Esimene MOH tund 1.-7. klassidele 21.07.13

Felix oli juba enne tunni algust kohal. Platsi peal oli laud ja seal oli neli puuri, mis nägid välja nagu linnupuurid. Neil olid rätikud peal, et keegi ei näeks, mis seal hetkel sees olid. Selle laua peal olid ka õpikud ja Felix'il oli käes õpilaste nimekiri. Esimesena oli ta ära märkinud kohal olija Ronaldi, kes oli enda isaga juba seal kus tund hakkama pidi. Nüüd tuli ainult oodata õpilasi kohale.

Destin valgus lossi poolt MOHi tundi. Õigemini ta siiski kõndis aga olemine oli väga uimane, ta jalutas tunni toimumis kohast peaagu mööda. Siiski avastas ta mingi hetk õige tee ja jõudis kenasti kohale ning tervitas õpetajat. Koti oli ta kooli kuhugi puhketuppa või saali jätnud. Võib-olla ka mõnda klassiruumi. Destin oli koti puudumise alles poolel teel tundi avastanud, kuid poiss lootis, et õpetaja neilt märgete või millegi muu tegemist ei oota ja ei hakanud kotile järele minema. Hilineb veel tundi niimoodi.

Ira, kott pärgamendi, tindi ning sulega õlal rühkis lossi poolt metsavahi hüti suunas. Tal ei läinud kohale jõudmiseks eriti palju aega. Kui ta kahte kohalolevat poissi ning õpetajat märkas võttis ta tempo pisut maha - polnud lihtsalt võimalik, et ta tundi hilinenud on.
Kohale jõudnuna jäi ta lihtsalt teistest pisut eemale seisma. Ta ei tervitanud õpetajat, kuna unustas selle ära. Nagu alati.

Luna jalutas tunni toimumis koha poole. See oli üks ta lemmik tunde, sest see hõlmas endas loomasi ning tänu sellele oli ta üsnagi heas tujus, kui on üldse võimalik kooli päeval heas tujus olla. Veel lootis neidis, et ilm ära ei pööra, sest kui sealt taevast midagi alla sadama hakkab on ta täiesti valmis lihtsalt tunnist minema jalutama. Lulu jõudis toimumis kohale ning tervitas õpetajat ning otsustas istuda lähedal oleva puu alla oma koolikoti peale.

Liam oli ka tundi kohale jõudnud. Talle ka meeldis see tund, sest ta armastas loomi. Tal oli ise ka kodus loomad. Ta tervitas viisakalt õpetajale ja vaatas laua poole, mille all olid arvatavasti need loomad, kellest nad tunnis rääkima hakkasid. Liam oli põnevil.

OT:ei jõudnud õigeaegselt, venna sünna

Sam ka mingiaeg ilmus tundi. Ta oli võtnud koti kaasa koos võlukepiga. Ja kell oli ka kaasas. Sam tervitas õpsi ja istus maha.

Ainult kuus õpilast kahekümne üheksast. mõtles Felix üllatunult ''Vabandust, aga tund ei hakka veel. Teid on puudu kakskümmend kolm ja see pole normaalne.'' ütles Felix õpilastele ''Lihtsalt otsige mingit tegevust endale praegu.''

Klassi astus Rosio."Vabandust, et hilinesin"pomises neiu.Ta istus oma kohale.

Muidu tund ei toimunud klassis, see toimus õues. ''Ära vabanda.'' naeratas Felix ''Ma pole tundi alustanud veel, sest õpilasi on veel vähe.''

Ethan jalutas ka kohale, noogutas õpetajale ja istus.

Ka Chloe oli ennast tundivedanud ning istunud kuskile.

Sarah jõudis ka kohale ning vaatas tegevusetult ringi.

Nüüd oli 19 puudu. ''Okei, alustame siis.'' otsustas Felix. ''Mina olen teie õpetaja Felix Edward Sheeran Davidson, aga kutsuge mind professor Davidson'iks või professor Felix.'' tutvustas Felix ennast. Felix läks laua juurde ja eemaldas rätiku puuridelt. Puuride sees olid sinised väikesed olendid. Neil olid pikad terava otsaga kõrvad, kolm näppu ja tundlad ''Kas keegi oskab öelda, kes need olendid on?'' küsis Felix õpilastelt.

Muidugi Liam tõstis käe üles ja nähes, et keegi teine kätt ei tõstnud valis Felix Liam'i ''Jah, Liam?''

''Need on Pixie'd. Nad armastavad trikke ja nalju. Vaadates nende kasvu, näeb välja nagu nad ei jõuaks isegi raamatut tõsta, aga nad tegelikult armastavad tõsta inimesi kõrvadest puude või hoonete peale. Pixie'd saavad ainult teiste Pixie'dega suhelda. Neid ei tohi mitte mingil juhul puurist välja lasta, kui sa just ei suuda neid kõiki kontrolli all hoida.'' vastas Liam pikalt sellele küsimusele.

Felix oli üpris üllatunud ''Kümme punkti Ravenclaw'ile!'' ütles Felix ja pani puurile rätiku tagasi peale. Felix läks hüti taha ja tuli sealt tagant uuesti välja ükssarvikuga ''Nii, õpilased, öelge tere Uni'le.'' valget värvi ükssarvik kõndis intelligentselt Felix'i kõrval.

Luna istus jätkuvalt oma koolikoti peal. Tal oli seal mugav ning motivatsiooni eriti seista."Keegi on nimedega originaalne olnud,"pomises tüdruk vaevukuuldavalt oma nina alla. Kes pane ükssarvikule nimeks Uni see oleks nagu kassile kiisu nimeks panemine. Üsnagi ebaoriginaalne, kui nüüd aus olla.

Ron, kuulis seda, sellelt siniste juustega tüdrukult. Ron ise mõtles selle nime talle, aga muidugi ei saanud Ron sellest kommentaarist aru.

''Kõik arvatavasti teavad, et see on ükssarvik. Neid leidub keelatud metsast ja, kui keegi on suremas, saab talle joota ükssarviku verd, see on elustav. Ükssarvikud eelistavad naise puudutust nii, et on vabatahtlik tüdruk, kes julgeb tulla ja talle pai teha?'' küsis Felix, vaadates tüdrukute poole. Kes on julge? Või Felix leiab ise.

Summer kõndis eemalt kohale parajaks ajaks et ükssarvikut kohata. "Vabandust." pomises ta vaikselt ja toetus vastu puud veidi eemal. Ei saaks just öelda et ta seda tundi armastas, aga loomad ju ikkagi. Ehk saab neid patsutada ja nunnutada. Või endale võtta. Summer silmitses ükskõikselt ükssarvikut ja kergitas kulmu. Päris armas loomake.

''Hilineja! Tee ükssarvikule pai.'' ütles Felix, märgates hilinejat.

Liam nägi Summer'it ja naeratas rõõmsalt. Talle ikkagist meeldis ju Summer.

"Davai." noogutas neidis ükskõikselt ja sammus selle asjanduse poole. Ta polnud nime kuulnud niisiis pöördus ta professori poole. "Kas tal nimi on?" küsis ta ükssarviku poole osutades ja pani siis koti õpetaja juurde maha. Juhuks kui selle asjale ilastada meeldib võimidagi.

''Ta nimi on Uni.'' ütles Ronald sellele tüdrukule. Ron naeratas tagasihoidlikult, sest ta julges teiste õpilastega rääkida natuke.

Summer turtsatas. "Uni?" küsis ta lõbusalt ja astus siis enesekindlalt ükssarviku poole, kes tüdrukut ettevaatlikult silmitses, sarv hoiatavalt püsti. Summer astus paar sammu lähemale ja võpatas siis eemale. Hobune pruuskas, kas siis hoiatavalt või lõbusalt. Neiu kummardas kergelt ja sirutas ettevaatlikult käe looma poole. Peale hetkelist kõhklust laskis loom pea alla ja sammus mõne sammu lähemale, jäädes siiski ohutusse kaugusesse, usaldades Summeri käeulatusse oma sarve. Neiu patsutas seda ja naeratas kergelt.

Felix oli rõõmus, et Uni lubas Summer'il endale pai teha. ''Väga hea, Summer.'' ütles Felix noogutades. ''Ükssarviku sarvi ja saba karvu kasutatakse tavaliselt nõiajookides. Nende laka karvu kasutatakse võlukeppide koostamiseks.'' jutustas Felix midagi nende karvadest. ''Kui ükssarvikud sünnivad, on nad täiesti kuldset värvi. Nad on kahe aastaseks saamiseni kuldsed. Hiljem on nad hõbedased. Umbes nelja aastaseks saamiseni, kasvab neil sarv sisse. Nad on täiesti valged, kui nad on seitsme aastased, aga nende sõrad on kuldsed ja nende veri on hõbe-sinine, mis särab kuuvalguse all.'' ütles Felix veel midagi nende värvi kohta jn ''Uni on praegu veel kolmene.''

Summer liikus endiselt ettevaatlikult edasi. Talle meeldis see ükssarvik. Ta tundus majesteetlik ja ilus. Lõpuks oli Summer ka piisavalt lähedal, et ta karva silitada ja õrnalt ka pead patsutada. Loom pruuskas vaikselt, vist siis rõõmust ja langetas pea. Neiu silitas looma ettevaatlikult. Loom võib talle muidu sarvega äsada ehk.

''Nii, aga tund on läbi. Võite minna.'' ütles Felix õpilastele naeratades. Kõik olid täitsa korralikud täna, aga mitte väga aktiivsed. Felix vaatas Summer'i poole ''Sa meeldid talle.'' ütles Felix naeratades.

"Päriselt?" küsis neiu üllatunult. Looma käitumine polnud Summeri arust eriti sõbralik paistnud. Või siis oli tal vaja Summeriga enne harjuda. "Ta meeldib mulle ka." noogutas neidis ja sügas looma kõrva. Ta ei teadnud, kas ükssarvikutele see meeldib, aga hobustel ei olnud selle vastu eriti midagi ja ükssarvikud meenutasid ju neid.

''Jah. Ta arvatavasti virutaks sulle enda sarvega, kui sa talle ei meeldiks.'' ütles Fel naeratades ''Aga ma oleks ennem aru saanud, kui sa poleks talle meeldinud.'' siis poleks Sum haiget saanud.