Igavlemas

Sam kõndis lendluudpalli väljakule ja ta lamas maha ning mõtles Nessale.

Isis oli juba tunni jagu keelatud metsas Sheýn'iga ringi kappanud, olles vaheldumisi hobuse seljas, kõrval ja puuotsas. Metsast välja kalopeerides, lõi hobune korra takka üles, paisates Isis'e tagurpidi saltoga enda seljast maha. Siiski oli Nigra sellega harjunud, ning poole saltopealt muutus ta hundiks sööstes tuhat nelja lendluudpalli väljaku poole kihutavale hobusele järele. Emahunt- või pigem must välgatus, tegi hüppe, mille pealt ta tagasi inimeseks muutus ning hobuse selga maandus. Poole väljakupeale jõudes, ei löönud hobu mite tagumist otsa üles, vaid hakkas tõrkuma keeldudes edasi minemast. Neist natuke eemal lebas maas mingi Huff.

Sam tõusis püsti. "Tere, Isis!" hüüdis Sam.

Hufflast ära tundes, muigas Isis mõrult, ning kannustas Sheýn'i takka, juhtides ta Thomas'e juurde, kus hobune tagajalgadele tõusis. Ettepoole kummardudes sundis neid hobuse jalgu lanketama, ning noogutas siis. "Tere."

"Ma vaatan, et sul täna tegevus olemas," lausus Sam hobusele viidates.

"Jah, ja kõikiks järgnevateks päevadeks ka." arvas Isis hapult. Hobune röövis suurema osa tema ajast ning kui tüdrukul looma jaoks aega poleks olnud siis kurat teab kelle loom keelatud metsast üles oleks leidnud, ikkagi libahundid ja hiigelämblikud..

Sam naeratas ja küsis:"Võib sõita, kas või koos sinuga?"

"Kui siis ainult koos minuga." arvas Isis. "See tüüp kipub kõiki seljast viskama.. Ka mind." lisas tüdruk nagu muuseas.

"Mul on hobustega kogemusi," lausus Sam ja naeratas."Teeme ühe sõidu," küsis Sam siis.

"Tule minu taha." pakkus Isis. "Või arvad, sa, et tuled mu ratsuga ise toime." küsis ta siis silmi vidutades, ja jalga üle hobuse tõstes, istudes loomal nagu pingil, valmis hobuse seljast maha hüppama, kohe, kui Sam arvab, et saab ise hakkama. Võib-olla, et saabki, kuid Sheýn'il polnud ei ratsmeid, sadualt, jaluseid, kaitsmeid.. Mitte midagi! Isis'el polnud ka kaskat mida poisile anda, kuna ise ratsutas ta ju kiivrita.

"Ma alustanud koos sinuga ja kui sobib siis võibolla pärast ka üksi," lausus Sam naeratades.

"Okey, hüppa peale." lausus Isis ennast õieti tagasi pöörates, ning käsi hobuse lakka põimides.

Sam hüppas hobuse selga ja hüüdis:" hakkame minema!"

"Ära karju." soovitas Isis, kui Sheýn Tom'i hüüdepeale takka üles lüüa tahtis. Isis kannustas hobust ning too pani tuhatnelja ajama, sundides Isis'e looma lakka külge klammerduma, ning põlvi tihetalt ümber hobuse pitsitama, et loomal seljas püsida.

Sam hoidis ennast ainult põlvedega kinni ja tõstis käed üles.

"Lase käed alla, segane." soovitas Isis sosinal mida siiski oli kõikjale kuulda. Hobune tegi järsu hüppe lüües tagajalgu üles paiskas ta mõlemad ratsanikud oma seljast. Isis muutus harjumus päraselt hundiks maanudes pehmelt.

Sam maandus õnnelikut jalgadele ja hakkas siis naerma.

Hunt ainult uratas seepeale, sööstes järgi oma ratsule kes tuhatnelja metsa poole ajama oli pannud, visates pead tähtsalt, loopis loom oma must lakka.

Sam üritas järele joosta, aga jäi peagi kuskil kilomeetri kaugusele Isisest."Oodake mind ka!" karjus ta.

Isis kuulis küll mida Sam karjus, kuid ta ei kavatsenud hoogu vähendada. Ta oli selleks oma sihtmärgile liiga lähedal. Hobuseselga karates, muutus emahunt jälle inimeseks ning surus väga järsult põlved vastu hobuse külgi, nõudes, käigu aeglustamist, hetkepärast ta kallopeeriv ratsu juba traavis, seejärel läks sõit üle sammuks, kuni Shaýn peatus.