Kolmanda korruse koridor

Sydney astus aeglaselt ja nukralt koridoris. Arvatavasti oli kõik nüüd tema jaoks segamini. Tüdruk vajus ühe seina ääres maha ja lihtsalt mõtles, mida edasi teha.

OT: Tulen sind tüütama jälle.

Megan tiirutas koridorides. Ta oli nii õnnelik, et jälle Sigatüükas oli. Järsku nägi Megan Syd'i, kes paistis kuidagi nukker. "Hei! Mis on?" hüüdis ta tüdruku juurde rutates.

Anny oli esimest korda koolis.Ta oli nii erutatud et tuhnis kõik kohad läbi.AnWi jõudis kolmanda korruse koridori.

"Rongis juhtus kohutav asi," sosistas Syd. "Noh, tegelikult mitte nii väga kohutav aga Isis lihtsalt ei taha mulle andestada!"

Anny kuulis hääli ja läks vaikselt vaatama mis seal toimub, lootes et teda ei märgata.

KaWi nägi õde ja hõikas"Anny!Mida sina siin teed?Ma otsisin sind." ja jooksis õe juurde.

"Äkki sa võiksid mulle täpsemalt rääkida?" uuris Megan vaikselt. Ta kortsustas Syd'i vaadates kulmu.

Anny pani näpu suule.KaWi sai aru et ta peaks vait olema ning märkas alles siis mida AnWi kuulas.

"Lühidalt võttes, ma läksin Nigra'le kallale. Rongis. Sellepärast ma sealt kupeest ära tulin ka," rääkis Syd. "Aga on see siis nii suur asi? Ta ei saanud ju viga."

KaWi ei teadnud ühtegi Nigra ja teda jutt eriti ei huvitanud.Küll aga võttis ta kaelast fotoka ja klõpsis seina peal olevatest portreedest pilte.

OT: Ou, sina, Sigatüükas ei tööta igast fotokad ja kaamerad jms asjad.

"Um, okei," lausus Megan. Mis ta muud oleks osanud öelda?

OT: Kui tal on filmifotoaparaat siis töötab. Nagu sellel Colinil ühes osas oli. Kus ta kivistus.

OT:Ma mõtlesin ka seda,aga minu meelest on see ikkagi nõme,et igas teemas kirjutab KaWi et ta teeb pilte.

OT:Tegelikult tohib postitada tundides pluss veel kahes teemas. Aga tema on suht igal pool kus räägitakse käinud ja pilte teinud. No jälle ei saa Ot-ga pidama xD

OT:ma ei pildista enam
KaWi fotokas lülitus ise millegipärast välja ja siis ta lihtsalt vahtis portreesid.

Tyler kõndis selge sihita mööda koolimaja ringi, tutvudes uue paigaga. Tal polnud aimugi, mitmendal korrusel ta oli, kuid see ei omandanud praegu ka erilist tähtsust. Ta oli just leidnud akna, millest paistis üsnagi kena vaade kooli territooriumile. Logan toetas ennast laisalt vastu aknalauda, pilk aknast väljas.

Sydney astus mööda kooli koridore, nägu tuim ja pilk lakke kinnitunud. Kuna ta polnud eriline koperdaja tüüp, siis tüdruk ka ei kartnud, et võib nii millegi otsa komistada. Nüüd oli Syd jõudnud kolmandale korrusele. Ta kavatses ka selle koridori läbida samamoodi nagu kõik teisedki, jõllitas lage ja kõndis segamatult koridori keskel.

Ty nägi aknal peegeldust Sydney'st, kes keset koridori kõndis ning lage vahtis. Logan keeras ennast ringi. Kuna üksi oli niigi igav passida, otsustas ta Sydney möödumist ära kasutada. "Kuule sina," lausus ta lõbustatud häälel ning piisavalt kõvasti, et Sydney seda kuuleks.

Syd jäi võpatades seisma ja vaatas Tyler'it pärani silmadega. "Mis on?" küsis ta häälega, millest võis järeldada, et ta oli just kummitust näinud.

"Ehmatasid?" küsis Ty veidi üllatunult. Ta polnud kavatsenud tüdrukut ehmatada. "Ei midagi, tahtsin tere öelda," lausus noormees siis lõbustatult Sydney küsimusele vastates.

Sydney noogutas aeglaselt. "Tere siis," ütles ta, püüdes mingit naeratust ette manada.

"Tere jah," noogutas Logan. "Kuhu lähed?" küsis ta, kuna oli Sydney peatanud ju keset koridori, kõndimas.

"Mitte kuskile," vastas Syd ausalt. Ta oli ju lihtsalt mööda koridore rännanud.

"Kavatsesidki kolmandale korrusele tšillima tulla?" küsis Ty. Kuhugi pidi Sydney ikka teel olema.

"Ma käisin kõik koridorid lihtsalt niisama läbi. Midagi paremat lihtsalt teha ei olnud," teatas Sydney. "Ja siis ma oleks ilmselt magama läinud. Kas tead, et ma kolisin poiste magamistuppa ümber?"