Koridoris - kus siis veel?

Putelanus jalutas üle pikka aja jälle valges koolipeal, sabas sörkimas ikka tema punasilmne deemonlikult must kass. Pute peatus ühe maali ees, et meenutada, kas selle taga oli salakäik või ei. Selle ajajooksul jõudis Night talle järele ning hõõrus ennast vaikselt nurrudes vastu peremehe säärt.

OT: Ja see ei ole era teema.. Tulgu kes tahab.

Alexa astus viimasest trepiastmest üles esimese korruse koridori. Kontsaklõbinad põrandalt ja seintelt kajamas, võttis tüdruk suuna paremale. Ta otsis tüdrukute pesuruumi. No oli vaja veidi meiki korrastada. Ta oli läbi käinud kõik koridorid, kuid pesuruumi ta polnud leidnud. Lõpuks asjale käega lüües, otsustades et ka ilma huulepulgata on võimalik ringi käia, otsis ta teed kuskile rahulikumasse kohta.

Maal, mida poiss vaatas oli hetkel tühi, kuid selle asukas jõudis tagasi just siis, kui Melanc oli sellele selga keeramas. "Noh? Mis tahad?" ühmas üpris tusase olemisega priskem mees, kelle portreed Pute oli vaadanud. "Midagi." vastas poiss peaaegu hääletult ning kummardus, et oma must kass sülle krahmata.

Alexa oli veidi eemal keset koridori seisma jäänud. Kogu kooli läbi kammimine oli ta pea segi ajanud ja nüüd ei teadnud ta enam isegi seda, kus ta hetkel oli. Siiski unustas ta oma probleemi, kui eemal üht poissi maaliga rääkimas nägi. Itsitades kõndis Alexa lähemale, üritades kontsadele astudes võimalikult vähe häält teha. Poisi juurde jõudnud, küsis tüdruk: "Sa räägid maaliga? Imelik pole?" Ta teadis küll, et võlufotodel võisid inimesed liikuda, kuid ta ei arvanud, et maalid vastu räägivad.

Võpatades võõra tüdruku hääle peale nii rängalt, et oleks oma kassi peaaegu sülest pillanud, vaatas poiss korra uuesti maalipoole enne kui vastas. "Ei ole imelik." tema arust oli see täiesti normaalne.. Nagu osa päevast. Esimese aasta omad küsisid nagunii pidevalt maalidelt teed, ja see polnud ju imelik? Miks siis tema poleks tohtunud ühega rääkiga?

"Ei ole imelik? Ma mõtlen, et," lausus Alexa ning viipas maali poole. "Need ei oska ju rääkida?" lausus ta siis naerdes. "Mina eelistaks igal juhul rääkida mõne inimesega," lisas tüdruk siis.

"Ah et ei oska või?" ühmas maalil seisev mees külmalt.
"Arvad, et ma ei eelista?" küsis Pute tüdruku viimase lause peale maalist välja tegemata. "Kedagi polnud lihtsalt silmapiiril." jätkas ta, kuigi see polnud vajalik.

"Sa oskad rääkida?" küsis Alexa naeratades maalil olevalt mehelt, kuigi see oli nüüd üpris selge. "Miks?" lipsas üle ta huulte vägagi tobe küsimus. Siis, oletades et maalil olev mees ei vasta sellele küsimusele, pöördus ta poisi poole. "Mina olen nüüd siin," teatas ta säravalt naeratades.

Mees maalil kõigest ühmas kergelt ning jalutas väärikalt oma kõrval olevale maalile.
"Ma märkasin kusjuures." lausus Pute tahtmatult muiates. Jah, seda oli väga võimatu märkamata jätta.

"Oota, kuida...?" hakkas Alexa küsima, sõrmega maali poole osutades. Kuidas sai see mees lihtsalt ära kaduda? Mingi fototehnika polnud kunagi Alexa tugevamaid külgi olnud. "Tore," lausus Alexa noogutades poisi lause peale. "Mina olen Alexa, muide," lausus ta siis.

"Ta on seal." lausus Pute kui tüdruk maali küsitlema hakkas ning viipas umbes jala kaugusele esimesest maalist, kus seisis üpris suur maal, kus oli see legendaarne nunnade jooming. "Putelanus." vastas poiss seejärel oma nimega noogutades kergelt tüdruku nime peale.

"Put...," tahtis Alexa hoobilt seda nime korrata, kuid poole nime juures jäi ta vait ning vaid noogutas. Ta ei osanud seda nime korralikult häälada. "Huvitav nimi, selline haruldane," lausus ta siis selgitavalt. "Mina olen Slytherin'is," lausus ta siis taaskord enda kohta, ise naeratades. Ta lootis, et kui tema esimesena ütleb, teeb seda ka Pute.

"Lihtsalt Pute." lausus Melancholy kiiresti. Tüdruku maja peale muutus ta ilme hetkeks kalgimaks kuid poiss noogutas siis, ning vastas oma majaga: "Gryffindor'ist."

"Lihtsalt Pute," noogutas Alexa, tegemata välja poisi ilmest, mis hetkeks kalgiks muutus. "Gryffindor...," lausus Alexa siis vaikselt. "See oli see punane maja?" küsis ta kõhklevalt, tema ei olnud endale selgeks teinud teisi majasid. Värvid olid kiiremini meelde jäävad. Slytherin oli roheline maja jne. "Mina olen seitsmendas," lausus tüdruk siis järgmiseks.

"Jah, punane ja kuldne on maja värvid, lõvi on vapil." pomises Pute rohkem endale. "Ma olen ka seitsmendas." vastas Pute siis.

OT: Oli ikka seitsmes? *läheb järgi vaatama*

"Siis me käime ühes klassis," märkis Alexa. Tüdruk tõmbas oma kampsuni varrukaid pikemaks ning asetas siis käed vaheliti. "Sinu koduloom?" küsis ta siis poisi kassi poole osutades.

Pute noogutas. Loogiline ju, et ühes klassis? "Jah." vastas Pute pöörates pilgu Nightmare'le kes tüdrukut kergelt kahtlustavalt silmitses kuid sellegi poolest nurru lõi. Night oli kahtlustav, kuna ta ei saanud Jack'iga just kõige paremini läbi, ja ka Alexa lõhnas teatud määral Jack'i järgi ning see tegi kassi rahutuks.

"Tere, Pute!" lausus Jeanne nurga tagant välja karates, endal üsna ähvardav nägu peas. Tema hääl oli küll üsna vaikne, kuid neid oli siiski kindel, et teised teda kuulnud olid. Seejärel kõndis J poisi juurde ning kallistas teda, ise Alexat üsna vihaselt silmitsedes.

"Tere-ter.. oh." lausus Pute üllatudes kui tüdruk teda kallistas. Ei seda ta nüüd küll oodanud polnud. Nightmare kargas kergelt sisisedes maha, kui Melancholy Jeanne't kergelt vastu kallistas, ning siis eemale tõmbus.

Jeanne naeratas poisile säravalt ning vaatas siis Pute'i kassi. "Teda paitada tohib ikka?" küsis ta mesimagusal häälel, aga ei jäänud vastust ootama, vaid kargas kassi juurde ning silitas teda.

"Ee.." oli just Pute valmis vastama, kuid Jeanne oli juba kassi juures. Night'il oli peas selline nägu nagu oleks ta ükskõik kus mujal aga mitte seal. Siiski oli kass Pute eks'iga harjunud ning kannatas paitamise jäigalt ära.

"Ta on nii armas!" lausus Jeanne valjult ning vaatas kassi - tema enda arust - armsa näoga. Siis pöördus ta uuesti Pute'i poole: "Sina oled ka armas." Ta naeratas uuesti ning hüppas poisile selga, ise rõõmsalt kilgates.

Kergelt Jeanne'le naeratades pidi Pute jälle üllatuma kui Jean talle kaela kargas. Üle tüdruku õla vaatas ta üpris üllatunult ning juhmilt Alexa'le otsa, andes selgelt mõista, et tal pole aimugi mis majakaaslasele sisse läks.

Jeanne muigas ning sirutas oma käe niipalju ettepoole, et Pute enab Alexa't ei vaataks. Seejärel patsutas ta kergle tpoisi pead ning huilgas: "Nõõ! Edasi!"

Alexa vaid muigas ning toetas ennast vastu seina, käed vaheliti. Tema pilk oli kinnistunud Pute'ile, kes tolle tüdrukuga 'maadles'. "Ta pole hobuse moodi," lausus Alexa, selle 'nõõ, edasi' peale.