Ta muigas ning silmitses Heather'it. "Sa alles saabusid? Sina oled siis ka üks nendest?" järeldas neiu.

"Mina mitte. Ma tulin, sest see on uhkem koht, kodule lähemal" selgitas Heather. "Nüüd, kui Jack lõpetas, ei taha keegi enam tulla, kuna keegi lasi laiali kuulutuse, et Jack sõitis Vegasesse elama." rääkis neiu ja kustutas tahvlilt pildi oma poolikust klaverist. "Nüüd kui saadakse teada, et sa oled Jacki sugulane, hakkab siia ehk poisse tulema." pilgutas Heather silma ja naeratas, nagu eelmises koolis poleks poisse olnud.

"Äkki Jack elabki Vegases?" kehitas Riley õlgu ning toetas ennast vastu kapiriiulit, jäädes hetkeks vaatama vaasi, mis tema õla kõrgusel riiulil oli. "Ma üldse ei imestaks, tead," Vegas oli lahe koht ka. Neiu oli käinud seal oma reisil, kui ta Ameerikat oli avastanud. Ta turtsatas Heather'i viimase lause peale. "Nagu siin praegu poisse poleks," lausus ta. "Usu mind, ma ei tulnud siia kutte lantima," lisas ta natukese aja pärast tõsiselt.

"Võib olla, lihtsalt enamuse ajast on ta siin. Ehk on puhkusel." pakkus Heather välja. "Ega ma ei arvanudki, et sa siia poiste pärast tulid, siis oleks võinud ju juba otse Durmstrangi minna." ütles neiu kiirelt ja kustutas kiirelt ka oma teise pild iära, hakkas siis Riley nägu joonistama hoopis. "Eks siin ikka poisse on, aga enamus on võetud, osad üldse abielus. Aga ega ma ka siia ainult poiste pärast ei tulnud." teatas Heather Riley nina uurides.

"Võibolla ta vallandati," lausus J oma poolse variandi ning vaatas siis tahvli ja Heahter'i poole. "Abielus? Nii noorelt," lausus Riley, ilmselge põlgus hääles tunda. Tema ei kavatsenud ennast kellegagi siduda. Mitte kunagi. Riley pidas veidraks seda, kuidas Heather tema näojooni uuris ning ta pööras oma pea vahepeal teises suunas, muutes oma seismise asendit.