Sigatüüka Suur Saal

Laiad uksed viivad Sind Suurde Saali, kus lagi on nõiutud vastavalt õues valitsevale ilmale. Keset saali laiuvad neli pikka majalauda, iga maja jaoks üks. Viies laud, mis on põiki majalaudadega, kuulub õpetajatele.

________________
Saali sisenedes läks direktriss oma kohani õpetajate lauas. Hetkel ei olnud peale tema saalis kedagi, mis andis talle võimaluse oma kõne uuesti läbi mõelda.
Mõne hetke pärast tulid ka ülejäänud õpetajad ning ka õpilasi hakkas vaikselt saali valguma.

Rebecca sisenes saali ning nähes nelja majalauda, istus ta Gryffindor'i lauda, oma majakaaslaste sekka. Ta toetas käed lauale, jäädes ootama, mis edasi saab.

Catherine saabus saali. Uksel seistes otsis ta kiire pilguga üles laua, kus istusid Ravenclawi õpilased. Püüdes jääda enesekindlaks suundus ta laua poole ning ühines oma kaaslastega.

Isis tormas Al'i järel suurde saali ja kargas talle kraesse "Käes!" hüüdis ta rõõmsalt vennale nagu takjas selga jäädes "Käes,Käes!" kordas ta rõõmsalt.

Albus jooksi õde seljas edasi mängides hobust ja muutes lõpuks meelt et ta on hoopis takso "Preil! Teie peatus!" teatas ta Griffindori laua juures tähtsalt.

Rebecca pidi naeru tagasi hoidma, kui ta märkas umbes endaga ühevanuseid poissi ja tüdrukut. Kui poiss, tüdruk seljas, Gryffindor'i laua juures seisma jäi, jälgis Becca neid juba rohkem. Siiski pööras ta üsna varsti pea ära, et mitte teisi tobedalt jõllitama jääda.

Jõudes saali, liikus Emma Gryffindorlaste laua poole. Kahte tüdrukut oli ta juba ennem puhketoas märganud ja nendega ka veidi juttu rääkinud. Nii liikuski tüdruk nende juurde istuma.
"Miks me siia pidime tulema?" uuris Emma Beccalt ja Isiselt.

Isis ronis venna seljast maha ja potsatas Emma ja Rebecca vahele istuma, tüdruk tõmbas jalad istumise alla ja vastas Emma'le naeratades "Pidi tulema vist midagi peo taolist!" teatas ta rõõmsalt.

Rebecca noogutas, kui Isis Emma küsimusele vastas. Tegelikult ootas ta huviga, mis pidu see selline toimuma hakkab. Tüdruk viis oma pilgu õpetajate laua poole, kus juba enamus õpetajaid kohal olid ning jäi taas ootama.

Al pani käe hetkeks õe õlele, et tema tähele panu pälvida ja ütles siis "Ma lähen oma maja lauda!" veidi nukralt lisas ta "Pärast näeme!" ja pöördus minekule.

OT: Keegi võiks alati teha posti minu ja Is'i posti vahele.

Rebecca vaatas, kuidas poiss Isis'e juurest lahkus. "See oli su vend?" küsis ta siis, arvates, et teab niigi juba vastust. Esimese klassi tüdrukutel oli nagu veidi vara poissi omada, see oli vähemalt Rebecca arvamus.

"Jah!" ütles Isis vennale nukralt järgi vaadates, sest olek teda tegelikkult Gryffindori lauda kutsuda, aga Al oli juba läinud ja Is ei kavatsenud talle järele tormata. Tüdruk pöördus hoopis Rebecca poole "Kas sul on vendi-õdesi?"

"Väiksem vend," lausus Rebecca. Tüdrukul oli hea meel, et vähemalt koolis sai ta olla temast eemal ning venna Sigatüükasse tulek oli veel mitme aasta kaugusel. "Ja ta on igavene tüütus," lausus neiu oma mõtete õigustamiseks.

"Minu vend ei ole tüütu." arvas Is mõtlikult "Ta on minust vanem ja täitsa tore, kuigi ma ei ütleks, et me kogu aeg illma tüliteta läbi saame." lisa ta naeratades "Ja see võib olla ka rohkem sellest tingitud, et me olem teine teise jaoks ainuke perekond." ütles ta veel veidi nukramalt hääl värisemas "Aga millal see pidu siis pihta hakkab!" küsis ta ergutavalt. Tüdruk vaatas ootavalt McGonagall'i poole just nagu peaks see nüüd tema sõnade peale midagi ütlema või tegema.

Jessie, käed taskus, kõndis suurde saali, kuna oli kuulnud midagi peo kohta. Ta oli maganud sel ajal, kui teised minema hakkasid ning tema õnn, et üks majakaaslane poisi üles äratas. Ta viis kiire pilgu üle saali ning läks siis enda laua juurde, kus ta ka istet võttis. Tema jaoks olid kõik võõrad. Eks esimeste klasside omadel ongi nii..

Al istus juba päris täis lauda kahe poisi vahele ja vaatas Is'i kes näis olevat vestlusse süvenenud. Tüdruk rääkis elavalt Rebeccaga. Al naeratas kui tüdrukud hetkeks tema poole vaatasid ja pööras siis pilgu poisile kes tema kõrval istus.

Jessie pilk oli rändamas mööda saali ja inimesi, kui ta kellegi pilku endal tundis. Ta pööras oma pea kõrvale ning nägi ühte poissi. Ilmselt tema majast. "Hei," naeratas ta, "ma olen Jessie Jackson." Ta ulatas võõrale poisile terekäe.

"Tere jah." ütles Albus muige saatal "Albus Edward Nox." lisa ta kätt vastu võttes.

Nii uhke nimi lausa. Jessie surus korra poisi kätt ning lasi selle siis lahti. "Meeldiv tutvuda," lausus ta seejärel lisaks, nagu kombeks ikka on. "Kas ma peaksin sind kutsuma Albuseks või Edwadriks või hoopis mõneks kolmandaks?"

"Ma olen kõige rohkem harjunud, et mind kutsutakse Albuseks." ütles Albus üks kõikselt "Õde kutsub mind Al'iks." lisas ta vaatates vilksamisi Is'i poole "Aga kuidas ma sind peaksin kutsuma?" küsis Al pilku tagasi maja kaaslasele viides.

Kui lauad olid enamuselt õpilastega täitunud, köhis Minerva hääle puhtaks, et oma kõnega algust teha. ta tõusis püsti, nõudes sellega endale tähelepanu ning kohendas pisut pabereid enda ees. Kui sumin saalis oli vaibunud, avas Minerva oma suu.
"Tere õhtus minu poolt Teile kõigile. Olete palutud siia väikesele koosviibimisele, et enne õppeaasta algust üheks õhtuks pinged maandada ning lõbusalt aega veeta ning uusi tutvusi luua," lausus ta, lastes pilgul üle esimese klassi õpilaste käia. Ühtlasi kavatses ta ka kõik reeglid paika panna, kuid seda ta alguses ei maininud. "Alustuseks soovin kõigile head isu selle kerge eine juures," lausus ta ning hetke pärast ilmusid laudadele toidud, mis olid tavapärasest tõesti veidi kergemad ning tervislikumad. Seejärel istus McGonagall tagasi oma kohale ning viibutas korraks oma võlukeppi. Eikuskilt hakkas mängima vaikne muusika. Seejärel süvenes ta vestlusesse Professor Flitwick'iga.

Albus langetas pilgu toidule ja ladus iga sugu head paremat endale ette, kuni taldrik päris päis sai ja ta mõtles Mida ma tegin ma ei jõua seda elu sees ära süüa!"

Kui Albus siis Albus. "Lihtsalt Jessie," vastas ta siis poisi küsimusele ning avas suu, et midagi ka ise küsida, kuni neil kõigil vaikida paluti ja Jess lihtsalt suu tagasi kinni pani. Ta jäi tasa ning kuulas proua ära, kuni toidud nende ette ilmusid. Jessie võttis koheselt omale toidu taldrikule ning asus sööma. Kõht oli tühi küll.

Isis oli jäänud mõttesse ja ta võpatas üllatusest kui toidud lauale ilmusid. Tüdruk ladus enda ette palju toitu ja alustas selle söömist.

Emmal vajus suu lahti, kui ta nägi laudadele ilmunud toitu. Heameelega asus ta kohe sööma, sest ta kõht oli üpriski tühi. Samal ajal aga eksles ta pilk saalis ringi. Ühel hetkel hakkas tüdruk kergelt naerma, kui nägi kui palju toitu Isis endale võtnud oli ja ta küsis: "Heh, sa kavatsed selle kõik ära ka süüa?"