Valikud

Tüdruk kõndis koridori ja tõmbas peast kapuutsi, neid oli juuksed pununud tugevasse kalasabasse. Rongiga tagasi sõites oli tüdruk jalga pannud kitsad teksad ja selga tõmmanud venna dressika mida ta viimasel ajal tihti kandis. Ta ei soovinud kooli matuseriietes saabuda. Tüdruk tõmbas kätega üle silmade ja ta niigi laiali valgunud ripsmetušš oli nüüd ka ta käeseljal. Annie astus aeglaselt edasi, Regon läks oma puhketupa, tal ei olnud vaja teada mis parool on. Pidi olema piisavalt tark ja pääsed sisse, aga Annie ei teadnud oma maja parooli, seega viskas ta oma koti ühele aknalauale ja jäi ise aknast välja vahtima. Annie'l ei olnud õrna aimugi mis kell on, aga ta teadis, et teised inimesed söövad õhtust. Vestibüülis oli ta neid kuulnud.

Nüüd istus tüdruk aknalaual, käsi käis tal keerulisi rütme tehes vastu akent ja koridor täitus klirina sarnase heliga. Ta süles oli pärgment, täis kirjutatud erinevaid nimesid ja aadresse. Need polnud kirjutatud sulega ja tindiga vaid tavalise pastakaga, tüdruk ei viitsinud tindipotti kaasas kanda.
Akna taga kostus siutsumist ja Annie märkas akna taga oma lindu. Tüdruk lasi ta sisse ja ta sülle kukus kaks väga ametliku välimusega kirja. Neid luges kirja kiiresti läbi. Ta oli nüüd registeeritud animaag, sellega polnud enam muret. Teine kiri oli vastus ta CV'dele. Tüdruk oli otsustanud vaheajal paar päeva tööd teha, Annie perel ei olnud rahaga raskusi, kuid tüdrukul oli lihtsalt tahtmine oma vaheaeg mõistlikult sisustada, natuke lisaraha ei tee ka halba. Neid vaatas vastused läbi, talle meeldisid kaks töökohta. Üks Ministeeriumis hr. Fresteni assistent, kes iganes see härra ka ei olnud või teeb ta firmale nimega Noored Nõiad linnas promo, koos paari teise noorega. Esimene töökoht oli küll suurema palgaga, kuid arvatavasti palju raskem ja teine töökoht tundus huvitav. Midagi sellist, kus võiks tutvuda uute huvitavate inimestega. Kolmas, kõige ahvatlevam võimalus mida vaheajal teha oli võimalus sõita Itaaliasse lumelauda sõitma. Koos Regon'iga. Võibolla tuleks isegi keegi temaga kaasa. Mia vast tuleks, ta vähemalt teab mis lumelaud on. Iseasi kas ta sellega sõita oskab, Regon oli küll pool tundi naernud, kui tüdruk talle seletas, kuidas laud oma jalgade külge kinnitatakse ja mäest alla sõidetakse. Annie ohkas ja silitas oma papagoid kes rahulolevalt laulis. Homme peab ta otsustama kas ja mis tööd ta teeb.


OT: Jack, Syd, Alexa. Keegi neist.

Alexa kõndis mööda koridore. Tal oli olnud plaan minna raamatukokku, kuid nüüd oli ta ära eksinud. Otsustanud, et ei küsi kelleltki abi, vaid otsib raamatukogu ise üles, kõndis ta uurival pilgul mööda neljandat korrust. Pöördunud sisse ühte koridori, märkas ta Annie't. "Nii, kaotasid Jack'i ära või?" küsis Alexa säravalt naeratades. Kõrvaltvaataja poleks ilmselt aru saanud, et see küsimus oli mõeldud pilkavalt, üleolevalt. Sest Alexa toon oli üpriski sõbralik.

"Muidugi, traditsioon juba," vastas Annie irooniaga ja ronis aknalaualt maha. "On midag vaja?" küsis tüdruk siirast huvi teeseldes ja laialt naeratades, "ma võin alati aidata."

"Saan aru," noogutas Alexa, Annie esimese öeldud lause peale. Tema ei võinud ju teada, mis peitusemängu Jack ja Annie mängisid. "Ei, minul on kõik korras. Ma võiks sulle hoopis enda abi pakkuda," lausus Alexa entusiastlikult. "Võin aidata Jack'i üles otsida," lausus ta.

"Muidugi võid, kuid mul pole praegu abi vaja," arvas Annie ja toetas end vastu seina, "tänan." Viimast sõna venitas tüdruk meelega pikalt ja eriti viisaka häälega.

"Näed, me võime päris kenasti läbi saada," lausus Alexa, kerge sarkasmiga. ilmselt oleks maailmalõpp enne kätte jõudnud, kui tema ja Annie sõbrannadeks otsustaksid hakata. "Ilmselt Jack lihtsalt põgenes," lausus Alexa siis asjaliku tooniga. "Mõistis lõpuks, kellega, millega tegu," lisas tüdruk mõtlikult.

"Ma arvan ka nii, me saame ideaalselt läbi ja Jack põgenes," Annie kehitas õlgu ja ta näole ilmus murelik ilme, "iseasi kelle eest." Neid jõudis veel dramaatiliselt ohata ja kergelt pead raputada.

"Kullake, ma arvan et sinu," lausus Alexa vägagi hästi teeseldud mureliku tooniga. Hea meelega oleks ta oma näitemängu lõpuks ka oma käe Annie pea peale pannud, et talle pai(?) teha, lohutamiseks, kuid see jäi ära.

"Jah, sinu jah," kilkas Annie nägu 'rõõmust' säramas, "tore, et sa lõpuks ära tabasid. Ma ei oodanud, et sa nii nutikas oled. Tundub, et ma eksisin. Minu viga."

"Ja ma arvasin, et ma olen ainuke rumal siin," noogutas Alexa. "Aga peaks Jack'i enda käest küsima, mis ta asjast arvab," lausus Lexi nüüd mõtlikult, enam ta ei teeselnud. "Oled sa seda teinud?" küsis ta. Tal polnud aimugi, millest Annie ja Jack ju omavahel rääkisid.

"Ta ütles, et on otsuse teinud," vastas Annie lihtsalt, "soovid Jack'ilt küsida? Sellisel juhul, tee seda. Minul pole selle vastu midagi. Ma tõesti loodan, et ma sain su küsimusest korralikult aru." Ka Annie otsustas oma häälest kaotada õela tooni, Alexa seda enam ei teinud ja ta ei soovinud ainus tülinorija olla.

"Ma loodan, et ta ütles seda ikka kaine peaga?" küsis Alexa siis muiates. Veel üks lootusekiir? "Sa said mu küsimusest aru küll," noogutas neiu. Ning ta kavatses seda ka Jack'ilt küsida, siis kui võimalus avanes.

"Ta oli veel kaine," ütles Annie, Jack oli seda ka ise kinnitanud. "Aga siis tulid vihased Syd ja Isis kes Jacki just õnnitlema ja kallistama ei hakanud."

See Alexa'le ei meeldinud. "Mida nad tegid siis?" küsis ta, kergelt kulmu kergitades. Paistis, et draama polnudki Jack'ile pidevalt hästi mõjunud.

"Noh Sydney lõi teda, enne, kui ma ta ära tirida jõudsin. Ta lubas väga huvitavaid asju teha. Cathy viis ta lõpuks minema. Isis, ah midagi jamas tema ka. Tal on mõned probleemid," tunnistas tüdruk, "mul pole õrna aimugi miks Syd minuga nüüd nii soojalt käitub. Võibolla andis alla."

"Kuidas Jack selle kõik ära on teeninud? Et tema järel mingid hullud plikad jooksevad?" küsis Alexa mõistmatult, kui oli kuulnud Isis'est ja Syd'i teost. Ta oletas, et Jack polnud midagi valesti teinud?

Tal imeline iseloom, ta ei lase kellegil endale pähe istuda, aga ta austab inimesi, ütleb neile otse välja mis arvab. Ta on tore," tüdruk hingas, ta oli kõik asjad korraga üles loendanud, "ta muigab meeletult, istub koridoris, kui sina magad ja viitsib isegi telkima tulla. Kui Keelatud Metsas istumine sellena arvesse läheb. Ahjaa, ta näeb päris hea välja."

Alexa naeratas selle peale. Ka tema oli kunagi sellist Jack'i tundnud. Ainult üks asi - "Ta käib telkimas? Mis ajast peale ta matkameheks on hakanud?" see pani Alexa imestama. Ja teine - "Alkoholi armastab ta ikka, eks?" mainis Alexa, ta oli selles üpriski kindel.

"Alkoholi, jah. Telkimas, pigem oli see telk + alkohol + bassein. Muidugi ilmus Syd ka ühel hetkel välja. Ma ei usu, et ta päris matkamees on. Tyler mainis, et ta oli kunagi meeletu pidutseja, noh ta on tagasi tõmbunud." täpsustas tüdruk end.

"Tyler'il oli õigus," noogutas Alexa. "Ta on siis muutunud?" pakkus tüdruk. "Aga mitte palju," arvas Alexa ning mõtles siis hetke järgi. "Ta on veel kenamaks muutunud, kui ma mäletan," lisas ta muigega.

"Noh, pidudel ta käib, aga ta oli nõ. 'raskesti kättesaadav'. Syd lubas isegi tema magamistoas, tema voodis magada. Streikis, see ka ei mõjunud ja ta pani koerale nimeks Jackie. Ma imestan, Syd on tõesti tore, võibolla on asi selles kuulsuse värgis mille ta teatavaks tegi. Ma ei tea." teatas tüdruk ja istus uuesti aknalauale, ta ei viitsinud ikka püsti seista.

"Raskesti kättesaadav?" kordas Alexa, naerdes. "Pole tema moodi," arvas tüdruk. "Ma arvasin, et tal on neid tüdrukuid siin rohkem olnud," lausus Alexa. "Aga teisalt - siin on nii palju tüdrukuid, võibolla ta ootabki, et keegi millegi erilisega lagedale tuleks? Äkki talle meeldibki, kui tüdrukud tema pärast niiöelda võistlevad?" pakkus Lexi, panemata tähele oma sõnu. Jack oli siiski juba oma valiku teinud. Mida see poiss enam oodata saigi?

"Ei tea jah, draamat oli tema juures palju. Siiani on," ütles tüdruk Alexa'le vihjates. "Millal te kohtusite?" küsis Ann.

"Me oleme tuttavad olnud juba ammu, lapsepõlvest saadik," lausus Alexa mõtlikult. "Kui ta sai 11, tuli ta Sigatüükasse, samal aastal läksin mina Beauxbatons'isse. Pärast seda ei näinud me üksteist mitu aastat. Ma olin kohustatud kõik oma suved Prantsusmaal veetma," lausus Alexa, ta isegi ei teadnud miks ta seda kõike Annie'le rääkis. "Kaks suve tagasi olin ma siiski mõnda aega Inglismaal," lausus Alexa. "Ma olin siis viisteist, tema sai kuusteist," lasi tüdruk arvud oma mõttes läbi. Jah, kaks suve tagasi oli ta olnud viisteist.

Tüdruk vaid noogutas: "Me oleme vist õelad inimesed. Jack'i jaoks kindlasti." Annie teadis, väga hästi mida Jack sellisest konkureerimisest arvab, aga ta ei saanud sinna midagi teha. Tema alla ei anna.
"Ja Beauxbatons on siinsest kohast huvitavam?" küsis tüdruk nii muuseas, ta oli siiski kaalunud sinna kooli mina. Kes teab, võibolla oleksid nad siis isegi Alexa'ga sõbrad.