Sigatüüka Suur Saal

Teiste õpilaste eeskujul tõstis ka Rebecca endale piisavalt toitu ette. Toit võis ju olla tervislikum kui tavaliselt, kuid siiski oli see hea. Söögi kõrvale kallas neiu endale kõrvitsamahla, mida ta koheselt ka janu kustutamiseks kasutas. Seejärel asus Becca enda toidu kallale. Kuuldes Emma küsimust, suunas ka neiu oma pilgu Isis'e taldrikule ning äärepealt oleks ta omale toidu kurku tõmmanud. Ta püüdis köhimist vältides rahuneda.

"Muidugi!" muigas Is täis suuga neelas siis suu täie alla ja osutas oma venna poole kes oli endale üüratu hunniku ette kuhiand "Ma söön tavaliselt veel lisaks ka tema portsu kui ta seda ära süüa ei jaksa, meil mõlemal on selline viga, et kui süüa antakse siis tuleb süüa kähku ja võimalikkult palju." lisa ta naerdes.

Rebecca itsitas. Temaga oli täpselt vastupidi, tihti ei jõudnud ta endale ette tõstetud normaalset portsjonitki lõpuni süüa. Ta lihtsalt oli väiksema isuga. Lõpuks oli neiu rahunenud ning ta sai tagasi oma toidu kallale asuda.

Kui Alia lõpuks saali üles leidis, olid kõik juba sööma hakanud. Ta püüdis võimalikult märkamatult minna Ravenclaw lauda, omavanuste tüdrukute juurde.

Is muigas kui üks Raweclawlane oma lauda hiilis, vaatas veel põgusalt oma venda ja jätkas söömist silma nurgast McGonagall'i jälgides.

Väike märkus Isisele - te olete vennaga ju erinevates majades? Mismoodi sa tema toidule saad näpuga näidata?

"Oh, ma ei suuda kunagi eriti palju süüa, väikse isuga nagu ma olen, " sõnas Emma ning lasi toidul hea maitsta. Kui ta kartulid kana ja hakklihakastmes koos punapeedi ja porgandi salatiga ära oli söönud, pühkis ta salvrätiga suu ilusti puhtaks ja valas endale veel natukene juua. Tundus, et ka teised õpilased hakkasid söömisega lõpetama, sest jutukõmin hakkas taas suurenema.

OT:Mull väga hea nägemine ja ma usun, et taha poole vaatamine ja Hufflepufy laua nägemine ja sealt oma venna üles leidmine pole just eriti suur pingutus.

Isis vaata kuidas teised sõid ja jõi vaikselt piima, sest oli toidu juba ära söönud ning kaalus kas ta peaks juured võttma või ei.

Emilia oli juba kaua saalis istunud, kuid temaga ei olnud keegi veel suhtlema hakanud. Ise ta seda teha ei tahtnud, ta oli veel natuke arg. Kui ta oma söögi oli lõpetanud, võttis ta julguse kokku ning proovis alustada vestlust ühe tüdrukuga, kes hilines, kuid tüdruk tundus täiesti omas maailmas olevat, nii otsustas Emilia teda mitte segada mõtlemast.

Al oli otsustanud, et ta tõesti ei suuda seda kõike ära süüa ja mõtles kas tuleb veel midagi või võib minna kuhugi minema lossi peale kolama. Pois lasi pilgu üle saali ta õde oli söömise lõpetanud. Al hiilis pool kükkis Gryffindor'i laua juurde veendumaks, et keegi teda välja ei anna istus ta õe ja Emma vahele "Kas midagi tuleb vee või võib ära minna?" küsis ta kuigi teadis, et õde sellest ilmselt rohkem ei tea kui tema.

Emma nägi enda ees pisikel kandikul väga isuäratavaid muffineid, mis olid erinevat värvi ja kaetud samuti erinevate lisanditega. Ta võttis ühest muffinist ampsu ja ta ei suutnud selle maitset kirjeldada, sest see oli lausa suurepärane. Ilmselgelt parimad muffinid eales! Tüdruk suunas pilgu Isisele ja ütles: "Sa pead neid muffineid maitsma, need on võrratud!"

,,Ma hilinesin'' ütles Lily oma laua juurde kõndides ja istet võttes. ,,Tere,'' lausus ta siis oma uutele klassikaaslastele ja ootas kuna keegi temaga juttu ajama hakkab.

"Pole aimugi." tunnistas Is Al'ile ja võttis siis ühe muhvini "Jah tõesti väga head." ütles Is kui oli selle väikse muhvini ära söönud ja see oli tõesti maitsev "Ma tahaks küll vehkat teha juba kui midagi põnevat kava pole." lisas Is venna poole pöördudes."Tere jah!" lisa Is ka hilinejale sooja naeratuse saatel.

"Hei, " sõnas Emma ka hilinejale, "mina olen Emma!"

"Ma ju ütlesin, et need on head. Ma vist panen paar muffinit endale taskusse, " sõnas tüdruk naerdes ja võttis teise muffini, mis meenutas talle veidi apelsini-õuna maitset, lisaks oli kerge lagritsa ja musta šokolaadi maik juures. "Oh, ma armastan neid.." sõnas ta vaikselt endamisi. Seejärel istus Emma näoga teiste poole ja ootas, mis nüüd edasi hakkab saama.

Albusel vajus suu lahti kui saa järsku kaunistusi täis oli. Kas see oli juhtund nii sekundi peale või siis kui ta ei vaatand? "Seda ma arvasingi." kogeles Al Isis'ele tema "Pole aimugi!" peale "Lahe!" suutis ta veel öelda kui avastas, et ta on ainus kes seda märkand on, et saal kaunistui täis on.

McGonagall jälgis pilguga hilinenud õpilasi, üks neist oli isegi tema maja õpilane, mis talle veidi meelehärmi põhjustas. Kuid ta ei teinud sellest rohkem välja. Selle asemel kõlistas ta oma kahvliga vastu oma peekrit, et taas õpilaste tähelepanu saada ning hetk hiljem tõusis ta püsti.
"Uue aasta puhul tahan Teile meelde tuletada, et nagu alati, on Keelatud mets keelatud kõikidele õpilastele. Siganurme külastused kehtivad alates kolmanda klassi õpilastele, ilma mingisuguste eranditeta. Tunnid hakkavad pihta juba järgmisel nädalal, Teil on viimane võmalus end sisse seada. Ja nagu igal aastalgi, toimub ka seekord majadevaheline võistlus. Õppeaasta jooksul antakse ja võetakse Teilt Teie oskuste pärast punkte ning maja, millel on kõige rohkem punkte, on võitnud karika. Ning viimane asi, kooli reeglid on täitmiseks. Nüüd võivad need, kel kõht täis, minna edasi vestibüüli, kus õhtu ka lõpeb. Seal ootavad teid ees bänd, vabalava ning erakordselt mugavad nahkdiivanid. Ilusat õhtu jätku," soovis McGonagall oma kõne lõpuks kõikidele õpilastele ning võttis taas istet. Tema lahkus saalist alles siis, kui kõik õpilased seda teinud olid.

Peale McGonnagalli kõnet Emma tõusis püsti ja puhkis üles tõustes, sest ta kõht oli vägagi täis. Laua tagant püsti, seadis ta sammud saalist välja.

Al tõusis õde kätt pidi järgi vedades järgnes ta kiirelt Emma'le.

Kui McGonagall kõne lõpetas, vaatas tüdruk hetkeks saalis ringi. Osad õpilased olid juba minema hakanud. Ka Becca ajas ennast püsti ning suundus teistele õpilastele järele, vestibüüli.

Emilia otsustas pärast direktrissi kõnet minna kohe magama, sest ta ei tundnud ennast eriti hästi selle suure lärmi juures.

Catherine sõi natuke, tal polnud eriti isu. Kannatamatult ootas ta, millal ära minna võib. Varsti nägi ta juba teisi lahkumas ja otsustas ise ka minna. Ta pöördus kohe magama.

Jessie sõi rahumeeli oma toidu lõpuni, kuni ta otsustas samuti vestibüüli minna. Saal oli juba pisut vaiksemaks jäänud ning inimesi oli vähem, nii et poisil ei hakanud eriti kahju lauast lahkuda. Tõusnud lauast, läks ta kahe Gryffindori neiu järel vestibüüli.

Steph haigutas ikka veel. Kui ta lõpuks suurde saali jõudis, tundis ta ometi rõõmu, et on reede.
Tüdruk istus Ravenclaw' lauda. Neiu kallas tassi veidi kõrvitsamahla ning ühe õuna, mida ta tagasiteel Ravenclaw' torni süüa kavatses.
Varsti tõusis Steph püsti ja suundus puhketuppa oma koolikotti võtma.

Isis tuli näost õhetades suurde saali ja käis vähemalt viis korda käna enne kui Gryffindor'i lauda jõudis ja selle ees ka pikali kukkus. Isis võtis kähku endale midagi süüa ja tormas saalisi kukse poole võttes suuna vangikoopastele.