Põhjatornis on äge

Raina oli endalegi märkamatult sattunud põhjatorni. Ta oli veidi aega tagasi järve äärest tulnud, kus ta Kyle'iga oli kohtunud, ning pärast seda oli neidis täiesti endast väljas olnud. Seepärast oli neiu saabunud põhjatorni, uhkes üksinduses. Tornis oli jahe, pime ning vaikne, mis oli hea. Rain istus ühes torni nurgas, põlved kõverdatult ning selg vastu seina. Ta nägi üsna fucked up välja, tema meik oli ka veidi laiali, aga neiu ise sellest antud hetkel ei hoolinud.

OT: Jack.

Jahe, pime ja vaikne. Just sellepärast ilmus Jack ka ühel hetkel torni. Ta ei lootnud kedagi eest leida, sest see koht oli õpilastele üldiselt keelatud. Aga reeglid olid rikkumiseks ning oli tore, et keegi peale Jack'i ka nii arvas. See tüdruk seal nurgas, näiteks. Jack oli just torni piirde juurde kõndimas, kui ta nurgas istuvat kogu märkas. "Raina?" küsis Jack, sest oma majakaaslase ära tundmine ei nõudnud erilisi oskuseid, ma oletan. Sa tead, et ma ei tea, mis draamad teil siin toimunud on, eks?

Raina oli kuulnud kellegi samme, kuid ta oli tegelikult lootnud, et too keegi, kes torni veel oli saabunud, ei pane teda seal nurgas tähele ning läheb enne ära, võinii. Aga enam ei saanud seda loota. Neiu tõstis pea oma kätelt ning vaatas üles, leides eest Jack'i. "Jack," vastas neiu samamoodi nimega ning vaatas kuti poole. Jah, ma usun, et sa ei tea, mis siin toimunud on.

Mitte et see eriti veider oleks leida tüdruk eest kuskilt kõige pimedamast nurgast ning mitte kõige parema väljanägemisega, eks. Kuna üsna pime oli, siis see veidi laiali läinud meik Jack'i ära ei hirmutanud. Seega julges Jack tüdrukule paar sammu lähemale astuda. "Kõik korras?" pidi küsima. Sest ei tundunud, nagu kõik oleks korras olnud.

"Kas näeb välja, nagu kõik oleks korras?" küsis Raina ning lükkas oma näo ette vajunud juuksed üle pea eest ära. See oli üsna mõttetu liigutus, sest varsti langesid juuksed jälle talle näo ette, aga hetkeks see aitas ning Jack ilmselt nägi, et neiu esitas selle sarkastilise küsimuse võltsi naeratuse saatel. Neiu tõmbas oma nahkjaki hõlmasid veidi koomale, sest vahepeal oli tornis veidi tuult tunda ning õhk oli niigi päris jahe.

See vastus oli ilmselt eitav. Midagi muud poleks Jack oodanud ka. See võlts naeratus oli nähtav, seda küll. Jack kõndis sinna nurka, kus Raina istus ning võttis neiu kõrval maas istet. Miks täpselt ta nii tegi ning miks ta oma aega üldse seal raiskas, seda ma ei tea. "Mis juhtus?" küsis Jack.

Raina vaatas, kuidas Jack tema kõrvale istus. Kena temast, et ta nii suurt huvi üles näitas. "Ma ei hakka sind tüütama oma mõttetute jamadega, mis ma kokku olen keeranud," raputas Raina pead ning näppis oma jaki küljes olevaid neete. Et teema väga igavaks ei läheks, siis avas Rain natukese aja pärast siiski suu. "Ma ei oska inimestega suhelda. Ma rikun kõik ära, ükskõik mida ma ei teeks. Ma ei tea, miks see nii on, aga ma ei oska muud moodi," lausus Raina. Ta ei vaadanud Jack'i poole, lihtsalt rääkis.

Jack oleks Raina esimesele lausele vastu vaielnud, kui neiu ise hetke pärast rääkima poleks hakanud. Jack vaatas Raina't, samal ajal kui tüdruk rääkis. "Ja see on probleem?" küsis Jack, kui neiu lõpetas. "Okei, kellest me räägime?" küsis mees hetke pärast, pilk endiselt Raina'l. Olgem ausad, alati oli asi kelleski konkreetses, kui inimene nii endast välja suutis minna, eks.

"Jah, see on probleem," vastas Raina silmi pööritades. Muidu poleks ta sellest nii suurt numbrit ju teinud. Kuulnud kuti teist küsimust, vaatas Raina Jack'i poole ning kortsutas kulmu. "Miks sa arvad, et ma kellestki kindlast räägin?" küsis neiu. Ilmselt ta reetis ennast juba praegu selle küsimusega, aga vahet polnud. Neidis ohkas ning toetas oma pea vastu seina.

"Sest muidu poleks sa nii endast väljas," arvas Jack. Tal oli õigus, eks? "Kui mingid suvalised inimesed sind häiriks, saadaks sa nad ju pikalt. Või ma eksin?" oletas Lawson. Paistis, et Raina puhul ei saanud milleski kindel olla. Raina tundus huvitav. Jack oleks tahtnud näha seda inimest, kes neiule nii mõjuda suudab. "Kui sa ei taha, sa ei pea mulle kõigest rääkima," lisas Jack. See lause töötas peaaegu alati.

Jack'il oli vist jah õigus. Raina vaatas hetke vastasseina, järgmisel hetkel pöördus ta Jack'i poole. See viimane lause töötas, absoluutselt. "Kui sa kellestki väga hoolid, siis sa ei taha ju talle haiget teha?" lausus Rain aeglaselt. "Aga kui sa ikkagi teed talle haiget, siis sa ju tunned ennast halvasti?" lisas Rain. Ta lootis, et Jack suutis ta mõttekäiku jälgida. Järgmisel hetkel raputas ta pead. "Ma ei peaks sulle üldse sellest rääkima. See on keeruline," lõpetas neiu lühidalt.

See teema kisub juba kuidagi filosoofiliseks. Mitte et mul midagi selle vastu oleks. Jack noogutas Raina jutu peale. Igati õige. "Kui sa ei taha ennast lõpuks halvasti tunda, hoiaks sa sellest inimesest eemale," lausus Jack. Tema teeks nii. "Kuigi ma ei saa endiselt aru, kellest ja miks me räägime," lisas Lawson. "Ja sa ei peaks siin üksi istuma ning ennast piinama," lõpetas Jack oma jutu.

Kisub ja. Raina vaatas kahtlevalt Jack'i poole. See kõlas kuidagi nii lihtsalt. Raina oli püüdnud ka Kyle'i vältida, aga lõpuks ei olnud see ikkagi õnnestunud. Aga võibolla olekski pidanud temast lihtsalt teadlikult eemale hoidma. Selle mõtte peale raputas Rain pead ning tõmbas käed jaki varrukatesse. "See ei aita mind praegu üldse," lausus Raina Jack'ile. Jack'i jutt, tähendab. Neiul oli veidi külm ning ta surus oma käed jaki taskusse.

Jack vaatas Raina poole. Tal oli külm? Jack tõusis püsti ning loobus oma jakist, mille ta üsna mõttetult torni kaasa oli vedanud. Võttis endale selle vabaduse ka, et ta jaki Raina'le ümber õlgade pani. Katsugu Raina seda mitte vastu võtta, kui tal külm oli, eks. Neiu lause peale Lawson muigas. "Ma ei käskinud sul oma muresid kurta," kehitas ta õlgu.

"Mul ei ole külm," lausus Rain ning tõusis püsti. Ta tahtis küll jakki mitte vastu võtta ning ta võttis oma käed taskust välja. Jälle juhtus see, et Kyle'i kingitud kett, mida neiu endaga viimasel ajal igal pool kaasas tassis, kukkus tal taskust välja. Neiu ehmatas, kui see vastu kivipõrandat kukkus ning kummardus, et see üles võtta.

Hmm, mingi kingitud kett? Jack reageeris kiiremini ning oli see, kes keti maast üles võttis. Ta vaatas seda hetke ning pöördus Raina poole. "Sinu oma? Miks sa seda taskus kannad?" seda lihtsalt pidi küsima, eks. Jack tahab nüüd kuulda, mis huvitav lugu selle keti taga on. Enne Raina seda tagasi ei saa.

Raina kortsutas kulmu, kui Jack järsku ise keti üles võttis. Ta polnud seda oodanud. "Anna see siia," lausus Raina esialgu rahulikult. Kui Jack seda kohe talle tagasi ei anna, saab Rain vihaseks. Seda Jack ei tahaks. "See on kingitus," lausus ta vastuseks. Ta sirutas oma käe, et Jack selle talle nüüd tagastaks.

"Kingitus," kordas Jack ning muigas Raina reaktsiooni peale. "Sellelt kelle nime me ei nimeta?" küsis Lawson. Vihane Raina oleks päris huvitav. Miks Jack seda ei peaks tahtma? Ega Raina tavaliselt ka mingi eriline päiksekiir ju polnud. Aga liiga ahvatlev oli näha, milleks tüdruk keti kätte saamiseks valmis oli. Jack ei kavatsenud seda hetkel veel tagasi anda. Tõstis hoopis Raina käeulatusest välja.

Mulle meeldib see võrdlus päiksekiirega. Raina ei olnud jah eriline päiksekiir. Aga vihasena oli ta veel vähem meeldiv. Raina kortsutas kulmu, kui Jack keed talle tagasi ei andnud. Mis mängu Jack mängis? "Jack," lausus Raina hoiatavalt ning vaatas kutile otsa. "Mida sa tahad?" küsis neidis. "Jah, see kee on sellelt samalt inimeselt. Annad nüüd tagasi?" vaatas Rain kutti.

Kes ütles, et Raina meeldiv ei olnud? Kui ma vaid teaks, mis mängu Jack mängis, eks. Lawson noogutas, muidugi oli see sellelt samalt inimeselt. "Kui ei anna?" küsis Jack ja vaatas Raina poole. Mis Raina siis teeb? Jack lihtsalt mängis reaktsioonidele, anname selle talle andeks.

Jack'ile ei anna me midagi andeks. Rain kissitas Jack'i poole silmi, kuid ei teinud katsetki ketti kätte saada. Kui kutt seda talle ei anna, siis ei hakka neiu ka teda paluma. See poleks lihtsalt olnud temalik. Neidis otsustas hoopis taktikat muuta. Ta jättis küsimusele vastamata ning keeras lihtsalt Jack'ile selja. Rõdu piire oli seal samas ning neiu astus paar sammu selle poole.