Intervjuu pärast õhtusööki

Õpilased olid just saalist lahkunud. Viimane pistis veel pintslisse ühe kukli enne kui oma puhketoa poole suundus, kuid üks õpilastest jäi Ravenclaw'i lauda, jalg üle jala, oli ta kergelt kummargil paberi kohal närides üpris närviliselt sule otsa kontrollis Wandere Breacky üle küsimusi, mida ta pidi kohe hakkama esitama oma õele, Jack'ile ja sellele väiksele plikale: CeCe'le. Kõigile olid kutsed saatetud, ja seda, et nad tuleksid ka mitu korda meelde tuletatud. Nüüd jäi üle vaid ootata, kas keegi suvatseb kohale ilmuda. Pealt nägijaid Wanda'l vaja ei olnud. Tüdruk oli juba Isis'st küsitlenud. Nigra oli kõige kergemini leitav informatsiooni allikas.

OT: Niisiis; Megan, Jackie ja Cece on ootatud.

Jack tõusis Slytherin'i lauast ning võttis suuna Ravenclaw'i laua poole. Oli lubanud Wanda'ga kokku saada. Mitte et poisil selleks tuju oleks olnud. Kohale jõudnud, võttis poiss koha sisse teisel pool lauda, Wanda vastas. "Tere Wandere," lausus Jack muige saatel ning vaatas kella. "Ega mul palju aega pole," lausus Jack selgituseks. Parem asugu kohe asja kallale.

Megan jõudis ka siis õe juurde. "Hei," lausus ta ning istus Jack'i kõrvale. Ei hakka Wanda kõrvale istumisega riskima, kes teab, mida see tobedik võib teha. Kuigi Jack'i kõrval istuda oli ka riskantne.

OT: Intervjuu.

Wanda võpatas kergelt, ning naeratas pilku tõstes kui Jack'i märkas. "Ma juba kartsin, et keegi ei tule." pomises ta selga sirgu ajades. "Aga asume siis kohe asja kallale." otsustas ta siis Rita Sekreedi väärilise naeratusega. Libeloba sulg oli kuhugi maha jäänud.. Kahju, aga mis siis ikka. Wandere leppis ka tavalise sulega, ega töö ei saanud ühe väikse vidina pärast pooleli jääda. "Kuidas sa järveäärde sattusid?" esitas ta esimese küsimuse. No pidi ju ikkagi kõige algusest alustama. Oma õde Wandere töö tuhinas ei märganudki.

OT: Ma juba aimasin, et see valesti kirjutatud on..

Jack vahtis alguses üsna juhmilt Wanda't. "See," lausus poiss, kui küsimus talle kohale jõudis, "on hea küsimus." Iroonia, eks. Kuidas pidi poiss seda mäletama? "Ilmselt kõndisin sinna," lausus Jack mõtlikult. Muud moodi poleks saanud.

Wandere naeratus ei kustunud. Vastus oli kasin, aga ega see põhiline ei olnudki. "Kas keegi oli juba järve ääres, kui sa sinna jõudsid?" Jätkas ta, ikka selliste vähe tähtsate küsimustega.

"Kas sa lollimat küsimust ei tahtnud küsida?" küsis Megan kärsitult. Tema tuju oli veel langetanud asjaolu, et õde polnud teda märganudki.

OT: Sa võiksid need Megani tobedad laused, mis võib-olla tulevad, ka kirja panna, Jack'i omad ka, kui tulevad vms.

"Olid sa enne mind järve ääres?" pööras Jack end Megan'i poole. Megan võib ise ka sellele küsimusele siis vastata. Ega Jack ei teadnud, kes järve ääres olid olnud. Liiga vähetähtis.

"Olin küll," lausus Megan ning noogutas. "Pane kirja," käsutas ta õde.

"Ütle siis, kes seal olid, mina ei mäleta," lausus Jack, ja teda ei huvitanud ka.

"See Jones, mingi väike tüdruk, Isis, sina, mina, võib-olla keegi veel," lausus Megan.

"Vanessa?" pakkus Jack. Kumbki õdedest oli ka olnud.

"Jah, tema ka," lausus Megan.

"Siis vist kõik," lausus Jack ning toetas pea ühele käele. "Järgmine küsimus," lausus poiss.

Wandere kirjutas õe ja Jack'i sõna vahetuse sõna sõnalt pärgamendile, enne kui järgmise küsimuse esitas. "Kas Cecelia tegi enne sulle selga ronimist ka veel midagi märkimis väärset?"

Jack mõtles hetke. "Ta rääkis minuga," lausus Jack, rõhutades sõna 'rääkis'. Poisi arust üsna märkimisväärselt tüütu.

"Ta lõi sind ka," meenutas Megan, "või toksis, ma ei mäleta enam."

Wandere kirjutas ilusti üles mis Megan ja Jack olid öelnud ning pöördus siis järgmise küsimuse juurde. "Kuidas sa Megan'ile otsa kukkusid?" ta teadis muidugi, et Cece oli Jack'ile selga roninud, aga veidi lühem küsimus tundus paremini sobivat.

Megan vaatas tähendusrikka pilguga Jack'i poole ning muigas. Tal oli juba üsna hea tuju.

"Nii, kuidas see juhtuski?" küsis Jack mõtlikult, vastates Megan'i pilgule. "See, väike tüdruk ronis mulle selga, eks," lausus poiss aeglaselt. Küsimus oli tobe, kas Wanda vastust ise ei teadnud? "Megan jäi mulle ette," lõpetas Jack lühidalt.

"Ja mis pärast seda juhtus? Kas Cecelia ka kuskile kellegi alla jäi?" küsis Wandere. See küsimus oli nüüd peast võetud.

"Ei," lausus Megan mõrult. "Tema oli see õnnelik tüdruk," lisas ta.

"Täpselt, ja Megan oli see õnnetu tüdruk," lausus Jack.

Wanda noogutas kergelt. "Nii, peale kukkumist tõusid sa püsti. Mis sa edasi?" jätkas ta siis küsimuste esitamist Jack'ile.

"Jah, maailm on ebaõiglane," kuulutas Megan ohates. "Ma ei saa aru, miks sa just minu otsa potsatasid, mitte kellegi teise?" Jälle see õnnelik tüdruk.