Sorry, no title

Cassidy jalutas rahulikul sammul mööda koridori, lugedes samal ajal ühte raamatut. Eriti süvenenud ta sellesse raamatusse polnud, sest tüdrukut segas heli, mida tekitasid tema kõrged kontsad, kui need põrandat puudutasid. Lõpuks sulges Cassie alla andes raamatu ja peatus ühe aknalaua juures, et sealt kiire pilk välja heita. Oli nädalavahetus ja õues oli kena päikeseline ilm. Cassidy polnud kindel, miks ta õues ei olnud ja mingit mõttetut raamatut lugeda püüdes lossis sihitult ringi kõndis. Aga neiul polnud selleks täna lihtsalt tuju.

OT: Raina.

Raina oli taas üksi kooli peal kolamas. Endalegi märkamatult oli ta sattunud kuuendale korrusele. Mida ta seal tegi ning kuidas ta sinna sattunud oli, sellele neiu tähelepanu ei pööranud. Ta ainult kõndis edasi, sihitult. Mööda koridori kõndides liikus tema pilk akendele, millest ta möödus. Väljas oli ilus ilm ning küllap sellepärast lossis vähe inimesi ringi liikuski. Kuskilt veidi eemalt kuulis ta kellegi samme ning kuna Raina'l polnud tuju kellegagi kohtuda, kiirendas neidis veidi oma sammu. Aga kui ta järgmisesse koridori keeras, jäi tema pilk oma klassikaaslasele, kes ühe akna ees seisis. Nii palju siis inimeste vältimisest. Rain kõndis siiski edasi, küllaltki aeglaselt. Kui Cassidy't ennem tema enda kontsade tekitatud hääl häiris, siis nüüd võisid teda segada ka Raina sammud. Nagu talle omaks oli saanud, kandis ta ka täna kõrgeid platvorme.

Raina pidas üldiselt väga lambiseks seda, kui keegi suvaline koridoris temaga rääkima hakkas. See tähendab, uusi tuttavaid võib väga lihtsalt leida puhketoast või raamatukogust, aga kas koridor selleks just kõige parem paik oli? Samas Rain'al sellega väga probleemi polnud, sest seda ei juhtunud eriti tihti, et keegi temaga lihtsalt rääkima hakkaks. Võibolla oli neidis liiga omaettehoidev või liiga omapärase esmamuljega, et keegi teda üldjuhul tülitada ei julgenud? Aga paistis, et Cassidy sellest ei hoolinud. Või oli põhjuseks see, et koridors peale nende kedagi polnud? Raina tundis oma klassikaaslase muidugi ära, kuid esialgu ta tüdrukust välja ei teinud. Nägi küll, et neiu kõndis tema poole, kuid Cassidy vältimiseks vaatas Raina hoopiski akendest välja, millest ta möödus. Alles siis, kui tüdruk talle 'tere' ütles, jäi Gin seisma ning viis oma pilgu ravenclawlasele. "Jah?" vaatas Raina Cassidy poole. Tal oli hetkeks pähe tulnud mõte, et äkki oli klassikaaslane eksinud või tahtis ta lihtsalt midagi küsida.. Sest nagu ennem mainitud, Rain ei arvanud, et keegi temaga koridoris lihtsalt rääkida võiks tahta, võinii.

Eks Raina riided olidki nii mõnelegi inimese jaoks ehk liiga väljakutsuvad või veidi liiga julged. Aga neiu sellest probleemi ei teinud. Rain kergitas kulmu Cassidy viimase lause peale. "Jah, me muidugi võiks üksteisega paar sõna vahetada, aga mul pole selleks tuju," lausus Gin selle peale. See, mis Cassidy'le võis ehk ülbusena paista, oli tegelikult lihtsalt halva tuju tulemus. Viimasel ajal polnud Raina'l juhtunud mitte midagi sellist, mille üle rõõmustada ning see avaldas talle mõju.

Seda teemat oleks jah kahju nii vara lõpetada. Seepärast ei võtnud Raina seda kui viimast lõplikku lauset, vaid kortsutas hoopis kulmu ning vaatas Cassidy't ning seda,kuidas neidis muigas. "Kas sa oledki kõigiga nii sõbralik?" väga otsene küsimus, aga Rain lihtsalt pidi seda küsima. Ta mõtles, kui tihti Cassidy tegelikult koridorides oma klassikaaslastega paar sõna juttu ajas.

Raina polnudki vastust kuuldes eriti üllatunud. Ka kõige sõbralikumad inimesed poleks suutnud päevast päeva rõõmsalt kõigiga suhelda janii. Vähemalt Rain arvas nii. "Meie sinuga ei puutu eriti kokku," arvas Raina. Või vähemalt sinnamaani polnud nad eriti suhelnud. "Ainult tundides," lisas ta. Raina puhul kehtis see, et kui mõni inimene talle ei meeldinud, siis sai see inimene sellest ka teada. Ja Raina'le see sobis. Nii ei pidanud teatud inimeste juuresolekul võltsilt käituma ega teesklema.

"Isegi siis, kui need inimesed sulle ei meeldi?" küsis Raina pead kallutades. See küsimus võis kõlada kuidagi provotseerivalt, aga selline Rain oli. Talle meeldis inimesi proovile panna. Nad vist seisid endiselt kuskil koridori keskel? Kuhugi seal vist minna väga polnud, seega sisustas Rain vastuse ootamise aega sellega, et vaatas Cassidy raamatu poole, mida too käes hoidis. Ta üritas selle pealkirja välja lugeda, aga see ei õnnestunud hästi, sest valgus langes raamatule väga halvasti.

Seda kuuldes oli Raina veidi üllatunud. Cassidy polnudki siis selline igav inimene, kes kõigiga sõbrustas ning kellele kõik meeldisid. Hoopis kahepalgeline, ütleks Rain selle peale. "Huvitav," arvas Gin. Tuleb tõdeda, et neidise arvamus Cassy'st tõesti muutus veidi. "Aga tüütu. Ma ei suudaks suhelda inimestega, keda ma ei kannata," lausus neidis omalt poolt.

Raina kergitas taas kulmu, kui kuulis sõna 'lõbustav'. "Aga see on igav, kui ainult sina ise tead, kas inimene sulle tegelikult meeldib või mitte," lausus Raina. Tema jaoks oli piisavalt hea meelelahutus see, kui sa närvidele käia inimestele, kes talle ei meeldinud või kes ta külmaks jätsid. Ning neid leidus koolis rohkem, kui inimesi, kes Raina'le meeldisid. Raina turtsatas, kui Cassidy mainis, et koolis lolle inimesi jätkub. "Tead, ma nõustun sinuga selles," mainis neiu.

Raina kuulas ning sai aru ka, mida Cassidy öelda tahtis. "Kes oleks sinust midagi sellist oodanud..," lausus neiu veidi isegi heakskiitvalt. Talle meeldisid huvitavad inimesed ning paistis, et Cassidy'st oli talle alguses lihtsalt vale mulje jäänud. Aga kas see polnud mitte veidi lohakas Cassidy'st, et ta seda kõike praegu Raina'le rääkis? Seda otsustas neiu küsida ka. "Miks sa seda mulle räägid?" küsis Rain siis käsi vaheliti pannes ning oma pilku ravenclawlasele viies. "Sa ei arva, et homme võiks terve kool sinu saladusest teada?" küsis neidis.

Raina oli tegelikult ise ka selle peale mõelnud, et isegi kui ta seda kellelegi kuulutama oleks läinud, siis ilmselt poleks suurem osa Cassidy 'sõpru' teda uskunud. Sest ega Rain kuigi usaldusväärne allikas kõigi jaoks vist polnud. "Ma arvan ka," nõusus Raina seega Cassidy viimase lausega. Sest ega ta midagi peale väikese segaduse korraldada ei suudaks ning see polnud neiu jaoks piisavalt motiveeriv. "Pealegi see pole absluutselt minu asi," lisas neidis. "Aga ma kiidan selle heaks," lausus neiu heteke pärast kergelt muiates. Kui ise enda elu huvitavaks ei tee, siis kes seda ikka teeb.