*teema pealkiri*

''Ei, ma tulin mugukoolist,'' alustas Allison, ''aga ma käisin seal küll väiksena, aga see tüütas mind ära.''

"Kuidas sattus nõid mugukooli?" uuris James kes asjast eriti aru ei saanud. Mugud ju ei õppetanud nõidumist? Kodu õppe siis?

''Sest ma elan Prantsusmaal ja mind adopteeris mugu ema,'' ütles tüdruk poisile. See võis olla imelik, küll mõnede jaoks, aga tema jaoks eriti ei olnud. ''Plus ma olen segavereline.''

James noogutas, kuigi see polnud päris asi millest ta aru ei saaund. "Aga mugu koolis ju ei õppetata võlukunsti?" jätkas ta küsitlemist.

''Ei õpetada, jah, sellesks ma sain põhihariduse Beauxist ja nüüd Sigatüükast,'' pani tüdruk tarka.

"Ahah." noogutas James kes enam midagi aru ei saanud, kuid polnud ju vaja seda välja näitata. "Ja miks sa siis nüüd sigatüükasse tulid?" püüdis ta teemaga kaasa minna.

''Sest mugukoolide õpsid on sellised värdjad ja käivad mulle närvidele,'' ütles tüdruk pisut karmimalt, ''Teiseks siin õpetatakse võlukunsti.''

"Ma mõtlesin BA'd mitte mugu kooli." lausus James, kugi see ei huvitanud teda enam eriti.

OT: Ma just kirjutasin pika romaani siin, aga Safari lõi põnnama -.- .

''Ahah, nii, esiteks seal polnud peaaegu ültse poisse, põhimõtteliselt tüdrukute kool, teiseks nende koolivorm oli rõve, vastik, pleekinud sinine värvus oli neil, nagu mina ja mu adopteeritud ema ütleme,'' ütles Ann poisile.

OT: Safari lõi põnnama?

James noogutas kerge muigega. "Siis oleks sa pidanud tulema DA'sse, see on põhiliselt poiste kool aga seal on külm." arvas ta.

OT: Safari on Maci/Applei brauser.

''Noh jah, aga ma pole puhtavereline ja külm mulle meeldib,'' muigas Molly külma juures rääkides.

OT: ... Ma ei jaga praegu matsu ära, aga see selleks..

"Mis see loeb, oled sa puhtavereline või ei?" ei saanud James aru. Kui see koolis oluline oleks olnud, siis üks korralik vale ja asi ants.

''Minu arvates on Durmstrangi instiduudis puhtaverelised. Aga noh, seal on ka mustad jõud,'' mõtles tüdruk endamisi ja küsis samat küsimus, miks ta sinna ei oleks läinud. ''Ma ei tea,'' ütles ta lõpptulemusena.

"Minu arust, on direktorile verestaatusest niisavi, kui ühel puhtaverelisel üldse olla saab." arvas James lihtsalt. "Sul õdesid vendi on?" küsis ta siis, püüdes paremat teemat leida.

''Minu isal on palju naisi, sellega kaasneb, et mul on palju, megalt palju poolvendi ja poolõdesi, aga niisama õdesi-vendi, eip,'' ütles tüdruk Jamesile, ''Ma jooksin enda bioloogilise ema juurest ära, sest ta tahtis mind opile viia ja mu suuri silmi väiksemaks teha.'' Tüdruk jäi vait. ''Mulle meeldivad mu silmad,'' ütles ta pärast kümne sekundi vaikust, ''Ma põgenesin, aga lõpetasin lastekodus, kus mind narriti silmade pärast. Kuid ühel ilusal päeval mind adopteeris üks maailma parim ja lahkeim naine, minu adopteeritud ema, Soélle.''

James kuulas vaikides tüdruku juttu, ning lausus siis. "Su silmadel pole midagi viga." tema arust olid need ilusad. Oma pärased. "Kas sellel Soélle'l ka teisi lapsi oli?" uuris Jay. Ta võis küll liiga üksikasjalikus muutuda, kuid tal endal oli sellest jumala savi.

''Mulle meeldivad ka mu silmad,'' kihistas ta. ''Eh, ei, ma olen ta ainuke adopteeritud. Ta on isegi disaneir, mu emme, ma vahepeal teen modelli tööd talle.''

James naeratas. "Siis on sul vähemalt suvel midagi teha." arvas ta. Ise koppitas ta seal kus juhtus, vanematega koosolemine oli asi, mis kõigile neljale piina valmistas.

''Midagi jah,'' ütles tüdruk märksa rõõmsamalt. Poisil oli tõesti õigus, oli küll, kuna Ann'il polnud ültse sõpru enda kodupaigas ja sopavereliste koolis ta ka kõigile ei meeldinud. Olid need tema silmad või ta käitumine lollakatale eputajatele, ta ei tea.

"Kus sa üldse elad?" uuris James, täpsemalt oli ju vaja teada, muidu külla tulla ei saa.

''Ma enda arust ütlesin, Prantsusmaal, Pariisis,'' ütles tüdruk täpsemalt oma asukohta. ''Aga sina?''

"Ma pidasin silmas, maja või midagi, parisiis on pallju kohti." selgitas James seda mida oli oma küsimusega mõelnud. "Londoni kõrvad, ühes vanemas mõisas." lausus poiss vastuseks.

''Ee, Pierre St. de Móure tänaval korteris number 21 ja 4,'' ütles tüdruk poisile oma asukohta. ''Majas aga Slytherin.''

James noogutas. Palju parem, selle järgi leiab juba kellegi üles, kui ära ei eksi. "Slyth." muigas Jay. "Ma tahtsin ka Slyth'i saada." lisas ta siis mõtlikult.

''Minu jaoks sa oled Slyth,'' ütles tüdruk ausalt ja mitte punastades. ''Ma mõtlen kui sa käisid Durmstrangis, siis oled minu jaoks küll Slytherin.''