Ideaalne koht, näiteks surmasööjaga jamamiseks.

Harry'l polnud halli aimugi mis ta tegi jõulude ajal raamatukogus, kuid seal ta nüüd siis oli, ja kõndis üpris suvaliselt riiulite vahel. Võtes mingi suvalise raamatu, mis rääkis mingitest nõiajookidest, oli ta juba suundumas ühe laua poole, kuid avastas siis, et raamat on mõeldud esimese kursuse omadele. Selline asi talle nüüd küll huvi ei pakku. Mis siis ikka, tuli hakkata tagasi riiuli juurde suunduma.

OT: Alexa.

Alexa oli samuti raamatukokku ära eksinud. Mitte enda soovil, Henry'l oli lihtsalt vaja ühte raamatut ning Alexa pidi selle saama, maksku mis maksab. Konks oli nimelt selles, et raamat asus keelatud osakonnas. Kuidas oleks pidanud tüdruk sinna sisse saama? Seega jalutas Lexi üpris vaikselt mööda riiulite vahekäiku.

Raamatud olid äärmiselt huvitavad eks ole. Seega kuna need olid nii huvitavad, ei viitsinud Harry neid kaua vaatata. Hakates hoopis raamatukogu singi vaatama märkas poiss Alexa't. Tüdruk polnud teda ilmselt veel märganud. No seda viga andis parandada. Liikudes tüdruku juurde lausus poiss üpris vaikselt. "Hey." raamatukogus ikkagi. Ei tohi valjusti rääkida eks ole.

Alexa võpatas kergelt. Ta arvas, et tema kõnetajaks oli George, kes oli märganud tema ebaõnnestunud katset raamat kätte saada. Kui tüdruk aga Harry't märkas, rahunes ta silmnähtavalt ning suutis isegi kergelt naeratada. "Hei," lausus tüdruk vastu. "Mida sina siin teed?" küsis Lex, koht kus ta poleks elusees osanud Harry't otsida.

Harry naeratas vastu. Mis tal muud ikka üle jäi? "Logelen." vastas poiss. Jah see oli kõige parem sõna selle kohta mis ta seal tegi, kuna midagi eriti teha ei olnud.

Alexa vaatas hetkeks selja taha. Henry poleks kindlasti olnud õnnelik, kui tüdruk kellegi võõraga räägib. "Siin?" koht, kus logeleda.

"Jah, eksisin riiulite vahele ära." lausus Hart kergelt noogutades. "Mis sa ise siin teed?" küsis ta siis kergelt kulmu kortsutades, kui tüdruk seljataha vaatas. "Otsid kedagi?" küsis ta siis.

Alexa vaatas Harry'le otsa, püüdes esile manada segaduses ilme. Mitte segi ajada ehmunud näoga. "Ei, ma," lausus Alexa ning mõtles hetke. "Otsin raamatut," lausus Lex lõpuks välja. Äkki saab Harry teda aidata?

"Mis raamatut?" küsis Harry seepeale. Äkki saab aitata jah, aga selleks on pealkirja vaja teada, eks ole.

Alexa vaatas pingsalt Harry poole. Ta ei saa pealkirja öelda, poiss saaks aru, et see on midagi.. Ohtlikku? "Vaata, asi on nii," lausus Lexi ning vaatas ringi, et ega neid pealt ei kuulata. "Nimelt see asub saladuste osakonnas," lausus tüdruk vaikselt ning osutas osakonna poole. "Aga ma ei saa sinna sisse," lausus tüdruk. "Mida ma teen?"

"Mis raamat see on?" kordas Harry. Ta ei saa aitata, kui pealkirja ei tea eks ole. "Küsi äkki mõnelt õpetajalt allkirja?" pakkus ta siis. Jah õpside allkirjadega sinna osakonda pääses.

"Ma saan sinna ainult siis, kui mõnelt õpetajalt allkirja saan?" küsis Alexa kahtlevalt. Ta hoidus raamatu pealkirja ütlemast. Ei tahtnud seda avaldada.

"Jah." vastas Harry. Loogiline ju. "Kui sa sisse murda ei kavatse." lisas ta siis. Jah nii saab ka ikkagi ju. Aga peale tunde jäämise oht on üpris suur. Eriti kui sisse murda öösel, eks ole.

"Oh, ei, mkm kindlasti mitte," arvas Alexa pead raputades. Tema sinna sisse küll murdma ei hakka. Ta lihtsalt ütleb Henry'le, et tegi kõik, mis suutis. Ja poiss peab lõpuks ikkagi ise raamatu kätte saama. Aga kui hoopis võltsiks mõne õpetaja allkirja? Aga kust ta võiks leida kellegi allkirja?

"Siis ilmselt ilma allkirjata ei saa." lausus Harry siis. "Pead mõnelt õpetajalt küsima." lisas ta.

"Jah..," noogutas Alexa. "Aga see võib oodata," kehitas tüdruk siis õlgu ning vaatas riiulit enda kõrval. No seal midagi kasulikku ikka ei leidu.

"Kui sa nii arvad." lausus Harry õlgu kehitades. Polnud tema mure tegelikult.

OT. Oleks väga mõtlematu, kui George korraks teemaga liituks?

Alexa noogutas ning võttis riiulist mingi raamatu. Võlukunsti lähiajalugu. Tüdruk kortsutas kulmu ning avas raamatu suvalise koha pealt. Tema ees avanes pilt tumedates mantlites kogudest, kellel olid maskid ees. Surmasööjad. Alexa viis oma pilgu leheküljel oleva tekstini.

OT: Ilmselt mitte

Kahtlemata huvitav raamat eks ole. Kuna tüdruk ilmselt ei kavatsenud rohkem midagi öelda, viis Hart oma pilgu raamaturiiulile. Midagi huvitavat sealt vastu kahjuks ei vaatanud.

Ühel hetkel avanes raamatukogu uks ja Henry veeres sisse. Kuhu Alexa tema raamatuga oli jäänud? See blondiin ei saanud ka millegagi hakkama. George hakkas temast tõesti ära tüdinema.
Hetkel, mis Alexa oma pilgu tõstis ja Henry't märkas, kukkus raamat tema käest tuhmilt maha. Õnneks, et Pince seda ei näinud.

Harry võpatas kergelt kui Alexa raamatu maha pillas. "Juhtus midagi?" küsis ta siis kulmu kortsutades. Tema ratastooliga poissi märganud polnud.

"E-ei," lausus Alexa ning võttis raamatu kähku üles. Seejärel toppis ta selle riiulisse täiesti suvalise koha peale. Tüdruk astus teisele poole Harry't, nii et George teda ei näeks. Ta teadis, et poiss oli teda juba märganud, aga riiul jäi nende vahele, nii et poiss ei saanud tema peal mingit loitsu kasutada.

Harry kortsutas kergelt kulmu, ning vaatas raamatukogus ringi. Okey, nüüd märkas ta ratastoolis selli, aga ei teinud tüübist suuremat numbrit.

"Niiet, millest sa rääkisidki?" küsis Alexa, ta ei mäletanud. Imperius'e needusega kaasnesidki vahel mälulüngad, kuid sellest polnud praegu abi.
George muidugi märkas, et Alexa rääkis kellegagi. Poiss võttis oma ratastest kinni ning veeres riiulile lähemale. See varjas teda nii Alexa kui poisi eest ning Geroge sai nende vestlust märkamatult pealt kuulata.

Ja vedas, et Geroge seda just siis tegi, kui Harry tema poole ei vaadanud, eks ole. Poiss ei märganudki tüübi kadumist. Alexa suunas ta tähele panu ka mujale muidugi. "Mitte milestki." lausus poiss õlgu kehitades. Polnud millestki rääkinud ju? "Sa küsisid saladuste osakonna kohta." lisas ta siis. Juhuks kui tüdruk ei mäleta, eks.