.....eksinud?

Sara oli siis ära eksinud, ta oli siin koolis ju uus ka tegelikult. Ta vaatas ringi, no see oli vist kolmas korrus, aga kindel ta ka ei olnud. Elena istus siis esimesele ettejuhtuvale pingile ja tundis ennast väga lollina. No ta oli tahtnud vetsu minna onju, ja siis tgasi tulles oli see nõme Peeves mingeid treppe liigutanud ja Elena oli täiesti valesse kohta kõndinud ja imestanud, miks see kummitus naerab. Nüüd ei teadnud ta, kus ta on ja kuuhu minema peab. Ta toetas pea kätele ja ootas siis niisama, no keegi ikka millalgi mööda läheb, kui ta just mingis keelatud osas pole. Mis võis täitsa juhtuda küll, Sara lihtsalt eksles igale poole valedesse kohtadesse.

OT: Jeremy

Jeremy oli puhketoast välja jooksnud kahe vetsupaberi rulliga. Tal oli plaanis vetsupaberit seinte külge saada. Tal oli lihtsalt selline tünga tegemis tuju, nagu tavaliselt. Nüüd jõudis poiss viiendale korrusele. Siin ta otsustas tegutsema hakata.

Sara vaatas, kuidas mingi poiss korrusele jooksis. "Jumal tänatud, inimene." mõtles Sara ja kõndis poisi juurde. "Sorry kuule, aga mitmes korrus see on? Ma olen nagu natuke eksinud. Ma olen Sara muidu, uus siin koolis." ütles Sara poisile.

Jeremy karjatas, kui keegi teda kõnetas. Ta ehmatas, arvas, et naine on mingi õpetaja või keegi. Poiss võttis enda näppude vahele vetsupaberi rulli otsa ning vaatas uuesti tüdrukut. Remy unustas ära, et tüdruk temalt midagi küsis ''See on viies korrus.'' vastas siis Jeremy.

"Ja emm, mitmendal korrusel Griffindori puhketuba on?" küsis Sara siis. Ta vaatas vetsupaberit. "Miks sul vetsupaber käes on?" küsis Sara ja pani oma koti mingi suvaka kuju juurde maha.

''Aa, sa oled ka Gryffindorlane.'' naeratas Jeremy selle peale ''Seitsmendal on meie puhketuba.'' ütles Jeremy tüdruku küsimusele vastuse ja siis võttis tüdruk teema Jeremy käes olevate vetsupaberi rullide peale ''Sest, emm, mul on vaja minna vetsu.'' valetas Jeremy ja tegi 'bad poker face'i näo.

"Kahe rulliga, et siis ühest on liiga vähe?" naeris Sara ja vaatas poiss, päris kena poiss oli muidu. "Sa oled ka Griffindorlane? Siis on tore." Sara mõtted liikusid vetsurullidele tagasi. "Mis sa päriselt nendega teed?" küsis Sara ja põrnitses poissi oma parima *suspicious* ilmega

''No igaksjuhuks, äkki on kellegil veel vaja.'' ütles Jeremy hea põhjuse, miks minna vetsu kahe rulliga. ''Olen küll jah.'' noogutas Jeremy. Küll oli tüdrukul palju küsimusi ja Jeremy ohkas ''Okei okei, ma tahtsin natuke kooli vetsupaberiga reostada.'' lausus Jeremy enda plaani välja.

"Mm, ma võin aidata." Sarale meeldis igast lagasid korraldada. Ta tõmbas oma juuksed patsi ja sidus patsikummiga kinni. Siis krahmas ta ühe rulli ja vaatas poisile otsa oma nunnu näoga. "Sa ju ei pahanda?" küsis ta Jeremylt siis

Issand kui armas Sara'st, et aitas tüngategemis kuningat. Jeremy kissitas silmi. Pärast tüdruk kitub ära kellegile ''Ei pahanda.'' aga võib ju proovida. Jeremy tõmbas umbes 4 seda ruudukest vms ja toppis need maalingute peale, mis koridoris olid. Paljud inimesed, kes maalingutel kujutatud olid, hakkasid selle peale pahandama, kuid poiss ignoreeris neid.

Ei kitu Sara kellegile, talle meeldib lagastada. Ta võttis siis ka paar ruutu ja toppis need ühele raudrüüle silmaavade sisse. Rüü natuke mõmises, aga Sara ei teinud sellest väljagi. "Kas sinu päev möödubki niimodi, kooli reostades?" küsis Sara poisilt.

Jeremy naeris selle koha peale, kuhu tüdruk selle vetsu paberi toppis. Kaval tegu ''Ega ma koguaeg kooli ei reosta, vahest tuleb muid mõtteid ka.'' naeratas poiss ja võttis umbes 10 ruutu ja võttis ka enda taskust võlukepi, millega ta vetsupaberi laes olevate lampide külge võlus.

Sara naeratas, suht tore oli kooli lagastada. "Mis sa siis veel teed?" küsis tüdruk, samal ajal seinale vetsupaberi ja võlukunstiga kirjutades LAGA. Ta toppis veel ühele paksule mungale maalil vetsupbaerit näkku ja vaatas siis ringi, et midagi veel leida, mida reostada.

''Alati on erinevaid mõtteid.'' sõnas Jeremy ja silmitses mida tüdruk seinale kirjutas ning muigas ''Mõnikord tuleb tuju midagi lõhkuda, sodida midagi.'' ütles poiss need lihtsad tüngad.

"No tore teada, et ma pole ainuke, kellele lagastada meeldib." naeris Sara. Ta vaatas siis ringi ja vedas risti üle koridori paar riba vetsupaberit, esimene möödakäija peab siis sellest läbi tungima. "Kaua sa siin juba olnud oled muidu?" küsis Sara ja istus mingi puhta seina äärde maha.

Jeremy leidis endale vist tiimikaaslase, kellega järgmine kord mingit jama korraldada ''Ma olen siin olnud umbes 2 kuud?'' pakkus Jeremy. Ta ei loe neid päevi vms.

No ikka, tiimina on parem töötada. Sara niisama istus seal, pilk unine ja vaatas sinna, kus rüütlil vetsupaber suus oli. Ta mõtles, kui nõme ta eelmine mugukool ikka olnud oli. "Sa oled puhtavereline?" küsis ta siis poisilt, niisama, ilma mingi mõtteta.

Jeremy ei hakanud küsima kui kaua on tüdruk koolis olnud, sest tüdruk oli ju ennem eksinud olnud nii, et Jeremy sai aru, et Sara oli uus siin koolis. ''Ei ole.'' raputas Jeremy pead. Vähemalt nii ta arvas.

"Ma vist olen." ütles Sara natuke kõhklevalt. "Mu vanemad surid, niiet ma kasvasin üles koos muguonuga." rääkis Sara, see oli olnud õudne, aga vähemalt ei pea ta sinna tagasi minema, jumal tänatud. "Kas sul on ema ja isa elus?" nats imelikud küsimused võõralt küsimiseks tegelt.

''Muguonuga?'' kordas Jeremy üllatunult ja kergitas kulmi ''Mu ema suri ajuvähki.'' vastas Jeremy ''Isa on elus.'' lisas poiss veel ja naeratas positiivselt. Ta ei hakanud olema jälle masendsues enda ema surma pärast.

"See oli päris jube koss onuga elada, vaata, ta vihkab võlureid." ütles Sara. Kuuldes poisi emast hakkas Saral kahju. "Mul on kahju väga ema pärast." ütles Sara ja vaatas poissi. Päris kena poiss oli, mõtles Sara juba teist korda. Siis jäi ta niisama poissi passima, mõtted läksid mujale. See võis päris imelik välja näha.

''Aaa, selge.'' noogutas Jeremy siis naeratades ja ajas ka lambi pirni ümber vetsupaberit oma võlukepiga ''Nojah, ega elu polegi kõigi jaoks nagu lill.'' kehitas Remy õlgu, kui tüdruk oma kaastunnet avaldas. Siis avastas poiss, et Sara vaatab teda. Jeremy naeratas selle peale.

Sara naeratas siis ka ja pani natuke vetsupaberit laest rippuma. "Emm, mul läksid mõtted natuke mujale." ütles Sara pead raputades ja mõtteid kogudes, täna oli ta kuidagi hajameelne, mitte, et ta alati poleks seda olnud.

''I see.'' sõnas Alexander kavala naeratusega ''Äkki läheks nüüd edasi? Ega me ei saa ainult seda korrust reostada.'' pakkus Al naeratades. Muidu keegi vaatab imelikult, et kellegile oli vist viiendal mingi võlu vetsupaber kallale hüpanud.

"Yup. Mis korrus järgmisena?" küsis Sara ja hüppas püsti. Mõnda korrust võiks ikka veel reostada. Ta pühkis teksad puhtaks ja krabas oma koti ja kampsuni. "Davai, lähme naljandale?"