Öö

Annie istus keset Slytherini majalauda ja vaatas ringi. Tal polnud õrna aimugi kuidas ta siia saanud oli, aga tema kõrval laual vedeles mitu erinevat alkoholipudelit ja üks suur ja vana võti. Arvatavasti Suure Saali oma. Seejärel meenus neiule miks ta end täis oli joonud ja ta hakkas nutma, selle kuradima suudluse pärast ja enesetunde mis alkohol tekitas. See polnud üldse temalik, aga oli kergendus kõik endast valla lasta, mitte oma tundeid kuhugi maha matta.

Järsku uksed avanesid ja Syd astus sisse. Oli öö, oli pime, kuid siiski oli tüdruk igaks juhuks oma paruka peas ning meigi peal hoidnud. Neid arvas, et saal on ainus koht, kus ta saab täiesti üksi ja segamatult olla. Pettumusega avastas ta sealt ikkagi kellegi, Annie. Sydney sättis end Gryffindor'i lauda, see oli tema 'uus maja'.

"Tere, ütle parem kohe, kui sa Alexa või Jack oled. Siis ma tean, et ma ei löö kedagi võõrast maha," hoiatas Annie, vahet polnud, nii või naa ei teeks ta inimestel enam vahet. Ruumis olid juba ammu istunud kollased ufod kes olid arvatavasti alkoholiAnnie sõbrad.

"Eem, ma olen... Alexandra," pomises Syd, mõeldes endale hetkega uue nime.

"Tere, Annie, masenduse Annie," teatas tüdruk, võttis oma asjad ja kõndis 'uue' juurde, "juua soovid? Tead ma olen Slytherin'ist ja ma ei käitu nagu ma oleksin sealt. Ma ei suuda seda uskuda. Masendav."

Suure saali uksed avanesid taaskord ning Jack ja Logan astusid sisse, mõlemal käes pudelid. "Lähme sööma," lausus Jack ning võttis suuna Hufflepuff'i laua poole. Hetke pärast istus Jack laua otsa ning asetas pudeli enda ette. "Logan, süüa pole," lausus Jack ühel hetkel.

"Soovin ikka," kostis Syd Annie'le, kuigi ta tegelikult ei kavatsenud tilkagi võtta. Ning just siis astusid sisse Jack ja Tyler, kes paistsid olevat maani täis. Tüdruk surus alla naeruturtsatuse ja itsitas siis juba hääletult.

"T'ra sa ütlesid, et hommikusöögi aeg on," protestis Logan, kuid vajus siis ka Jack'i kõrvale istuma. Poiss asetas oma viinapudeli lauale ning jäi seda jõllitama. "Siis tuleb juua," lausus noormees ning võttis pudeli uuesti kätte.

"Jah, võta muidugi," teatas Annie ja lükkas kõik oma pudelid Alexandra ette, ta ei pannud tähele, et pudeleid kus oleks midagi sees ei olnud just kuigi palju.

Jack ainult irvitas ning võttis ka oma pudeli kätte. "Ei taha," lausus ta siiski lõpuks ning lükkas pudeli pikali, hakates seda mööda lauda veeretama. "Miks me joome?" küsis Jack arusaamatult. Ta ei vaevunud oma häält tasandama, kedagi polnud peale nende niikuinii saalis.

"Alexa, ei mitte see jobu. Alexandra kas ufod irvitavad?" küsis Annie tõsiselt ja vaatas saalis ringi.

"Sinu pärast," lausus Logan. "Ära mängi joogiga," lausus noormees ühel hetkel ning asetas Jack'i pudeli püsti lauale. "Mida me teeme? Ootame, kuni süüa saab?" küsis Ty uimaselt ringi vaadates.

Syd võttis pudelid ja tühjendas need põrandale. Seejärel veeretas ta tühjad pudelid otsejoones Slytherin'i laua alla. "Jaa, ufod irvitavad. Nad muud ei teegi," teatas tüdruk Annie'le.

"Ei nuta minu pärast," lausus Jack. "Al..Alexa. Jättis mu maha. Sellepärast joome," lausus Jack kindlalt ning avas oma pudeli.

"Minu..Kaastunne," lausus Logan ning patsutas Jack'i õlale. Siis võttis ta oma viina ning jõi sellest.

"Kollased ka? Appi," hüüatas tüdruk ja ta nuuksus edasi. "On sul kunagi olnud selline päev, et sa saadaksid kõik kuu peale, siis tuleb elupäästia Alexandra ja sa näed veel ufosid ka. Õudne," kuulutas Annie.
"Alexa jättis su maha ja tegi Jack´iga pikniku ka veel? On türann," nõustus Annie ühe kahtlaselt Jack´i moodi ufoga.

Syd irvitas vaikselt, kuigi oleks tahtnud valjusti naerma puhkeda. "Ei, tõenäoliselt pole mul selliseid päevi olnud," vastas ta.

"Sa oled nagu..Alexa," lausus Jack, kui oli ennast ümber keeranud ning Gryffindor'i lauas tumeda peaga tüdrukut märganud. "Annie on tore, Alexa on paha," lausus ta siis Logan'ile. "Üks on blond, teine on blondiin," lisas poiss ning võttis oma pudelist taaskord lonksu.

"Sinul veab, Mia jäi ka kuhugi järve äärde. Regon on JÄLLE koolist ära ja Syd´i ma pole kaua näinud, ma ei tea mis sellest sõjast sai. Kas Jack´i pärast on veel üldse mõtet sõda pidada?" mõtles Annie vast liiga kõvasti.
"Ma olen ka Annie," teatas Annie veidi rõõmsamalt ja kobas kätega pimedas, "Aga ma ei ole blond."

"Mida sa oma juustega tegid?" nõudis Jack ning ajas ennast püsti. Siiski ei läinud ta Gryffindor'i laua poole, vaid jäi lihtsalt keset saali seisma.

"Appi mida ma tegin?" läks Annie pabinasse ja hakkas oma juukseid vaatama, varsti veendus ta, et need olid endiselt pikad, pruunid ja veidi lokkis. "Mitte midagi. Miks see sind huvitab? Ise oled kollane!" lisasAnnie.

"Annie, rahune, ta on ju punane," parandas Syd irooniliselt.

"Oh, kõik on korras," rahunes Annie, ronis laualt maha ja kõndis Jack´i juurde. Ta pani käed poisi õlale ja vaatas kohta kus pidid olema poisi neli silma. "Sa oled kõige ilusam punane keda ma kunagi näinud olen," mitte, et Annie oleks väga palju punaseid ufosid näinud eks.

Sydney laksas endale käega vastu otsaesist. "Annie, ta on ju täiesti inetu. Vaata, see teine on palju ilusam."

"Kollane või? Ei ole," vaidles Annie vapralt, kuid vaatas igaks juhuks ringi. Ta ei näinud peale tema Alexandra, kollaste ja selle ühe punase kedagi.