Peale sööki on hea ujuda..

Emily ja Destin tulid siia ujuma.Ta pani oma meigi kotti kaldale.Ilm oli soe oli ka vesi oli soe.Emily võttis oma kleidi seljast ära ja läks vette.Tüdruku bikiinid olid kollast värvi.

Destin asetas oma meigikoti Emily oma juurde. Oma riided pani ta kotile peale, kunagi ei või teada kuidas meik päiksele reageerib. Poisi bokserid olid liibuvad ja musta värvi. Näha oli neid vaid hetkeks, kuna poiss sumas kohe vette. Hea, et meik veekindel oli.

Emily meik oli ka veekindel niiett ta võis vabalt sukelduda ja rahus ujuda.Ta vaatas poissi kes kiiresti vette jõudis.Rae hakkas ujuma poisist eemale.

Destin kadus päris pikaks ajaks vee alla. Kui ta uuesti pinnale ilmus, oli üks pikk ja roheline vetikas end tema juustesse mässinud. Poisil oli käes võlulepp. Ilma selleta poleks ta vee all eriti kaua olla suutnud.

Emily hakkas itsitama kuna poisil oli ju vetikas juuste vahel."Lahe,ja sul on vettikas juustes"Lausus tüdruk.

"Tõesti." noogutas Destin kergelt, kui ta kalda poole sumas, et jalad põhja panna saaks. Seejärel harutas ta rohelise paela juustest välja. Päris sitke oli teine, katki ei läinud.

"Tõesti tõesti."Vastas tüdruk."Ma ujun veel edasi"Lausus ta.Rae ujum edasi ja sukeldus ka vahepeal.

Destin imetles veel mõne hetke vetikat ja jättis selle siis veepinnale ulpima, et uuesti sügavamasse vette minna. Poiss keeras end selili ja vaikselt jalgu ning käsi liigutades jäi ta taevast silmitsema.

Kui Emily oli mingit aega ujunud suundus ta ka kalda poole.Ta tuli veest välja ja istus poisi kõrvale."Kas keegi teine ka teab ,et sa oled poiss ja meigid ennast?"Küsis tüdruk.

OT: Destin oli tegelt vees edasi aga jah, vahet pole, last ta olla siis kaldal nüüd..

"Eh, enam-vähem kõik kes lähemalt vaatama vaevuvad." arvas Destin kergelt õlgu kehitades, pilku pilvedelt pööramata. Ta kandis meiki suhteliselt igapäevaselt, osa pidas teda tüdrukuks, osa sai aru, et ta on poiss ja ülejäänudel oli savi.

OT: Aa oih
 "Okei"Vasta tüduk .Ta sulges silmad ja võttis päikest.

"Lootsid, et sa oled ainus?" küsis Destin kergelt muiates Emilylt ja pani käed peaalla.

"Mitte seda vaid mind huvitab see.Sa oled mu esimene sõber kes on selline"Vastas Emily naeratades.

'Njah, minusuguseid ei ole väga palju. Vähemalt mitte siin. Kainena." arvas Zun oma jukseid sasides. Need hakkasid kuivama ja jäid järvevee tõttu kergelt pulka.

"Ma pole kunagi sinusugust ka kohanud.Ma loodan ,et sa ei pahanda kuna ütlesin sinusugust."Ütles tüdruk.Ta vaatas poissi ja siis pilvi.

"Miks ma pahandama peaksin?" küsis poiss ja lõpetas juuste sasimise. Ta oli ise enam- vähem sama moodi öelnud. "Kuni sa mind puuri ei pista ja minu vaatamise eest raha ei küsi, on kõik okey." lausus ta siis rõõmsalt.

"Ei pista ja ma ei hakka sind rahaéest näitama"Vastas ta naerdes.Ta pööras end kõhuli ja võtis siis seljaaga päikest.

"Tore." arvas Destin end istuli ajades. Polnud eriti hea idee liiga kaua päikesele oma heledat nahka näidata, muidu see nahk on varsti punane. Poiss tõmbas oma Slytherini rohelise särgi selga, kuid pükse jalga veel mitte. Bokserid olid märjad ja ta ei tihanud neid ka võlukepiga kuivatada.

Emily bikiinid olid juba kuivanud.Ta istus rätsepaasendisse ja pani ka endale kleidi selga.

Päris kiiresti kuivasid. Destin otsustas siiski pükste kuivatamise kasuks, missiis, et see väga napakas välja nägi. Vähemalt ei olnud kedagi peale Emily parasjagu läheduses. Püksid kuivasid õnneks kiiresti, nii et ta ei pidanud eriti kaua kuuma õhu jugasid erinevatesse kohtadesse suunama. Raamatutes oli ka muid loitse millega riideid kuivatada, aga seal olid välja toodud ka erinevad asjad mis juhtuda võivad nende loitsude valesti lausumisel. Riiete põlema panemine oli veel väike asi. Kui bokserid kuivaks said tõmbas poiss ka püksid jalga.

Kuivasid jah .Tüdruk võttis oma meigikottist juuksekummi ja pani juuksed krunni.

Mõne hetke istus Destin paigal ja jälgis Emilyt, kuid lõpuks viskas ta end uuesti pikali ning jätkas pilvede vaatamist. Mõnikord oli ka üksikuid öökulle lendamas näha.

"Kas sa oled koguaeg selline ollnud?"Päris tüdruk.Ta vaatas poissi.

Destin naeris tahtmatult küsimuse peale. Alguses oli ta naer rõõmus ja muutus siis kiledaks. Lõpuks poiss lõpetas. "Enam-vähem." vastas ta võimalikult ükskõiksel toonil.

Emily muigas.Ta vaatas vet ja siis jälle taevast.