Põdral maja metsa sees..

Kas Nate tõesti muutuski juues veidi lahkemaks, et ta nii tegi või milles asi oli? Igatahes Raina vaataski, et pudel oli veel kuti suul, ning jõi edasi. Lõpuks sai neiu siiski aru, et ilmselt oli ta kaotanud, ning siis oli tema pudelis ainult põhjas veidi rummi järgi. Neidis langetas oma pudeli ning vaatas Nate'i poole. Nüüd tundus neiule, et joomine oli olnud hea mõte. Raina'l oli tunne, et ta ei pea mitte millestki mõtlema, tal polnud kohustusi ning see tekitas hea tunde. Neidis tõstis oma pudeli uuesti suule, et viimane piisk rummi ära juua. Kui see oli otsas, viskas neiu tühja pudeli maha.

Eks siis purjus Nate on pisut lahkem kui kaine Nate. Tasub teadmiseks võtta. "Mina võitsin." lausus kutt ja viskas pudeli pehmele rohulapile, et see ei puruneks. Kuigi pudel maandus meeter eemal sihtpunktist ei läinud see õnneks katki. "Tahad veel midagi?" küsis Nathan ja tõmbas veel ühe pudeli. Liköör? Selle oli ta siia ilmselt kunagi väga ammu kohale sednud. Ta ei teadnud, kas talle see üldse maitsekski. Aga muidugi tuli proovida.

Raina vaatas, kuidas Nate oma pudeli minema viskas. Kuulnud poisi lauset võttis hetk aega, enne kui see Raina'le päriselt kohale jõudis. "Minu pudel oli suurem," lausus neidis. See pidi seletama seda, miks tema kaotanud oli. Kuigi tegelikult olid pudelid üsna ühesuurused. Raina vaatas Nate'i käes olevat likööripudelid ning tegi mingit grimassi. Talle ei maitsenud liköörid. "Ma ei tea, see juba mõjub mulle," vastas Raina küsimuse peale, kuid kummardus siiski vaatama, mis kivi taga veel peidus oli.

"Muidugi." noogutas Nate tõsiselt. "Ja su kivi oli kõvem kui minu oma. Sellepärast sa kaotasidki." lausus kutt, nüüd juba muiates ning keeras pudelilt korgi pealt. Esimest lonksu võttes tundus asi korras, kuid järelmaitse tundus Nate'i maitse jaoks liiga mõru, seega keeras ta korgi enam vähem peale ja pani pudeli tagasi.

"Just," nõustus Raina. Ta jälgis Nate'i tegevust ning võttis siis ise ka kivi tagant ühe ettejuhtuva pudeli kätte. Viin. Neiu raputas pead ning pani pudeli tagasi. Järgmiseks jäi talle näppu viski. Ka selle pani neiu tagasi. Need polnud tema maitsele. "Me oleks pidanud mingi auhinna peale jooma. Et võitja oleks midagi võitnud. See oleks mind rohkem motiveerinud," leidis Raina hetke pärast uue asja, millega enda kaotust õigustada. "Või peaks just kaotaja saama lohutusauhinna," pakkus neiu.

Nate naeratas salakavalalt. "Ja mida sa siis lohutusauhinnaks sooviksid?" küsis ta varjamatu lõbusussega. Nad olid kahekesi kivil, koolist eemal. Mida saaks küll Raina soovida? Peale Nathani loomulikult. Poiss nõjatus Raina poole ja sosistas talle võrgutavalt kõrva: "Ma pole lohutusauhind vaid peavõit," ning tõmbus siis tagasi.

Ega Raina polnudki eriti mõelnud, mida auhinnaks soovida. Ja Nathan oli endiselt hoos, nagu näha. Neidis oli vist enne hoiatanud, et kutt talle ligi ei ajaks? Aga kui nüüd järele mõelda, siis Raina isegi ei teadnud, mis oli hullem. Kas see, et Nate talle võrgutavalt asju kõrva sosistas või see, et neiu endiselt Kyle'i peale mõtles. "Peavõit?" kordas Raina muiates ning vaatas Nate'i poole. "Kas ma peaks nüüd kurb olema, et ma kaotasin ning peavõitu ei võitnudki?" küsis Rain muiates. Kas see lause üldse kõlas praegu loogiliselt?

"Me võime uue võistluse teha, kui sa võita soovid." lausus Nate ja tõmbas välja kaks keskmist veinipudelit. Ära küsi miks Nate hoidis siin veini, kui see isegi korralikult purju ei tee. Väljakutsuvalt ulatas poiss ühe Raina poole, hoides seda nende vahel. "Kui sa just araks ei löönud."

Raina tundis, et see rumm oli talle juba niigi mõjunud. Aga Nate tahtis veel veiniga ka võidu juua? "Aga kui sina võidad?" küsis Rain. Keegi ju ei garanteerinud, et tema oleks võitnud. Ja pealegi, kas Raina üldse mainis, et ta 'peavõitu' tahtis? Samas väljakutsed neiule meeldis ning raske oleks sellest ära öelda.. Nate oli need veinipudelid tõesti väga kiirelt välja otsinud.

"Minu peavõit oled sina." lausus Nate. Ta oskas vahel vägagi armsalt käituda. Ta libistas käega häbelikult läbi juuste, nagu oleks juba kaua oodanud, et neid sõnu lausuda ja vaatas siis Rainale otsa. "Ainult sina." lausus ta veelkord. Unusrasin mainida, et purjusNate muutub talutavamaks jah, ta muutub võrgutajaks. "Kas joome?" küsis ta ikka veel pudelit tüdruku poole sirutades.

Raina't ajas see lihtsalt naerma. "Ära muutu magedaks," pidi neiu mainima. Jah, rumm oli juba piisavalt mõjunud, et neiu Nate'i käitumist meelelahutuseks pidas, võimidagi. Raina otsustas lihtsalt kutiga kaasa mängida. Ta unustab Kyle'i ja kõik muud probleemid ning lihtsalt lõbutseb. See kõlas ju hästi, eks? Neiu sirutas oma käe pudeli järele, hammustas samal ajal huulde ning lähenes Nate'ile. "Aga mis siis, kui ma ei tahagi sind peavõiduks?" Raina tahtis kuti reaktsiooni näha.

Purjus Nate on mage Nate. Pole midagi parata vist. Kuigi kui ta liiga purju jääb siis on ta Oksendav Nate ja Segane Nate. Aga nii purju polnud ta ennast ammu joonud. Selleks oleks ilmselt ka pool ööd läinud. "Ma tean et sa tahad." lausus Nathan jäkke salaliku naeratusega ja asetas pudeli Raina ette maha. "Ma ei jaksa seda hoida kuni sina küsimusi esitad." lausus kutt ja keeras oma pudelilt korgi maha. "Jood või siis üldse ei joo?" küsis ta.

Raina vaatas pudelit ning võttis selle lõpuks kätte. "Joon. Aga mitte sinu pärast," vastas neiu ning tegi pudeli lahti. Ta kavatses juua, sest rumm oli ta meeltele küll mõjunud, aga ilmselgelt mitte piisavalt. Raina tõstis oma pudeli suule ning jõi sellest. Ta vist unustas, et nad pidid võidu jooma. Või pidid nad üldse võidu jooma? Kui Nate seda tõsiselt võttis, siis hakaku kaanima.

Nate vaatas kuidas Raina jooma hakkas ja naeratas. Ega ta siis võita ei plaaninud. "Sa võid ehk mulle kinnitada et ei tee seda minu pärast aga sa tead ise paremini." lausus Nathan ja tõstis ka ise pudeli suule, juues seekord aeglaselt, et tüdruk võidaks. Iga lonksu hoolikalt alla neelates piilus kutt Raina pudeli poole, kuid läbi tumeda klaasi polnud näha kas see oli tühi või täis.

Läbi tumeda klaasi polnud tõesti näha, kas see oli tühi või täis. Raina oli alguses lihtsalt joonud, aga kui ta veini maitset tundis, lõpetas ta lihtsalt joomise ära. Ta oli võibolla veerandi pudeli sisust ära joonud. "See vein on vastik," mainis neiu ning vaatas süüdistavalt Nate'i poole. Miks kutt selliseid veine siia oli tassinud? "Sul on võimalus võita või me jääme viiki," lausus Rain ning pani pudeli käest.

Nate lasi pudeli alla. Süüdistagi jah Nate'i selles et ta polnud läbi klaasi seda veini enne maitsenud. "Viik." lausus ta tõredalt ja viskas pudeli maha. Maitse polnud jah suurem asi. "Kas nüüd saame mõlemad auhinna?" küsis kutt poolnaeratusega ja pilgutas Rainale aeglaselt ja tähendusrikkalt silma. Jumal küll kui nilbe purjus Nate oli. Huvitav kellelt ta selle veel pärinud oli.

Raina pani seda tõredat vastust tähele. Nate tõesti oli nii väga lootnud, et Raina joob oma veini lõpuni ja võidab peavõidu? Selle poolnaeratuse ja silmapilgutuse peale ei teinud Rain teist nägugi. Kui nii öelda sai, siis need lihtsalt ei töötanud tema peal. Neiu tegi ikka seda, mida ta ise tahtis, isegi purjus olles. Ja need erinevad nilbused ei avaldanud talle erilist muljet. "See oleks vist aus, või mis sa arvad?" lausus neiu muiates ning vaatas ise tähendusrikkalt Nate'i poole.

"Aus." lausus Nate. "Hmm, ei see ei sobi mulle." noogutas kutt ja vaatas Raina poole. "Vali siis ise." soovitas Nathan ja näitas käega alkoholivarudele, mis polnud enam nii suured, aga mida jätkus ikka veel päris arvestavalt. "Sinu valik ja sinu mäng." lausus kutt ja vaatas Rainat tuimalt. Muidu jääb Nate üks-null võitjaks.

"Sa tahad minuga veel võidu juua?" küsis Raina ning vaatas kulmukortsutusega Nate'i poole. Oli ta sellest õigesti aru saanud? Ta vaatas pudelite poole, kuid eriti millegi isu tal polnud. See vein oli lihtsalt liiga vastikult maistenud. Ma ei kirjutanud vist kordagi, kas Raina istus kivil või seisis võimidagi. Ma oletan, et ta ikka istus seal. Igatahes nüüd tekkis tal tahtmine püsti tõusta ning seda ta tegi ka. Kui ta kivilt maha astus, pidi ta sellest kiiresti käega tuge otsima, sest tema pea käis veidi ringi. Mitte hullult, aga natuke.

"Jah, aga ehk hiljem." muigas Nate, kui nägi Raina ebaõnnestunud katset püsti olla. "Kas sa ei talugi siis alkoholi?" küsis ta pilkavalt ja ulatas tüdrukule galantselt käe. Kui tal on tuge vaja. Ise ei hakanud Nate veel püsti tõusma, kuna keeldus Rainat järgi tegemast ja ega tal erilist tahtmist oma jalgu proovile panna ka polnud.Selleasemel jälgis ta varjamatu muigega Raina katsumust.

Raina ei teinud Nate'i pilkavast küsimusest välja, sest ta pea käis ringi ning kord oli Nate udune ning järgmisel hetkel jälle selge. See oli üpris naljakas ning Raina ei kavatsenudki mitte naerda, kui ta Nate'ile otsa vaatas. Ta oli lõpuks tasakaalu leidnud ning kuti kätt tal vaja polnud. Neiu lükkas oma juuksed näo eest ära ning viis oma pilgu kutile. "Tule," lausus Raina siis paar sammu taganedes ning väljakutsuvalt Nate'i poole vaadates.

Nate kortsutas kulmu, kui Raina ta üle naeris. "Midagi naljakat?" küsis kutt ennast silmitsedes. Ta polnud alasti, kuigi see poleks ilmselt Rainat naerma pannud, vaid ahhetama. Jah, Nate tõesti arvas endast nii palju kohe. "Kuhu ma tulen?" küsis ta oma kätt tagasi tõmmates ja ennast mugavamalt kivile sättides. "Mul on siingi hea." lausus ta tüdrukut kahtlustavalt silmitsedes.

Raina seisatas paari sammu kaugusel kivist ning vaatas Nate'i poole, oma pead ühele küljele kallutades. Ta ootas hetke, äkki kutt ikkagi mõtleb ümber. Ei? Heaküll, siis ei lähe Raina ka kuhugi. Ta sammus tagasi kivi juurde, üritades seisma jääda täpselt Nate'i ees, mis aga eriti hästi ei õnnestunud ning seekord ta tõesti vajas kuti tuge, et korralikult seisma jääda. Ta toetas oma käe Nate'i õlale, ei midagi enamat. Raina oli olnud väga ettenägelik, et ta ennem välja jalutama minnes omale platvorme jalga polnud pannud, sest nende peal poleks ta ilmselt püsti suutnud seista.

Nate muigas kui Raina ta õlale toetus. "Niiet sa ei talu ikkagi hästi alkoholi. Vähemalt mitte korraga." lausus kutt ja vaatas Rainale otsa. See polnud ilmselt raske, kuna nad olid enam vähem vastakuti ja lähestikku. Sest Raina sai ma kätt ta õlale toetada. Poiss tõstis oma käe ja hoidis sellega Raina kätt ja ka Rainat ennast paigal, lähendades oma pead talle vaikselt.

"Võibolla on sul õigus," kehitas Raina õlgu. Kuigi ta oli oma tasakaalu tagasi saanud, ei võtnud ta oma kätt kuti õlalt ära. Ütleme nii, et nii oli kindlam. "Aga tead? Mul ükskõik," lausus neidis. Tal oli hea olla, alkoholil oli vabastav mõju ning Raina'le meeldis see. Ta tundis, kuidas Nate oma käe tema käele pani, kuid kahjuks mingit selgemat hetke see Raina's ei tekitanud. Pigem vastupidi. Nagu ka see, et kutt talle lähenes. Gin vist isegi ei kavatsenud eemale tõmbuda, ükskõik mis Nate'il siis plaanis oli või ei olnud.