Koridoris

"Ma tõesti loodan seda," lausus Jack Isis't seirates. Siis viis ta pilgu Sireen'ile. "Huvitav vestlus, eks?" mainis poiss, mõeldes hoopis vastupidist. Eriti Sireen'i vaatenurgast.

"Jah, ülimalt põnev." nõustus Šaša kergelt sarkastilise noodiga. "Tegelikult oleks väga tore teada saada millest te rääkisite?" küsis ta siis manades näole naeratuse. "Kui küsida tohib." lisas ta.

Jack'il polnud vahet. Kui tüdruk juba küsis, siis võis vastata. "Meil oli väike arusaamatus," lausus ta muigega. "Nüüd on asi lahendatud," oletas poiss. Sellest pidi seletuseks piisama.

"Selge." ütles Šhireena noogutades. "Ja mis nüüd siis edasi saab?" küsis ta pidades selle all rohkem silmas mida nad nüüd edasi teevad, kuna niisama passida polnud mõtet.

"Ideid?" küsis Jack tüdrukute käest, oodates nende mõtteid.

Lilý kehitas õlgu ja vaatas teise tüdruku poole.

OT: Tohib ma vean Al'i siia? Pole ehk nii igav siis.

OT: Vea.

Ka Jack vaatas Isis'e poole.

Isis mõtles hetke kuni talle äkitselt meenus. "Tead, Al polegi surnud." ütles ta ja tema sõnade ajal avanes koridori uks ja sisse astus Al, kes selgelt ei ootanud sellist seltskonda seal koridoris leida.

"Mis mõttes pole surnud? Ärkas ellu või?" küsis Jack sarkastiliselt. Koridori sisse tulnud poisil tema pilk ei peatunud.

Albus pööras otsa ringi lootes märkamatult lahkuda kuid Isis jõudis juba öelda "Küsi tema käest." ning hüppas aknalaualt maha, marsis venna juurde ning tiris ta koridori keskele kus teised olid. Sättides poisi täpselt nii, et valgus talle langeks. "Üle kuulamine?" küsis Albus kordamööda kõigile otsa vaatates.

Jack pööras pilgu mujale. Ta polnud Albus'ega kunagi läbi saanud, tema jaoks oli tüüp lihtsalt 'Isis'e vend'. "Ainult üks asi huvitab," lausus Jack. "Mismõttes sa ei surnud ära? Tegid ju enesetapu," küsis Jack.

"Ei surnud lihtsalt." ütles Albus vaatates korra otsa Jack'ile ning pööras siis pilgu Isis'ele.

"Mismõttes?" ei saanud Jack pihta, kuid ta ei kavatsenud ka küsimust korrata. Ta vaatas demonstratiivselt kõrvale.

"Otseses." vastas Albus Jack'i poole vaatamatta ning õde jõllitades.

Jack ei teinud Al'i vastusest välja, vaid jõllitas vastassuunas. Ta oleks nüüd oodanud, et Isis või Sireen võtavad ise mingi teema üles.

Isis vaatas hetke oma venda ning jätis poisi siis lihtsalt keset koridori seisma sammudes tagasi oma aknalaua juurde. See oli tema viis teha Al'ile tagasi, aga järgmine kord kavatses ta Albuse kellegi teisega kokku viia ning küsimusi esitama hakkata. Ta ei tahtnud, et Jack veel millegi peale pahaseks saaks.

Šhireen vaatas seda kõike lihtsalt vaikselt pealt ning küsis siis: "Mis tund meil homme esimene on?" see oli parim mille peale ta suutis tulla.

Jack kehitas õlgu. Temal polnud tunniplaan peas, pealegi ta kahtles, kas neil samad tunnid on. Jack oli veidi üllatunud. et Isis oma venna sinnapaika jättis ning rohkem temaga ei rääkinud.

Al jõllitas hetke õde. Nii kergelt ta veel pääsenud polnudki. "Ah jaa." ütles Isis mesimagusalt naeratades Al'i vaatates. "Sulle meeldis ju tantsida? Tarantella!" lausus ta lõppu loitsu võlukeppi välkiirelt Albuse suunas tõstes.

"Sa polegi õnnelik, et su vend on elus?" küsis Jack veidi arusaamatult Isis'e käest. Selle asemel oli Isis Albus't loitsima hakanud.

"Jah." ütles Isis vaatates võidurõõmsalt Alí kes nüüd pidurdamatult hüples mingi hip-hop'i järgi. "Aga ma pole talle veel andestanud, et ta üldse surra tahtis." lisas ta siis, Albus sai oma võlukeppi lõpuks kätte ja võttis loidsu maha.

"Jah..," lausus Jack noogutades. Ilmselt ei andestaks ka tema, kui keegi elaks enesetapu üle, vms.

Sireen jälgis lihtsalt seda kõike teadmatta kas naerda või ei.