Saame kokku

Alexa seisis kolmanda korruse koridoris, akna juures, toetudes ühe käega kergelt aknalauale. Tüdruk seisis ühel jalal, kuna tema kinga konts oli äsja ära murdunud. Korraks paanikasse sattunud, ei teadnud tüdruk, mida teha. Veidi järele mõeldes võttis tüdruk oma väikesest ridikülist välja oma võlukepi ja puudutas sellega õrnalt kontsa, parandades kinga täielikult. Tulemusega rahul, pani tüdruk kinga uuesti jalga. Hetkeks jäi Lexi lihtsalt koridori seisma, teadmata, kummale poole minna.

OT: Liituge..

"Oi, tsau Lexi," hüüdis Megan üle koridori. Ime, tal oli üle pika aja jälle hea tuju. "Mis toimus?" jätkas ta, märgates neiu käes võlukeppi. Kahevõitlus? Kindluse mõttes urgitses ka Megan kuskilt oma võlukepi välja, olles valmis ründama, kui keegi peaks tulema.

Jack ilmus ka mingil hetkel koridori. Nähes kahte tšikki eemal võttis poiss suuna nede poole. On vähemalt tegevust. "Tervitus," lausus Jack rahulikult akna juures kohta sisse võttes.

"Oh, terekest," lausus Lexi nii Megan'ile kui Jack'ile. Ta suunas hetkeks oma pilgu enda käes olevale võlukepile. "Oh, ei midagi. Konts läks katki," lausus Lexi endamisi naeratades, "aga see on parandatud." Võlukeppi polnud vaja enam, seega pani tüdruk selle kotti tagasi.

Megan pööras end kiirelt ümber, ilmselt arvates, et sealt Lexi vaenlane (?) tulebki. Jack'i nähes pettus ta kohe. "Jack, miks sa just nüüd siia potsatasid?" uuris ta solvunult. Ideaalne esimene võimalus läinud.

Holly oli teel raamatukogu poole. Kolmandale korrusele jõudes, märkas ta pisikest seltskonda koridori keskel. Kuna tüdruk kiiret ei olnud, siis miks mitte natukene aega teistega seltsida. "Tere," ütles Holly, kui teiste juurde jõudis.

"Mingi probleem seoses sellega?" küsis Jack Megan'ilt. Rääkigu välja. Jack ei kavatsenud igatahes lahkuda, või midagi. "Tervitus," lausus poiss ka Holly'le, viisakas nagu ta oli.

Megan vaatas uuriva pilguga neile lähenevat ravenclaw'last. Neiu oli juba unustanud, et ta kedagi halba pidi taga ajama. "Mis probleem? Ei ole," puuris Megan Jack'i pilguga ning turtsatas.

"Hei," lausus Lexi Holly'le. "Megan, sa võid võlukepi ära panna," lausus tüdruk siis muigega. "Või oli seda millekski vaja?" küsis neiu igaks juhuks üle.

"Ei," lausus Megan kindlalt. "Keegi võib ju tulla, see ei tähenda, et ta kohe esimese hooga peaks sisse potsatama."

"Sul on siin palju vaenlasi?" küsis Lexi huvitatult. Keda Megan ootas?

"Minul?" kergitas Megan kulme. "Ei, jutt käib ju sinust, ma üritan su vaenlast tabada."

"Oi, ei, mul ei ole vaenlasi," lausus Lexi naeratades. "Vähemalt mitte siia oodata," arvas neiu. Kuigi päris kindel ta ei saanud olla ka.

"Saan aru," lausus Megan, kuigi ta polnud sellel päris kindel. "Oled kindel?"

"Ee, jah," lausus Alexa kiiresti. "Ma vist pole siin veel suutnud endale selliseid vaenlasi soetada," arvas tüdruk. Kui välja jätta see, et neil mingi värk Isis'ega oli. Väike sõnasõda ja solvumine.

"Jack, sa oled päris tumm?" küsis Megan. Teised polnud midagi vahele öelnud.

"Jah, täpselt," lausus Jack õlgu kehitades. "Ärge laske end minust häirida, eks," ta võis niisama ka seal passida. Kuulab teiste vestlust ning teeb huvitatud näo pähe.

Megan kehitas õlgu. "Mõttetu mees," lausus ta.

"Sinu arvamus, miks see peaks mind huvitama?" küsis Jack, lootmata Megan'ilt mingit head vastust saada.

"Sind ei huvita kellegi arvamus," teatas Megan. "Ja mind ei huvita sinu oma ka," lisas ta.

"Õigus," lausus Jack tüdruku esimese lause peale. Miks peakski? "Ja ikkagi väljendad sa oma arvamust minu ees, mis laseb mul järeldada, et sind huvitab minu arvamus," lausus Jack, midaiganes see siis tähendama ei pidanud, vms.

"Ma olen avameelne inimene," lausus Megan napilt.

"Avameelne?" kordas Jack muiates. "Ma hindan seda," lausus ta noogutuse saatel. "Lihtsalt teinekord teadmiseks, sa ei pea minu ees oma arvamust minust avaldama, see ei lähe mulle korda," lihtsalt teadmiseks.