Esimene tund 1.-7. klassidele 3.07.2013

"Ma pole küsinud. Sina oled ju Griffindorist ja peaksid julge olema, kui õpetaja tagasi tuleb, siis küsi," ütles Sarah veidi naerates. Neiul oli ju õigus? Ryan oli ikka julge?

Helen astus klassi sisse ning vaatas siis seal ringi mõnda aega. Tema jaoks olid kõik praktiliselt siit ju võõrad. Ta istus kuskile klassi tagumisse pinki maha ning vaatas klassis siin ringi silmadega edasi.

"Mida?" küsis Summer. Ta polnud kindel kas ta oli ikka õigesti aru saanud. "Oh, em... ikka." pomises ta siis vaikselt kui lõpuks mõistis ja naeratas. Ta oleks tahtnud ringi joosta hetkel. "Võib ka." lisas neiu siis juurde ja vaatas Liamile silma.

Chelsea astus klassi, tervitas Summerit ja võttis koha kuskil tagapool sisse. Ta silmitses oma käekella. Hmm jah, aega on veel tunde. Ch võttis oma võlukepi ja silmitses seda. Natuke must.

Jake astus klassi.Nähes klassi ja taga pool oma kohta naeratas poiss veidi ning istus oma kohale.See tund oli üks tema vähestest lemmiktunditest.Ta võttis kotist õpiku ja rüü taskust võlukeppi.Poiss kohmerdas võlukeppu otsides natuke aga leidis selle siiski."Ma vihkan rüüd.Teksad on palju paremad": mõtles ta.Alles siis jäi poiss õpilasi vaatama.Sum'i nähes naeratas Jake tüdrukule ja lootis ,et too pani seda tähele.
------

Ariel tuli tundi.Ta hingeldas pisut ,sest ta oli arvanud ,et tund on peal ja klassi jooksnud.Tüdruk ohkas kergendatult ja jalutas kohani kuskil keskel.Ta võttis kotist võlukepi ja õpiku ning jäi tunni algust ootama.

------------

Nora astus klassi.Nähes ,et Kellyt ega Roset pole kurvastas ta veidi.Aga ega ta teadnudki kas nemad MJVK tunni olid võtnud.Nora istus kuhugi suvalisse kohta,võttis asjad välja ja jäi sõpru ootama.

OT:Sorry õpetaja,et sind ei tervitanud kui sa klassis oled.Minu arvates pole Sind klassis

Destin kohendas koti rihma oma õlal ning astus juba suhteliselt arvestatavalt täis klassi ning seisatas hetkeks libistades hindava pilgu üle kõigi õpilaste. Peale hetkelist kõhklust otsustas ta siiski istuda üksi, mitte kellegi kõrvale. Ta võttis koha sisse umbes klassi keskel ning poetas oma koti maha, tõstes sealt seejärel vajalikud asjad välja jäädes seejärel uuesti ringi vaatama. Äkki õnnestub endale mõni pinginaaber siiski kuskilt püüda.

Kelly jalutas MJVK klassi sisse ning vaatas seal ringi. Ta ei teadnud kuhu istuda. Ryan istus mingi muu õpilasega ning Nora kõrvale ta eriti minna ei tahtnud. Kelly ei tahtnud küll ta tundeid riivata, aga tüdrukul jäi tunne, et ta ainult Noraga ongi. Sellepärast mõtles ta endale ka uusi sõpru otsida. Ta märkas ühte poissi, mh, jätsipoiss, muigas Kelly. Ta hingas sügavalt sisse, võttis julguse kokku ja jalutas poisi juurde. Siiski oli tal selle asja pärast piinlik. "Heia," naeratas ta poisile. "Võin siia istuda?"

Destin naeratas kergelt tüdrukule, kes suuna tema lauale oli võtnud. "Jah, muidugi." lausus ta. Majast oli kama kaks, ja nime ta vist samuti jätkuvalt ei teadnud, aga vähemalt oli tegu tema klassikaaslasega. Close enough. Sebastian oli ka viimasel ajal mingite tibidega tegelenud rohkem, nii et tõesti vahet ei olnud. Vaevalt tal on aega tähele panna, et tema pisitillukese venna pinginaaber gryffindorlane on.

Aurore oli puhketoas veidi liiga kaua koperdanud ning nüüd oli ta tundi peaaegu et hiljaks jäämas. Neiu sõna otseses mõttes jooksis oma puhketoast välja ning kuuendale korrusele, kus MJVK klass oli. Klassi uksele astudes märkas ta, et õpetajat veel polnudki ning hingas kergendatult. Ta märkas koheselt Ronald'it, kes veel ei istunud ning läks tema juurde. Abivalmis nagu ta oli. "Hei, sa võid minuga istuda," pakkus neiu ning pani oma koti kõige lähemal oleva laua peale. Esimene laud teisest reast. Järgmisel hetkel võttis ta istet.

Mõne hetke pärast sisenes ka Raina klassi, kes erinevalt Aurore'st oli täiesti rahulikult MJVk klassi poole jalutanud. See tähendab, tundi sai alustada ka ilma temata ning kui ta oligi hiljaks jäänud, siis kelle asi see oli? Neidis astus klassi ning suundus klassi keskele, kus ta ühe vaba laua taga istet võttis.

Kira oli tunni toimumine meeles olnud, kuidas ta üldse oleks võinud seda unustada, kui tal nagunii eriti millegist muust mõelda ei olnud? Temast õhkust külmust, nagu alati, ja see hoidis inimesi temast eemal. Muidugi oli selles ka oma osa ebatavalistes silmavärvis mida ta jumaldas.
Tüdruku mustad juuksed ulatusid poolde selga ja silmad olid hõbehallid ning seljas oli tavaline koolirüü mis kujutas endast Gryffindori punast vapiga särki, musta seelikut, põlvikuid ning nimesilti, mis teadupärast oli kohustuslik kõigile õpilastele, kuigi ta polnud juba ammu kedagi seda kandmas näinud, kuid esimese-teise klassi omad välja jätta.
Ta sisenes klassi ja maandus kohe kõige tagumisse tühja pinki, koukides kotist välja õpiku, sule ning tindi. Lauale asetas ta samuti ka tüki pärgamenti ja võlukepi. Rohkem ta küll ette ei kujutanud, mida vaja oleks võinud minna. Teda morjendas tegelikult natuke see, kui paljudel sõpru oli, kuid samas polnud ta ise ühegi leidmisel eriti vaeva näinud.

Opal oli täna millegipärast sisse maganud ja kiirustas nüüd MJVK klassi poole. Ei saa öelda, et kohe jooksis, aga kiirustas. Kohale jõudnud, astus ta klassi sisse ja vaatas ringi. Paljud kohad olid juba võetud. Kuna tal nagunii mingeid eelistusi polnud, võttis ta suuna endast arvatavasti nooremale Gryffindor'i tüdrukule (Helen). "Kas see koht on kinni?" küsis Ava viisakalt, osutades tüdruku kõrval olevale istmele.

OT: Damian ei olnud praegu klassis, esimeses postis on kirjas, et ta läks tagasi oma kabinetti. Seega ma ei tea, kellele te tere ütlesite, aga vahet pole.

Kui tund hakkas, ilmus professor Hurley ka klassi. "Tere, klass," lausus professor ust enda järel kinni tõmmates ning kohal olevate õpilaste poole vaadates. Tore, enamus vist oli kohale suvatsenud ilmuda. Mees kõndis oma laua juurde ning pani oma märkmed lauale, hakates siis puudujaid märkima. "Oma õpikud võite te ära panna, neid teil täna vaja ei lähe," lausus Damian samal ajal, kui kohalolijate nimede taha plussmärke tõmbas. "Seal tõesti ei ole teie jaoks midagi vajalikku kirjas," täpsustas ta.

Keira kortsutas õpetaja poole kulmu. Mille kuradi pärast ta üldse oma raha selle õpiku peale raisanud oli? Tusaselt suskas ta selle uuesti kotti, kuid jättis ülejäänud asjad siiski lauale. Mine tea, äkki too õpetaja ikkagi peab asjade üles kirjutamist vajalikuks, kuigi asju prakitiliselt teha oli ka kahtlemata tore.

Kelly istus siis poisi kõrvale. Talle tundus, et nüüd oleks ehk õige aeg poisi nimi küsida. Enne nad lihtsalt põrkasid kokku, nüüd siis juba pinginaabrid. "Et, ehm, mis su..." hakkas Kelly just poisi nime küsima, kuid just siis astus klassi prof. Hurley.

Summer oli Jacobit märganud ja talle isegi vastu naeratanud, kui poissi märkas. Jacob oli talle suhteliselt lähedale istunud, mille üle Summer õnnelik oli. Aga Liam oli tal otse kõrval, mis oli veel parem. Kui õpetaja klassi astus, neiu teretas teda vaikselt ja uuris õpsi varjatult. Sest avalikult jõllitada oleks kahtlane? Või siis ei tahtnud ta hakata selleks inimeseks, kelle peal professor loitse otsustab näidata. Õpetaja jutu peale toppis ta rõõmsalt kõik asjad peale võlukepi kotti. Vähemalt oskas ta sellega ringi käia. Summer vaatas ootavalt õpetaja poole. Juba lubas see tund huvitav tulla.

"Nimi?" küsis Destin häält tasandades, laskmata õpetajal end häirida. Tüdruk polnud oma lauset lõpetanud, seega ta üritas täpsustada, enne kui vastama hakkas. Vahepeal torkas ta ka kotti tagasi õpiku, mida õpetaja sõnul neil vaja ei läinud. Kui õpetaja tunnis rääkimise eest esimesed viis või kümme puntki nende majalt eemaldab, siis ega see kedagi veel tapa.

Selle rahvamassi seest ilmus ka Nell, õnneks veel enne seda kui õpetaja tundi jõudis alustada. Tal vast tõesti vedas. Muide ta täiesti unustas tunni toimumisaja ja oli pisut paanitsenud. Ainult pisut. Enne kui õpetaja teretas klassi, ütles Nell tere õpetajale ning istus kuskile Destini raadiusele. Mitte just tema kõrvale, aga tema taha pigem. Äkki saab rääkida ja olla lahedad ok nevermind that. Keegi naguniigi istus juba ta kõrval. Shiloh naeratas rõõmsalt ja viipas käega Inzaneile.

Aga vot Sebastian see troublemaker jäi nüüd kindlasti hiljaks. Möh. Elab üle ja ega majakaaslased teda maha ei löö mingi näruse miinus viie punkti pärast, sest ta ilmus tundi ikkagi. "Vabandust, et ma hilinesin," pomises poiss nng üritas oma silmapaarid õpetajani viia. Kui ta nüüd lubas tal istet võtta võks ta istuda Luna kõrvale võ siis tema raadusele. Igastahes Destinist eemale. Jõle.

MJVK õpikut oli kindlasti tore näiteks niisama igavatel õhtupoolikutel kätte võtta, et oma teadmiseid täiendada. Või aasta lõpus toimuvateks eksamiteks kordamiseks lugeda. Hurley vaatas, et oli kõik kohalolijad kirja pannud. Need, kes nüüd klassi astuvad, on hilinejad ja saavad ka vastavalt miinuspunkte. Nagu ka üldse etteteatamata puudujad. Damian vaatas oma õpilaste poole. "Sellel aastal toimub MJVK kursus natuke teistmoodi, kui tavaliselt. Eelkõige paneme me rõhku praktilisele osale, enesekaitsele, mida te kõik peate oskama. Teoreetilist osa õpime me tunnis siiski piisavalt, kuid kui te tunnete, et vajate teooriat rohkem, on teil olemas õpikud, mida võite iseseisvalt lugeda," lausus Damian ning võttis kätte MJVK õpiku, et seda õpilastele näidata. Kuigi jah, ise ta oli käskinud need just kotti panna. Tähendab, tunnis neid vaja polnud ning kaasa neid tassima ei pidanud. Professor pani õpiku tagasi lauale ning vaatas õpilaste poole. "Järgneval poolaastal, kuni jõuludeni, õpime me erinevaid kaitse- ja ründeloitse. Igal tunnil võtame me ette uued loitsud ning õpime midagi uut. "Härra Lord, viis miinuspunkti," lausus Damian, kui Sebastian klassi astus. Siis pöördus ta uuesti õpilaste poole. "Alates uuest aastast hakkate te kõik eranditult paarikaupa tundides esinema ja selle eest hindeid saama. Kahevõitlus on asi, mida te kursuse lõpuks kõik oskama peate," lõpetas Damian lõpuks selle jutu.

Sarah pani ka oma "Võlukunsti ajaloo" raamatu kotti. Õpikud ei olnud ta isegi enne välja võtnud. Tark tegu, mõtles neiu. Võlukepp laua peal, kuulas Elina õpetajat edasi.

Kuna väike tüdruk polnud vastust andnud, oletas Opal, et võib tema kõrvale istuda, mida ta ka tegi. Õpetaja oli juba klassis, polnud mõttekas sinna kõrvale niisama seisma jääda. Professor mainis, et õpikuid suurem osa ajast vaja polnud, niiet oma kotist otsis Ava välja vaid võlukepi ning jäi seejärel kuulama, mis õpetajal veel öelda on. Ei midagi erilist, lihtsalt õpetajate tüüpiline aasta esimese tunni seletav informatsioon.

"Aga tänane tund - kaks loitsu, mida te kõik kahtlemata teate ning mis on omamoodi ka kahevõitluse aluseks," juhatas Damian sujuvalt sisse esimese tunni teema. "Kes oskab mulle öelda kõige levinuma kaitseloitsu, millega on võimalik tõkestada ründeloitse? Loits on tuntud ka kilbiloitsuna," professor vaatas õpilaste poole, lootes näha rohkemat kui ühte kätt. See küsimus polnud kuigi keeruline.

Destin naeratas Nellile ja võpatas, kui õpetaja tema perekonna nime mainis vaadates mehele suurte mukitud silmadega otsa. Hetke pärast ta selle siiski lõpetas, kuna märgas Sebastiani, mis tähendas, et kõik oli korras. Seejärel jäi ta õpetaja juttu kuulama, lootes, et paarilised saavad nad ise valida. Päris julm oleks Sebastianiga koos olla. Tal oli venna ees teatav hirm ja tunnis oleks ta sunnitud poissi ilmselt ründama, ja kui ta mingi eriti korraliku needuse tollele peale suudab panna läheb asi küll kehvasti. Dest kõhkles hetke, enne kui käe üles tõstis. Väike tuupur. Okey, tegelikult ei olnud, aga see loits oli väga vajalik.

Selline tunne oli, et see tund kavatses vägagi lihtne tulla. Opal tõstis käe üles. Kilbiloits oli ju üks tähtsamaid loitse kahevõitluses, onju? Seda polnud raske meeldegi jätta.

"Härra Lord," osutas Hurley Destin'i poole, sest too oli esimesena käe tõstnud. Ta vaatas korraks oma tunnis osalejate nimekirja, et veenduda, et tema tunnis olidki kaks Lord'i. Siis vaatas ta slytherinlase poole, vastust oodates.

"Protego." lausus Destin kätt alla lastes. See perekonna nime värk ajas teda kergelt sassi. Muidugi oli see ka enne nii olnud ja talle väga meeldis oma perekonna nimi, kuid alati tekkis tal tahtmine Sebastiani poole vaadata ja mõnikord tekkis ka olukord kus ta lihtsalt pihta ei saanud, kellega räägitakse. Õnneks ei olnud see üks sellistest.