Ei, ma pole üldse unine *haigutus*

Megan jalutas mööda koridore, teadmata, mida otsis. Lihtsalt nii tore oli öösel mööda kooli jalutada. Imelik oli aga see, et ta ei sattunud kordagi kokku mõne õpetaja või vaimuga, kes teda takistanud oleks. Õnn. Neljandale korrusele jõudes jäi Ann aga peatuma, ta oli siiski üpris väsinud, aga magama minna ta ei tahtnud. Seetõttu istuski neid aknalauale ning jäi taevas ilutsevat kuud vaatama.

Shannon jooksis kiiresti, kuid ei märkanud ees olevat seina ja jooksis sellele vastu. ''Äuts.'' pomises t a ilma püsti tõusmata. Tüdruk tõusis püsti, kuid ei näinud midagi. Shannon läks aknalaua juurde ja viskas sinna ennast pikali. Tüdruk oli tõesti väsinud..

"Aiaa," kiljus Megan, kui keegi tema juurde aknalauale lendas. See oli valus. "Mida sa teed? Keri minema!" Ta lükkas segaja aknalaualt maha.