Just chilling

Nicole jalutas koridori, nina raamatus. Ta tuupis hetkel pähe ühte loitsu, mille oli hiljuti teada saanud oma isalt. Siis potsatas ta aknalauale, tõmbas põlved vastu ennast ja jätkas selle loitsu pähe tuupimist.

Destin oli mõnda aega puhketoas diivanil lösutanud ja leiba luusse lasknud, enne kui end lõpuks maast lahti ajas ja koolipeale kondama venis. Hoolimata lösutamisest polnud ta meik kannatada saanud, magic. Ja ka soeng polnud ausalt öeldes eriti hull, kuna see oligi peaaegu alati pisut sassis.
Kuna köök jäi talle teepeale ette oleks olnud patt sealt mitte läbi hüpata. Pudel võiõluga kaenlas ja kook käes patseeris ta edasi kuni jõudis esimesele korrusele. Siis ta väsis ära, kui nii võib öelda, või siis pigem leidis lihtsalt kellegi keda tüütama minna.
Tüdruk aknalaual ei tundunud ka eriti ohtlik, seega ei peljanud Dest lähemale astuda ja neiut tervitada. "Hey," Kui jumal nüüd talle armuline on, ei ole tegu järjekordse gryffindorlasega. Nendega oli poiss viimasel ajal liigagi hästi läbi saanud ja kui see info tema isa kõrvadeni jõudma peaks tuleb järgmine suvi äärmiselt ebameeldiv.
"Mis raamat see on?" tundis Inzane huvi.

Tüdruk võpatas veidi, kuuldes poisi häält, kuid naeratas siis. "Hey." .
Ta heitis pilgu tagasi raamatule ja sõnas : " See on Nõiasõnade õpik. " Vastas ta lühidalt. Kuid ohkas siis, loits mida ta oli õppinud pool tundi, ei tahtnud kuidagi pähe jääda.

Destin kortsutas hetkeks õpikut vaadates kulmu, kuid pidi siiski tüdrukuga nõustuma. Oli küll nõiasõnade õpik, ta oli seda isegi käes hoidnud mõned korrad. Okey, pisut rohkem kui mõned korrad, aga ta ei tegelenud kaane vaatamisega sel ajal. "On seal midagi põnevat?" küsis poiss järgmiseks pead kallutades ja raamatut silmitsedes.

" Ehh.. " Kõhkles tüdruk, ning raputas siis pead. " Kõigest üks loits, mida ma üritan pähe saada." Ohkas ta, hammustas alahuult ning kordas loitsu oma peas mitu korda. Siis lõi ta raamatu kinni ja ulatas poisile käe. "Nicole McHaiden. Ravenclawist. " Naeratas ta sõbralikult.

"On see siis nii keeruline loits?" küsis Destin pea jätkuvalt kergelt kaldus, kuid naeratas hetke pärast pead otseks nõksates. "Destin Zane Lord, Slytherinist." vastas ta tüdruku kätt vastu võttes ja kergelt raputades. Võib-olla oleks pidanud hoopis suudlema? Kes teab, enam vahet polnud. Polnud just väga palju neid kes tutvumisel enam oma kätt ulatanud oleks. "Ahjaa, ma olen meessoost," lisas ta siis veel igaks juhuks kui oli tüdruku käe lahti lasknud jätkuvalt sõbralikult naeratades. Liiga paljud küsisid seda üle, et kindel olla, isegi kui ta oma nime juba öelnud oli.

Naeratab lõbusalt, kuid samas ka armsalt selle poisi ütluse peale. " Miks ma peaksingi arvama et sa oled naine?" . Ta eemaldus käega ja vaatas lõbusalt poissi. Wow, tema esimene sõber Slytherinist. Koguaeg oli Nicole arvanud et Slytherlased on ülbed ja vastikud - Destin küll ülbe polnud.

Destin kehitas kergelt õlgu. "Pikad juuksed ja meik? Tavaliselt väga rohkem kõhklemiseks vaja pole inimestel," arvas ta. Lisaks sellele oli ta ka üpris kiitsakas ja koolirüü mida ta suurema osa ajast siiski suhteliselt kohusetundlikult kandis kippus samuti inimesi segadusse ajama. Parasjagu tal seda seljas ei olnud, ainult püksid ja Slytherini roheline kampsun. Koolis hakkas pisut jahedaks kiskuma, eriti vangikoobastes, kus asus tema maja puhketuba. Slytherinlased alati ka vastikud ja ülbed polnud ja Destin ka alati väga sõbralik ei olnud, kuigi juhtus harva, et ta üldse kuri oli.

Tüdruk krimpsutas poisi jutu peale suud, kuid muigas siis. " No ma igatahes arvasin kohe, et sa oled mees. " . Ta ei leidnudki põhjendust, miks ta nii arvas. See tundus lihtsalt nii loomulik.
Tüdruk heitis pilgu enda õpikule, võttis selle kaenlasse ja tõukas end aknalaualt maha.
Neiul oli seljas hele suvekleit, mis ulatus tal napilt põlvedeni. Jalas olid tal baleriinid, ning ta ei vaevunud viimasel ajal üldse koolivormi kandma.
Nicole haaras enda sinaka Ravenclawe kampsuni, mis tal siiani vöökohal kinniseotud oli, ja tiris selle endale selga.

"Sa oled üks vähestest," sõnas Destin muiates ja silmitses tüdruku tegevust. Hakkas ära minema? "Mis loitsu sa pähe saada üritasid?" küsis Zane jälle uue küsimuse. Ei lase nii kergesti minema Nicole, kui tal mineku plaanid olid. Võib-olla hakkas tüdrukul lihtsalt jahe? Kõike võis olla.

Jah, tal hakkas jahe. Peale kampsuni selga ajamist tõukas ta end uuesti aknalauale. " Amm.. Tead sellist loitsu nagu Reparo ? " Küsis neiu.
Lõpuks ometi oli talle see loits pähe jäänud!

"Reparo?" kordas Destin. See oli loits mida tüdruk seal nii hirmsasti tuupinud oli? Poiss ei tahtnud seda väga uskuda. "Muidugi," noogutas ta siis. Üks kõige kasulikumatest loitsudest mida ta üldse teadis. Asjad kippusid ikka katki minema.

Ohkab. " Ma olen seda loitsu õppinud nädal, aga ometi jäi see mulle pähe alles nüüd." Imestas Nicole. Ta lükkas juuksesalgu kõrvataha, mis kohe tagasi silme ette libises.

"Päriselt?" Destini suured ja meigi toel niigi suurematena tunduvad silmad paisusid hetkeks veelgi suuremateks, kui ta kulme kergitas. Eriti kaua ta sellel end siiski üllatada ei lasknud. Kui tüdruk ühe juuksesalgu kõrvataha lükkas ja see sealt kohe uuesti tulema tuli muigas poiss vaevumärgatavalt. Mõnikord ajas teda päris närvi, et juuksed kunagi ei püsinud seal, kus tema tahtis. Ta vallatud blondid salgud oli alati just täpselt seal, kus nemad tahtsid, kui Zane neid just klambritega ei ahistanud. "Mis klassis sa käid?" küsis poiss mõne hetke pärast juurde. Ta ei uskunud, et tüdruk temast eriti palju noorem oleks olnud.

" Viiendas. " Naeratas tüdruk õrnalt. " Sina?" Tundis ta siis huvi. Ega see oli ka tema jaoks suur avastus! Viienda klassi õpilane peaks ju seda lihtsat loitsu ammu oskama.

"Ka viies," noogutas Destin. See selgitas miks tüdruk talle pisut tuttav tundus, oli teist ilmselt mõnes tunnis silmanud. Omavanuseid ikka mingil määral teati ju. "Oled sa esimesest klassist peale sigatüükas?" tegi ta kuuldavaks ka järgmise küsimuse mis pähe tekkis. Mõnikord tuldi ju teisest koolidest üle, see oli küll suhteliselt harv aga ta siiski oli mõne sellise õpilase otsa sattunud.

Neiu raputas pead. "Ma tulin siia 2. klassiks. " Vastas tüdruk. Oli põnev kellegile enda kohta rääkida. Ta vaatas uudishimulikult kuti poole. Destin tundus tema jaoks tõeliselt huvitav isik.

"Kus sa ennem käisid?" jätkas Destin küsimustega. Võib-olla oli tüdruk ennem üldse koduõppel? Mõned nõiad ja võlurid eelistasid oma lapsi ise õpetada ja see oli kahtlemata ka odavam kui iga aasta õpikuid ja muud pahna osta. "Võiõlut?" pakkus Zane siis kui talle meenus pudel mis jätkuvalt ta käes oli. Koogi oli ta juba varem ära lahendanud, aga seda võis igal ajal köögist juurde sebida.

'' Ehh.. selle kooli nimi oli eriti keeruline niiet.. '' naeratas Nicole . Ta kergitas kulme, kui kutt talle võiõlut pakkus. Kuid miks ka mitte? Neiu võttis pudeli kätte ning võttis lonksu.

"Aga kus see asus?" Destin ei andnud nii kergesti alla. Pisikesi võlurite koole oli üle maailma veel mõningaid aga euroopast teadis Destin ainult kolme suuremat ja ta ka kahtles, kas neid rohkem üldse oli, kuigi samas, kunagi ei või teada. Võlurid olid neetult ettearvamatud ja ebaloogilised ikkagi.

'' Itaalias. '' Andis neiu lõpuks alla. '' Ma kahtlen kas sa tead mõnda Itaalias olevat võlukuntsi kooli. '' muigas ta ja asetas pudeli enda kõrvale.

"Ei tea tõesti," nõustus Destin. Polnud nii oluline neid meelde jätta kui ka kuskil mainiti, mida ei tulnud samuti ilmselt eriti tihti ette. "Lähme äkki kuhugi mujale? Kus saaks istuda võinii," pakkus poiss mõne hetke pärast. Kuskil kus oleks mugav istuda või üldse, tal hakkasid küsimused vaikselt otsa saama, kuigi see nii tunduda ei pruukinud.

Tüdruk mõtles hetke, kuid noogutas siis, '' Olgu. '' .
'' On sul ideid kuhu? '' Päris ta pois Poole vaadates. Tal polnud tõesti ideid kuhu minna, ilmselgelt oil tema pea mõtetest täitsa tühi. Ta tahtis lihtsalt rääkida.

"Kööki või tarvilikku tuppa?" arvas Destin küsivalt. Mõlemad olid toredad kohad. Kööki andis mingi mugava istumise sebida ka alati, haldjad olid väga abivalmid ja tarvilikus toas oli alati põnev vaadata, kuidas ilmus enam-vähem kõik mida hing ihkas. Toit ainult mitte tuba ei suutnud seda paljast õhust välja võluda, aga selleks andis alati ka majahaldjaid sebida.

Tarvilik tuba oli neiule rohkem meeele järgi . '' Tarvilikku tuppa. '' Vastas ta ja naeratas õrnalt, siis tõukas ta end aknalaualt maha, võttis võiõlu ja vaatas naeratades poissi. '' Lähme? '' .
OT : Teed teema :d ?