Kokku kutsutud ümarlaud

Minerva sisenes oma kabinetti, näol vägagi range ilme. Täna oli päev, mil pidi toimuma ümarlaud ühe õpilaste vahel juhtunud ebameeldivuse pärast. Öökullid olid vanematele laiali saadetud, ka õpilased ise olid vastavad kutsed kätte saanud.
Minerva lükkas ukse enda järel kinni ning vaatas oma väikeses toakeses ringi. Kõik oli juba paika sätitud. Toa keskel oli ümmargune laud, mille taga vajaminevad toolid. Direktrissi enda laud oli selleks toiminguks klassist välja viidud. Minerva sammus akna juurde ning avas selle. Hiljem on toas rohkem rahvast, läheb umbseks.
Minerva'l olid kaasas omad märkmedki juhtunu kohta. Leebelt öeldes ei meeldinud talle õpilaste taoline käitumine mitte üks raas. Ta ootas huviga, mida õpilased ise selle kohta ütlevad ning kuidas asi lõpuks lahendatakse.

OT. Oodatud on siis Cecelia koos oma vanematega, Jack kas üksi või vanematega (enda valik, kuna on täisealine), Megan koos vanematega ja Isis, Vanessa ning Wanda.

Isis ilmus kohale, nagu lubatud siis koos Albuse'ga. Tegelikult oli kaasas ka Finigan, kuid poiss jäi uksetaha ootama. Wanda kepsutas rõõmsalt uksest sisse, vaevumata koputamagi, kuigi Isis kaalus, kas peaks ikka viisakas olema, ei jäänud tal muud üle, kui Albusega koos Wanda järel sisse minna.
"Tere professor!" teatas Wandere rõõmsalt, ning suundus siis pärgamenti ja sulge otsides, endale määratud nurka, samas kui Isis koos Albusega üpris süüdlaslikul ilmel kabineti ukse kõrvale seisma jäid. Ei tema teadnud üldse, miks ta nüüd seal oli.

Vanessa oli saanud kutse ümarlauda. Ta saabus sinna rahulikult ning suhteliselt ükskõikselt. Ainus asi mille pärast Nessa pead murdis, oli see, et kas ta on endiselt Megan. Siis oleks nagu tema kukkunud. Loodetavasti ütles Megan haiglatiivas ja McGonagalli juures õige nime. Kui Rose sisse astus, tervitas ta McGonnagalli ja valis istumiseks suvalise tooli.

"Tere," noogutas Minerva, kui esimesed õpilased kohale jõudis. Ravenclaw'lasega oli asi kokku lepitud, tema pidi nurgas istuma ning omale märkmeid tegema. Isis oli ka kutsutud, kuid veidi arusaamatul pilgul jäi Minerva viimase venda vaatama. "Härra Nox, mida teie siin teete?" küsis McGonagall. Slytherinlasele Minerva noogutas tervituseks.

Albus kehitas õlgu. "Tema käsutas mu kaasa, professor." lausus ta õele viibates. Isis noogutas kergelt. "Kas ma peaks ta ka uksetaha jätma?" küsis ta siis vihjates sellele, et Finigan seal seisis ja teda ootas.

"Või nii," lausus Minerva, hetkeks Isis't pilguga seirates. Publiku jaoks kabinetis küll eriti ruumi polnud, kuid las jääda nii. "Heakene küll, mine istu sinna, preili Breacky kõrvale," lausus Minerva ning võlus Wanda kõrvale veel ühe tooli.

CeCe jalutas rõõmsalt direktrissi kabineti uksest sisse. Tüdruku nägu läks veel rõõmsamaks nähes seda suurt ja ümmargust lauda. Ta valis endale mingi koha, istus laua peale ja kaalus, kas ei peaks hoopis päris laua keskele minema, temal kui süüdlasel oli asjas ikkagi oma osa. Cecelia vaatas ringi ja nägi, et teised inimesed kahtlevad, mida nad siin toas teevad.
Tüdruku ema peaks ka millalgi kohale jõudma, aga see polnud just väga tõenäoline arvestades seda, et ta ema oli mugu ja CeCe' võlurist isa oli ennast mingi loitsuga kergelt vigastanud ja seepärast istus nüüd nädal aega St. Mungos.

Albus noogutas kergelt. Vabastas oma käe õe haardest, kuna tüdruk oli üpris kindlameelselt tema külge klammerdunud, ning suundus siis uudishimust põleva Wandere juurde, kelle juuksed olid täna säravblondid, kuid ulatusid täiuslikult ühe pikkustena talle vaid pea-aegu õlgadeni.

"Jumal küll," lausus Minerva, suu kriipuks kokku surutud. "Preili Jones, tulge ometi sealt laua pealt ära," lausus Minerva rangelt, kus on selle tüdruku kombed? "Ja istuge laua äärde," lausus Minerva nii Cecelia'le, kui neile, kes veel istunud polnud.

Isis avastas järsku, et toas on laud, ja laua äärse toolid, ning ta kuulis ka Minerv'i lauset, niiet ta potsatas kuskile suvalisse kohta. No polnud eriti oluline kuhu ta nüüd istus ju?

"Tere teile ka," lausus Cecelia McGonagallile juba vähem rõõmsalt. Ta tuli küll laua pealt maha, kuid jäi ikka sellele toetuma, istuda polnud tal plaaniski, ta oleks siis kõigist teistest meetri jagu lühem.

Megan avas McGonagll'i ukse ning astus sisse, tervitades direktrissi. Megani järel tulid tema ja Wanda vanemad, kes Wandere'le hoiatava pilgu saatsid.

"Oi, tere emme ja issi!" Hüüatas Wandere rõõmsalt suutmata ennast peatada.

"Tere," lausus Minerva, kui Megan ja tema vanemad sisse astusid. Vähemalt olid kellegi vanemad ka kohale tulnud, see oli tore. "Võtke istet," viipas ta laua poole.

Megani ema manitses Wandat pikalt ning nad läksid Wanda juurde istuma, et tüdrukut peatada, kui talle midagi lolli pähe tuleb. Megan võttis istet suvalisel kohal.

"Ma ütlesin ainult tere." nähvas Wandere. Kogu rõõm oli kadunud. No olid vast inimesed. Tema tervitab ja nemad õiendavad. Tüdruk vajus oma toolil sügavamale, ja vajus - oma iidoli eeskujul - sulge imedes ruumis toimuvat jälgmima

Megani ema pööritas vaid silmi ning jäi siis käed rinnal vaheliti, professorit silmitsema.

"Tervitus," lausus Jack kõvasti, kui uksest sisse astus. Üksi, vanemaid polnud ikkagi vaja ju. Ja Logan'it polnud ta ka kaasa vedanud. Poiss jäi hetkeks ukse juurde seisma, ta ikka pidi ju seal olema?

Mingiaeg astus uksest sisse Cecelia isa. See oli küll tüdrukule suureks üllatuseks, aga siiski märkas ta seda kohe ja järgmisel hetkel kostsid suur müdin minemas ukse poole. Jah, väike tüdruk suudab natuke kõvemaid hääli ka teha. Siis oli CeCe oma isal süles, see oli igapäevane tervitus, kui nad juhtusid kunagi kooliajal kokku saama. "Tere päevast," noogutas Cecelia isa viisakalt McGonagallile ning viis CeCe koos endaga mingile toolile istuma.

Wandere meenutas kõigerohkem tusast teismelist, mis ta ka enam-vähem oli, kuid tegelikult oli ta endale selle töö-näo ette pannud lisaks sellele, et ta emapeale pahandas. Libeloba sule oli ta hankinud möödunud kuul, öökulli posti teel, ja see oli temajaoks kõige haruldasem asi maamunal. Vähemalt hetkel. Sule imemisest tulenes suhu hapukas maitse, kuid Wandale päris meeldis see. Jack'i ja CeCe isa märgates, vajus ta näole aga naeratus.

Vanessa noogutas saabunud vanematele ja põrnitses oma lauda, oodates millal McGonnagall alustab.

Minerva noogutas nii Jack'ile kui ka Cecelia isale ning sulges ukse. Kõik kutsutud olid nüüd vast kohale jõudnud. "Palun võtke istet," lausus Minerva neile, kes veel seisid. Tema võttis istet viimasena. "Mul on äärmiselt hea meel, et te kohale olete tulnud," lausus Minerva, eriti lapsevanematele otsa vaadates. "Nüüd tahaksin ma, et keegi teist uuesti seletaks, mis ja kuidas täpselt juhtus," lausus Minerva, vaadates õpilaste poole. Las keegi võtab sõna.

"Cece ronis Jack'ile selga." tegi Isis algust, kuigi tal polnud aimugi kas peaks selleks kätt tõstma või midagi.

"Selle tagajärjel kaotas Jack tasakaalu ja kukkus, tõmmates Megani endaga kaasa," jätkas Nessa ametlikult.

"Mina ei ütle midagi kõige ennem, sest kui teised räägivad ennem, saan ma oma versiooni vastavalt nende omadele kohendada," sosistas CeCe targalt oma isale, kelle süles ta hetkel istus ja kes selle jutu peale naerma puhkes. Ilmselgelt oli tütar liiga palju mugude kriminaalseriaale vaadanud.